Palve

Ei ole arvatavasti ainsatki inimest, kes ei oleks kunagi palvetanud. Hädaolukorras tungib palve esile ka sellise inimese südamest, kes elab nii, et tahab püsida Jumalale võõrana. Neid hädapalveidki Jumal kuuleb, kuid alles korrapärane palveelu toob kaasa tõelise õnnistuse.

Mis on palve?
Palve on südame avalik ja siiras kõne Jumalaga ja meie Õnnistegijaga. Selles sisaldub ka see kindel veendumus, et palveid kuuldakse. Ühtlasi tähendab palve oma sisemise kõrva avamist Jumala hääle kuulamiseks. Kristlase palveelu ringi moodustavad hommikupalve, söögipalve ja õhtupalve. Hommikupalves täname taevast Isa selle eest, et ta meid oma varju all hoidis öö jooksul ja palume, et ta õnnistaks algava päeva toimetusi ja ülesandeid. Õhtupalves palume, et Jumal Jeesuse läbi annaks meile andeks meie patud ja üleastumised ning usaldame endid ja oma armsad Issanda hoole alla. Söögipalves toome Jumala ette tänu meie igapäevase leiva ja kõigi elutarvete eest, mida ta siin ajalikus elus meile üha jagab.

Sageli kõneleme palves Jumalaga oma sõnadega (vaba palve). Kuid me võime kasutada ka kindlakskujunenud palvevormeleid ( ettekirjutatud palve). Jeesus palvetas tihti Vana Testamendi psalmide sõnadega. Ka Martin Luther kasutas neid palvetena. Mitmed Kiriku Laulu- ja Palveraamatu lauludest on samuti palved. Eriti noortel kristlastel on hea palvetamise õppimiseks kasutada ettekirjutatud palveid.

Meie Isa palve
Kui jüngrid märkasid, et nad ei osanud õigesti palvetada, palusid nad Jeesust, et ta neid õpetaks. Jeesus õpetas neile ühe palve (, mida me võime nimetada Issanda palveks ja mida me üldiselt tunneme Meie Isa palve nime all. See palve peaks olema eeskujuks kõigile palvetajatele. Meie Isa palvet kasutavad kõik kristlased kogu maailmas.

Meie Isa, kes sa oled taevas.
Pühitsetud olgu sinu nimi.
Sinu riik tulgu.
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.
Ja anna meile andeks meie võlad,
nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.
Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.

Õnnistamissõnad
Teiseks paljude kristlaste palveelu lahutamatuks osaks on õnnistamissõnad (4 Ms 6:22-27), millega sobib oma palvehetki lõpetada ja mis palvevormis kõlavad nõnda:

Issand õnnistagu meid ja hoidku meid!
Issand lasku oma pale paista meie peale ja olgu meile armuline!
Issand tõstku oma pale meie üle ja andku meile rahu! Aamen.

Käed pannakse palveks kokku

Kuidas palvetada?
Palvetades paneme käed kokku. See meie palveasend, kus kummardame või põlvitame, oma jõuetud ja abitud käed kokku põimime ja silmadki sulgeme, võimaldab meil endid kõigest ümbritseva keskkonna segavast mõjust, takistustest ja rahutustest isoleerida ning mõtted koondada palvetamise sisule. Tõsine palvetamine toob alati südamesse imelise rahu. Viimselt ei olegi otsustav see, millises asendis me palvetame. Palveasend peab vastama nii sisemisele kui ka meie ümber valitsevale olukorrale ja tingimustele. Tähtsaim on, et palume Jumalalt tõsist palvevaimu.

Jumal kuuleb kõiki palveid
Ka kõige nõdremad õhkamised ei jää Jumala eest varjule. Ei pea olema osav sõnade ritta seadja, et Jumal meile tähelepanu pööraks, on vaja olla siiras palvetaja. Ka akugeltki mitte kõik meie palved ei täitu. Meie ise ei tea, mis meile tõeliselt vajalik on ja mis saab kõige paremini teenida üle meie mõistuse käivaid Jumala eesmärke. Seetõttu tuleb meil õppida palvetades usaldavalt ütlema: Issand, sinu tahtmine sündigu! (Lk 22:42).

