Missa kord

Missa kord Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus

Toomkirikusse sisenedes ulatatakse igale jumalateenistusele tulijale vastavalt laualt sissepääsu lähedal Kiriku Laulu- ja Palveraamat, mille vahel on missavihik jumalateenistuse korraga ning vastava jumalateenistuse info- ning teadeteleht.

Jumalateenistus alguses kõlab orelieelmäng, mille ajal jumalateenistusel teenivad vaimulikud ja abilised sisenevad protsessiooniga kirikusse, suunduvad altari ette, põlvitavad ning lähevad seejärel oma kohtadele. Protsessiooni ajal kogudus seisab.

Jumalateenistuse kogudus

Alguslaul. Jumalateenistus juhatatakse sisse lauluga, mis väljendab pühapäeva sisu ja kokku tuleva Jumala rahva osadust ning aitab kogudusel jumalateenistuseks süveneda.

Tervitus. Vaimulik, ehk liturg avab jumalateenistuse liturgilise tervitusega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Kogudus tõuseb. Algusliturgia ja piiblilugemised toimuvad toomkirikus reeglina puldist.

Ühispiht. Kogudus valmistab end ühise pihiga ette Jumala sõna kuulamiseks ja armulauale tulekuks, öeldes üheskoos kaasa patutunnistuse ja võttes vastu pattude andeksandmise (absolutsiooni).

Issand, halasta ehk Kyrie palvega tunnistab kogudus Jumala oma ainsaks aitajaks. Kyrie liitub oma sisult jumalateenistuse järgmise osa Gloriaga – kogudus palub Jumala kõikehõlmavat halastust ja abi, millele kostab vastusena inglite laul: Au olgu Jumalale kõrges… inimestest hea meel.

Au olgu Jumale ehk Gloria koos sellele liituva ülistuslauluga pühale Kolmainsusele on jumalateenistuse esimese osa kõrghetk. Paastuajal jääb Gloria ära.

Päeva palve on lühike palve, milles tõuseb esile vastava pühapäeva või kirikupüha teema. Päeva palve võtab kokku algusliturgia ja juhatab edasi sõnaliturgiasse.

Piiblilugemised. Pühapäeval ja kirikupühal loetakse jumalateenistuse sõnaliturgias kolm piibliteksti: Vana Testamendi lugemine, epistel ja evangeelium. Toomkoguduses lähtutakse piiblitekstide valimisel reeglina Kirikukalendri tekstivalikust. Vana Testamendi ja epistli lugemise ajaks võib kogudus istuda.

Päeva laul lauldakse epistli ja evangeeliumi vahel ning on seotud vastava pühapäeva või kirikupüha ning evangeeliumi teemaga.

Evangeelium. Jumala sõna lugemine jõuab haripunkti evangeeliumis, kus kogudus kuuleb seistes Jeesuse enda sõnu ja tegusid. Evangeeliumile eelneb koguduse poolt kolmekordne Halleluuja!. Toomkirikus loetakse evangeelium reeglina altarist.

Jutluselaul. See on päeva ja jutluse teemaga seotud laul, mida ei laulda juhul, kui evangeeliumi loetakse altari asemel kantslist. Selle laulu asemel võib olla ka koorilaul või muu muusika.

Jutluses avatakse ja seletatakse    Jumala sõna

Jutlus. Jutlus, mida peetakse missa puhul reeglina kantslist, lähtub loetud sõnast (evangeelium, epistel või Vana Testamendi tekst) ning jutluse ülesanne on avada ja seletada sõna ning anda kirikupingis istujale edasi Kristust, Jumala lihaks saanud Sõna.

Usutunnistus ehk Credo on koguduse ülistav vastus kuuldud ja kuulutatud sõnale. Lähtuvalt kirikuaastast kasutatakse Apostlikku usutunnistust või Nikaia usutunnistust. Usutunnistust loetakse seistes.

