Jumalateenistus

Koguduse ja seeläbi kogu kristliku Kiriku keskmeks ja südameks on jumalateenistus, eeskätt armulauaga jumalateenistus ehk missa. Regulaarselt armulauda pühitsedes järgib kogudus oma Issanda käsku ja tõotust, mille Ta andis pühal õhtusöömaajal, kui Ta ütles: Tehke seda minu mälestuseks! Jumalateenistusele kui liturgiale (kreeka k leitourgia – ühine, avalik töö või teenimine) on iseloomulik dialoog – Jumala ja koguduse vastastikune kohtumine. Sõna jumalateenistus on ka ise kõnekalt kahetähenduslik. Jumalateenistus tähendab nii Jumala poolt inimese teenimist kui ka inimesepoolset Jumala teenimist. Inimesed teenivad Jumalat oma tänu ja armastusega, Jumal inimesi neile andestades, nendega kõneldes, end armulauas kogudusele andes.

Koguduse keskmeks ja südameks on jumalateenistus

Missa tähendus
See sõna on armulauaga jumalateenistuse tähistamiseks kasutusel nii katoliiklastel, luterlastel kui ka anglikaanidel. Õigeusklikud nimetavad armulauajumalateenistust liturgiaks. Nimetus missa tuleb jumalateenistuse ladinakeelsetest lõpusõnadest: Minge, on lähetatud! (ladina k Ite, missa est!). See sõna tähendabki lähetamist, ka valguse ja soojuse kiirgamist, orjusest vabastamist. Jumal kogub missal oma rahva, vabastab patuorjusest ja saadab hinge valguskiire, toidab oma sõna ja sakramendiga ning saadab siis uuesti maailma keskele tagasi täitma oma teenimisülesannet. Missa kui kirikuelu süda koosneb kahest poolest – sõnakuulutusest ja armulauast.

Vormiliselt on enamik jumalateenistusi sarnased – on olemas kindel kord, mille järele neid peetakse, kuid oma sisu poolest on nad erinevad. Sõltuvalt kirikuaastast kannab iga pühapäev ja iga püha oma sõnumit, mis eraldab teda kõigist teistest. Missa kord on liturgiliselt läbimõeldud ning teoloogiliselt põhjendatud, kuigi võib koguduseti pisut erineda.Tallinna Piiskoplikus Toomkoguduses peetakse pühapäevast ja kirikupühade missat EELK liturgiakomisjoni poolt koostatud ja 2008. aastal EELK Piiskopliku nõukogu poolt kehtestatud Kirikukäsiraamatu ehk Agenda kordade järgi.

Kuidas jumalateenistusele tulles toimida?
Kirikusse astudes seisatatakse hetkeks palveks ning soovi korral võib end õnnistada ristimärgiga. Tallinna toomkirikus ulatab jumalateenistuse vabatahtlik abiline kirikusse sisenejale lauluraamatu, mille vahel on missavihik ja vastava pühapäeva jumalateenistuse infoleht. Jumalateenistusele tullakse õigeks ajaks ja ollakse kuni lõpuni. Hilineja püüab leida endale koha teisi segamata. Kui on vaja rääkida õpetajaga, edastada eestpalvesoovi või mälestamisi, saab seda teha kiriku kantseleis, kus vaimulikud jumalateenistuseks valmistuvad. Selleks tuleks kantsleisse pöörduda hiljemalt 20-30 minutit enne jumalateenistuse algust. Jumalateenistuse lõppedes minnakse kirikust välja alles oreli lõpumängu ja vaimulike protsessioonis lahkumise järel. Kui möödapääsmatul põhjusel on vaja lahkuda enne jumalateenistuse lõppu, võib seda teha mõne koguduselaulu ajal. Palve või õnnistamise ajal ei sobi kirikus liikuda ega kirikust väljuda.

Lapsed on jumalateenistusel teretulnud
Lapsed võivad ühe koha peal istudes väsida ja tahavad kirikus ringi liikuda. Tasakesi kirikus ringi kõndiv ja uudistav laps ei häiri jumalateenistust, pigem on häiriv vanemate pragamine lapse nihelemise pärast. Laps õpib kirikus käitumist ainult siis, kui vanemad ja vanavanemad teda jumalateenistusele kaasa võtavad ja mõistvalt last suunavad. Lapsed ei pea armulaua ajaks jääma pinki või vanemad lapse pärast armulauale minemata. Lapsed võib võtta altari juurde kaasa, kus õpetaja neid õnnistab. Nii saavad lapsedki osa armulaua osadusest ja õpivad oma vanemate kõrval armulauda hindama. Ristitud laps võib armulaua ande vastu võtta vaid koos vanema või täiskasvanud saatjaga eeldusel, et lapsele on selgitatud armulaua tähendust ning ta mõsitab seda.

Korjandus
Kirik elab inimeste annetustest. Kiriku ukse juures on selleks otstarbeks pandud korjanduslaud ning toomkirikus toimub annetuste kogumine kotikorjandusega ka jumalateenistuse käigus. Kellel ei ole raha, ei ole kohustatud annetama. Kuid rõõmsa ja tänuliku südamega toodud and on õnnistuseks nii kogudusele kui ka andjale endale, hoolimata annetuse suurusest.

Muud tähelepanekud
– Mobiiltelefon lülitatakse kirikus välja.
– Kui õpetaja kutsub altari juurde armulauale, tuleb silmas pidada, et kirikukorra järgi ei ole ristimata või vastava ettevalmistuseta inimesel õigust armulauda vastu võtta.
– Jumalateenistuse ajal ei tohi ilma kirikuõpetaja või kirikuteenija käest luba küsimata pildistada või filmida. See võib hakata häirima jumalateenistuse pühalikkust ja ümberolevaid kirikulisi. Oluline on ka seda arvestada, et palvetamise ja armulaua vastuvõtmise ajal ei pildistata ega filmita kedagi. Need on sügavalt inimese isiklikud asjad ja neisse ei ole sünnis kaameraga sekkuda.
– Ka siis, kui kirikus ei ole parajasti jumalateenistust, ei tohi kõrvalised isikud minna altarisse, kantslisse või orelipuldi taha.

(Kasutatud tekste raamatust Kiriku teejuht, EELK Lääne praostkond, Haapsalu 1997 ja Jumalateenistuste käsiraamat, EELK, Tallinn 2009)

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimub missa igal pühapäeval kell 11.00. Jumalateenistused toimuvad ka kõigil kirikupühadel. Täpse info jumalateenistuste, palvuste ja kontsertide infoga leiate kalenderplaanist.