(Eelnev artikkel raamatust Leeriõpetuse lühikursus Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus, Osmo Alaja, Kalevi Tamminen, Jaak Salumäe, EELK Konsistoorium, Tallinn 1991)

Ristimärgi tegemine
Palve juurde kuulub enda ristimärgiga õnnistamine. Ristimärki tehakse läänekiriku tava kohaselt järgmiselt: avatud peopesa sõrmeotstega puudutatakse järjestikku laupa, rinda, vasakut ja paremat õlga, öeldes samal ajal: Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Ristimärgiga võib alustada või lõpetada iga palvet. Kindlasti tehakse seda kirikusse sisenedes ja sealt väljudes, jumalateenistuse alguses, pattude andeksandmist vastu võttes, usutunnistuse lõppedes, armulauast osa saades ja lõpuõnnistuse ajal. Tegelikult võib iga kord, kui vaimulik koguduse poole pöördudes ristimärgi teeb, oma osadust tema ja terve kogudusega väljendada ka iseennast ristimärgiga õnnistades. Ristimärk on sõnatu palve ja nähtav usutunnistus. Nagu vaimulik õnnistab jumalateenistusel ristimärgiga kogudust, nii võime ka üksteist õnnistada ristimärgiga. Vana tava on olnud see, et vanemad õnnistavad oma lapsi ristimärgiga, näiteks last magama pannes või kooli saates. Paljudes kirikutes asub ukse kõrval anum pühitsetud veega – enne ristimärgi tegemist võib inimene oma sõrmeotsad sellesse kasta, et end õnnistades ka ristimist meenutada ja Jumalat selle eest tänada.

Erinevaid palveid

HOMMIKUPALVED

Püha Birgitta palve
Näita mulle, Issand, oma tee ja anna mulle tahtmine seda mööda minna! Aamen.

Martin Lutheri hommikupalve
Ma tänan Sind, mu taevane Isa, Jeesuse Kristuse, Sinu armsa Poja läbi,
et Sa sellel ööl mind kõige häda ja kahju eest oled varjanud, ja ma palun Sind,
et Sa ka sel päeval mind hoiaksid pattu ja kurja tegemast,
et iga minu tegu ja kogu minu elu oleks Sulle meelepärane.
Nõnda annan ma Sinu kätte ennast kogu ihu ja hingega.
Olgu Sinu püha ingel mulle saatjaks,
et kurjal vaenlasel poleks meelevalda minu üle! Aamen.

Vana sõduri palve
Issand, mina vahel unustan Sinu, aga ära Sina unusta mind! Aamen

Lapse hommikupalve
Isa taevas, anna oma inglid mulle saatjaks mu päevateel, varjama ja kaitsema mind koolis ja koduteel. Aita mul elada seda päeva Sinu tahte kohaselt. Aamen.

SÖÖGIPALVED

Kõikide silmad ootavad Sind, Issand, ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Aamen.

Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, heameelega. Aamen.
(Ps 145:15,16)

Õnnista, Issand, meid ja neid ande, mis me Sinult rohkest armust vastu võtame! Aamen

Oh Issand Jeesus, tule, meil ise võõraks ole, Sa meile lauda kata, kõik õnnistada võta!
(KLPR 423)

Issand, leiba õnnista, ole ikka meiega. Aamen.
(KLPR 419)

See, kes linnukesi toidab, kannab hoolt ka minu eest. Kõiki vajadusi täidab, tänan Teda südamest!

Tänagem Issandat, sest Tema on hea ja Tema heldus kestab igavesti! Aamen.

ÕHTUPALVED

Martin Lutheri õhtupalve
Ma tänan Sind, mu Jumal, armas taevane Isa, Jeesuse Kristuse, Sinu armsa Poja läbi, et Sa mind sel öösel kahju ja hädaohu eest oled hoidnud ja palun Sind, anna mulle andeks kõik minu patud ning kaitse mind täna armulikult patu, õnnetuse ja kurja eest, nõnda, et terve minu elu ja kõik minu teod oleksid Sinu meelepärast! Mina annan enda ihu ja hingega Sinu kätte, Sinu isalik arm varjaku mind! Aamen.