Kirikupalve. Ühise eestpalvega ehk kirikupalvega täidab kogudus ülesannet, mille Jumal on andnud inimkonnale kui loodu valitsejale ja hoidjale. Kogudus kannab Jumala ette maailma ja kaasinimeste rõõmud, vajadused ja hädad. Koguduse liikmete tänu- ja eestpalved kantakse Jumala ette vahetult enne kirikupalvet või liidetakse need kirikupalvesse. Enne kirikupalvet toimub ka lahkunute mälestamine ja hingepalve.

Korjanduslaul ehk andidelaul valmistab kogudust ette armulaualiturgiaks. Laulu ajal kaetakse altar armulauaks valmis ning samal ajal toimub kotikorjadus. Kogutud annetused (annid) tuuakse altari juurde, kus vaimulik need õnnistab.

Armulauapalve peetakse altarilaua tagant ning see moodustab pikema palveosa, mille sisuks on Jumala lunastustöö meeldetuletamine, tänu, ülistus Jesaja raamatust pärineva inglite lauluga: Püha, püha, püha … (Js 6:3) ehk Sanctus ja palve Püha Vaimu läkitamise eest. Palve kesmes on armulaua seadmise sõnad. Kogudus seisab.

Meie Isa ehk Issanda palvega algab armulaua jagamise osa. Kogudus palvetab lugedes Meie Isa palve.

Rahutervitus. Selle aluseks on ülestõusnud Jeesuse tervitus oma jüngritele (Jh 20:19). Ülestõusnu kingib omadele rahu, millest inglid jõuluööl laulsid. Nõnda soovivad ka liturg ja kogudus jumalateenistusel vastastikku rahu.

Jumala Tall ehk Agnus Dei on palvehümn ja austusavaldus armulauas ligi olevale Kristusele. Seda lauldakse armulaualeiva murdmise ja armulaua jagamiseks ettevalmistuse ajal. Hümni piibellik alus on Ristija Johannese sõnades Jeesuse kohta: Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu! (Jh 1:29).

Armulauaosadus. Liturg kutsub armulaualised altari juurde. Kristuse ihu ja vere sakramenti vastu võttes saab kogudus osa Kristuse ohvrist, kinnitab omavahelist osadust ja osadust võidutseva taevase Kirikuga (ladina k communio). Armulauaandide jagamise käigus õnnistatakse ka neid, kes ei saa armulauda vastu võtta (ristimata, vastava õpetuseta, teistest konfessioonidest inimesed ning väikelapsed). Armulaua jagamist saadab orelimäng või koorilaul.

Palve pärast armulauda. Armulaud lõpeb koguduse tänuga sakramendi eest.

Õnnistamine. Õnnistamissõnadega seatakse kogudus Kolmainu Jumala nime alla.

Lõpulaul. Kogudus laulab enne läkitamist ja jumalateenistuse lõppu lõpulaulu.

Teated. Vaimulik annab puldist edasi koguduse teated ja muu olulise info.

Läkitamine. Läkitamissõnades väljendub missa kahesuunaline iseloom: Jumal kutsub koguduse kokku ja äratab temas usku, toites teda oma sõna ja sakramendiga, vabastades patukoormast, varustades oma andidega ja õnnistades, ning läkitab siis tagasi argipäeva, et usk võiks realiseeruda ligimese teenimises ja armastuses.

Lõpumuusika ajal toimub protsessioon, millega vaimulikud lahkuvad kirikusaalist. Sageli saadavad vaimulikud väljapääsu juures seistes kirikulised õnnistussoovidega kirikust välja.

(Kasutatud tekste raamatust Jumalateenistuste käsiraamat, EELK, Tallinn 2009)

Neljapäev, 13 detsember 2018
  • 15:00 – 16:30
    KONTSERT "Jõuluootus" - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koor ja sinfonietta. Kavas J. S. Bach Magnificat ja kaunimad jõululaulud

Laupäev, 15 detsember 2018
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND "Eesti heliloojate orelisonaadid" - Anna Humal. Kavas A. Kapp Orelisonaat nr. 2

Pühapäev, 16 detsember 2018
  • 11:00 – 12:00
    PÜHAPÄEVAKOOL ja NOORTERING

  • 11:00 – 12:30
    MISSA - advendiaja 3. pühapäev. Valmistage Issandale teed. Peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, pühapäevakooli lapsed ja noored, solist Lembit Tolga

