Konfirmatsioon ehk leer

Sõna konfirmatsioon tuleb ladina keelest (confirmatio) ja tähendab kinnitamist, ka vastuvõtmist. Kinnitatakse, et püsitakse usus, millesse ollakse lapsena ristitud. Katoliku kirikus on konfirmatsioon sakrament, luteri kirikus on see algselt olnud esmakordselt armulauale tulevate noorte inimeste teadlikkuse kontrollimine ja vajadusel neile õpetuse andmine armulaua tähendusest. Sellisest õpetusest on välja arenenud nn leeriõpetus (saksa k lehren – õpetama), mille lõppedes konfirmandid täieõiguslike liikmetena koguduse osadusse vastu võetakse.

Konfirmatsioonivanus
Leeris käimine on olnud oluline samm noore täisikka jõudmisel ning praegugi võivad leerikursusega liituda noored alates 15. elusaastast. Samas on aastakümnete pikkune nõukogudude okupatsiooniperiood viinud kirikust eemale mitu põlvkonda inimesi, kes on jõudnud küpsesse täisikka ilma, et neid oleks ristitud või leeritatud. Nõnda on taasisesesivunud Eestis loomulik, et leerikursusel osalenutest moodustavad suure osa täisealised. Nende hulgas on tihti ka sellisesid, kelle lapselapsedki on juba jõudnud ise leeriikka. Sellisena täidab leerikursus tänapäeval üha enam ristimiseelse õpetuse ehk katehheesi ülesannet. Leerikursusel osalemiseks ei ole ülemist vanusepiiri ja oodatud on kõik, kes soovivad rohkem teada saada kristlikust usust ja kiriku õpetusest ning on valmis kursuse lõppedes tunnistama oma usku Kolmainujumalasse – Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse.

Leerikursus
Leerikursused toimuvad Tallinna Piiskoplikus Tookoguduses reeglina kaks korda aastas kevadel (märts-mai) ja sügisel (oktoober-detsember). Kursus koosneb 35 akadeemilisest tunnist, mis on jaotatud 16 kogunemiskorra peale (iga kolmapäeva õhtupoolikul ja igal teisel pühapäeval pärast jumalateenistust). Liaks sellele tuleb osalseda kursuse perioodil vähemalt viiel jumalateenistusel kas toomkirikus või kuskil mujal. Leerikursust viib läbi koguduse õpetaja, kes kaasab vajadusel organisti ja teisi koguduse kaastöölisi. Kursus lõppeb piduliku leerijumalateenistusega ehk missaga leeripühal, kus kursuse lõpetanud konfirmeeritakse. Need, kes on lapsena jäänud ristimata ristitakse kursuse lõppedes enne konfirmeerimist.

Leerikursuse sisu
Reformatsiooni ajast peale õpetati leeris nii Piiblit ja Väikest Katekismust kui ka lugemist ja kirjutamist. Noored võisid abielluda, kui nad oskasid lugeda-kirjutada ja olid leeris käinud. Tänapäeval kuulub leerikursuse programmi Piibel, Jeesuse elu ja õpetus, Väike Katekismus (sh 10 käsku, Meie Isa palve, usutunnistus, sakramendid), algkiriku ajalugu, samuti õpitakse tundma kirikupühi, jumalateenistuse korda, Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) sisu ja kasutamist ning koguduse üldist elukorraldust.

Leeripüha missa
Leeripüha missal toimub konfirmeerimine käte pealepanemisega õnnistades. Käte pealepanemine ja õnnistamine on märgiks, et inimene antakse Jumala kätte ja ta saab Püha Vaimu. Nõnda tegid juba apostlid. Peetrus ja Johannes panid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu (Ap 8:17). Tänapäevalgi toimub see nii. Leeripüha jumalateenistuse kesksed elemendid on usu tunnistamine Apostliku usutunnistuse sõnadega, käte pealepanemine, palve ja leerilaste lähetamine. Jumalateenistusel palvetatakse Püha Vaimu läkitamise ja Vaimu andide kinnitamise pärast ning pühitsetakse inimene kristlase ülesande jaoks. Konfirmatsioon annab ülesande ning jõu elada kristlikult sõnas ja tegudes. Leeripüha ei ole viimane kord, kui inimene pärast õppimist kirikusse peab tulema ja armulauast osa võtma, vaid pigem jumalateenistus, millega ta alustab ristiinimese iseseisvat elu.

Täpsem info kursuste toimumise kohta avaldatake kodulehe teadetes. Infot saab ka küsida koguduse telefonilt 644 4140, aadressilt: tallinna.toom@eelk.ee või saates küsimuse otse koguduse õpetajale siit. Leerikursus on reeglina tasuline, mille eest kõigile osalejatele antakse vajalikud õppematerjalid.