Õhtupalve keskajast
Issand, taevane Isa, valva meie üle ja hoia meid ihu ja hinge poolest kõige kurja eest! Luba meid oma armust sel ööl julgesti hingata Sinu kaitse all! Ja kui viimne õhtu kätte jõuab, siis tee, et uinume rahus ja jälle ärkame Sinu aus Sinu Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi! Aamen

Kallis Jeesus, tee mind vagaks, et ma rahulikult magaks ja mu hinge pühitse, et ma saaksin taevasse! Aamen.

Isa, taevast ingleid saada, et nad öösel valvaks mind. Kõrgelt, kõrgelt alla vaata, kuule, kui ma palun Sind. Aamen.

Saada eestpalvesoov
Saada oma eestpalve või tänupalve alltoodud kontaktivormi kasutades otse koguduse vaimulikule, kes kannab selle Jumala ette järgmisel missal või sõnajumalateenistusel. Sama kontaktivormi võib kasutada ka oma surnud lähedase mälestamisoovi edastamiseks.

Nimi (nõutav)

Email (nõutav)

Teema

Teade

Neljapäev, 25 mai 2017
  • 17:00 – 18:00
    Kristuse taevaminemise püha SÕNAJUMALATEENISTUS. Õpetaja Meelis Rosma

Laupäev, 27 mai 2017
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Kristiina Hoidre. Kavas G. Frescobaldi, J. S. Bach, C. P. E. Bach, L. Boëllmann

Pühapäev, 28 mai 2017
  • 11:00 – 12:30
    MISSA - ülestõusmisaja 7. pühapäev. Exaudi. Õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Meelis Rosma, organist Kadri Ploompuu, solist Maire Martinson

Esmaspäev, 29 mai 2017
  • 18:30 – 19:30
    KONTSERT - Washingtoni ülikooli kammerkoor (St. Louis, USA) Nicole Aldrichi juhatusel. Vaba sissepääs

Kolmapäev, 31 mai 2017
  • 00:00 – 23:59
    XXXVI Tallinna Vanalinna Päevad 31.05-4.06

  • 19:00 – 20:00
    KONTSERT sarjas "Käärkambri kammermuusika" - Ludmilla Kõrts (sopran), keelpillikvartett koosseisus Meelis Vahar (viiul), Sirje Müller (viiul), Kristiina Sillak (vioola), Enno Lepnurm (tšello), Tatjana Lepnurm (harf)

Neljapäev, 01 juuni 2017
  • 19:00 – 20:00
    KONTSERT "Inglise 16. sajandi muusika suurkujud William Byrd ja Peter Philips" sarjas "Käärkambri kammermuusika" - Marju Riisikamp (klavessiin)

Reede, 02 juuni 2017
  • 21:00 – 22:00
    KONTSERT "Renessansi ja baroki laulud ning tantsud" sarjas "Käärkambri kammermuusika" - Oksana Sinkova (flööt), Alina Sakalouskaya (sopranlauto), Kadri Ploompuu (harmoonium)

Laupäev, 03 juuni 2017
  • 12:00 – 13:00
    ORELIPOOLTUND - Piret Aidulo. Orelipooltunnile järgneb orelitutvustus huvilistele.

  • 17:00 – 18:00
    KONTSERT sarjas "Käärkambri kammermuusika" - Ott Indermitte (bariton), Niina Murdvee (viiul), Piret Aidulo (klaver)

Pühapäev, 04 juuni 2017
  • 11:00 – 12:30
    MISSA

  • 12:30 – 13:30
    PÄRASTLÕUNA toomkiriku pärnade all sõna, muusika ja kohviga. Muusikat teeb Katedraali ansambel

  • 14:00 – 15:00
    KIRIKUTUTVUSTUS

Kolmapäev, 07 juuni 2017
  • 17:00 – 17:30
    Kesknädala VESPER orelimuusikaga

Reede, 09 juuni 2017
  • 09:00 – 10:00
    Tallinna Toomkooli õppeaasta lõpu AKTUS - PALVUS

Laupäev, 10 juuni 2017
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Kadri Ploompuu

Pühapäev, 11 juuni 2017
  • 11:00 – 12:30
    MISSA

  • 15:00 – 16:00
    MISSA Merivälja Pansionaadis

Suur kalender

Maarja kirik

Maarja kirik