  • 15:00 – 16:00
    JÕULUKONTSERT "Rõõmulaulud kõlagu" - Rahvusraamatukogu naiskoor, dirigendid Anneli Surva ja Oliver Povel-Puusepp, orelil Kersti Petermann, klaveril Triin Sarap, vokaalsolist Laura-Retti Laos

  • 19:00 – 20:30
    JÕULUKONTSERT - Saue Segakoor ja Saue Poistekoor

Kolmapäev, 19 detsember 2018
  • 09:00 – 10:00
    Gustav Adolfi Gümnaasiumi JÕULUJUMALATEENISTUS

  • 15:00 – 16:30
    SEENIORIDE koosviibimine kirikus. Üllatuskülaline.

  • 18:00 – 20:00
    SÕNA ja MUUSIKA õhtu

Neljapäev, 20 detsember 2018
  • 11:00 – 13:00
    Tallinna Ühisgümnaasiumi JÕULUKONTSERT

Reede, 21 detsember 2018
  • 11:00 – 12:30
    Tallinna 32. Keskkooli JÕULUKONTSERT

  • 13:00 – 14:30
    Tallinna Toomkooli JÕULUJUMALATEENISTUS

Laupäev, 22 detsember 2018
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Kadri Ploompuu. Kavas J. S. Bach, O. Messiaen

Pühapäev, 23 detsember 2018
  • 11:00 – 12:30
    MISSA - advendiaja 4. pühapäev. Issand on lähedal. Õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo, solist Maire Martinson

Esmaspäev, 24 detsember 2018
  • 16:00 – 17:00
    JÕULUMUUSIKA - toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel, sopran Ludmilla Kõrts, orelil Kadri Ploompuu

  • 17:00 – 18:00
    Jõuluõhtu liturgiline JUMALATEENISTUS. Jõuluõhtu ehk jõululaupäev. Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu! Õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel, organist Kadri Ploompuu

Teisipäev, 25 detsember 2018
  • 11:00 – 12:30
    1. jõulupüha MISSA - Kristuse sündimispüha ehk 1. jõulupüha. Sõna sai lihaks. Peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, solist Ott Indermitte

  • 17:00 – 18:00
    Jõulupüha KONTSERT - Kristina Vähi (sopran), Merle Silmato (metsosopran), keelpillikvartett koosseisus Meelis Vahar (viiul), Sirje Müller (viiul), Kristiina Sillak (vioola) ja Enno Lepnurm (tšello), Tatjana Lepnurm (harf), Kadri Ploompuu (orel). Vaba sissepääs

Kolmapäev, 26 detsember 2018
  • 12:00 – 13:00
    2. jõulupüha SÕNAJUMALATEENISTUS. 2. jõulupüha. Esimärter Stefanose päev ehk tehvanipäev. Kristuse tunnistajad. Õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo, Tallinna Saarlaste Segakoor

  • 14:30 – 15:30
    JÕULUJUMALATEENISTUS Merivälja Pansionaadis

Laupäev, 29 detsember 2018
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Andres Uibo. Kavas J. S. Bach, A. Uibo

Pühapäev, 30 detsember 2018
  • 11:00 – 12:30
    MISSA - 1. pühapäev pärast jõule. Püha Perekond. Õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, solist Piret Tatar

  • 16:00 – 17:00
    KONTSERT - Olivier Messiaen "La Nativité du Seigneur" / "Issanda sünd". Kadri Ploompuu, orel. Sissepääs vaba, annetused kava eest kontserdi heaks

Esmaspäev, 31 detsember 2018
  • 17:00 – 18:30
    Vana-aasta õhtu MISSA. Vana - aasta. Meie aeg on Issanda kätes. Õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo, solist André Amadeus Trumm

Teisipäev, 01 jaanuar 2019
  • 12:00 – 13:00
    Uue aasta SÕNAJUMALATEENISTUS. Jeesuse nimepäev ehk uusaasta. Jeesuse nimel. Õpetaja Joel Siim.

Suur kalender

Maarja kirik

Maarja kirik