Missa kord

Missa kord Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus

Toomkirikusse sisenedes ulatatakse igale jumalateenistusele tulijale vastavalt laualt sissepääsu lähedal Kiriku Laulu- ja Palveraamat, mille vahel on missavihik jumalateenistuse korraga ning vastava jumalateenistuse info- ning teadeteleht.

Jumalateenistus alguses kõlab orelieelmäng, mille ajal jumalateenistusel teenivad vaimulikud ja abilised sisenevad protsessiooniga kirikusse, suunduvad altari ette, põlvitavad ning lähevad seejärel oma kohtadele. Protsessiooni ajal kogudus seisab.

Jumalateenistuse kogudus

Alguslaul. Jumalateenistus juhatatakse sisse lauluga, mis väljendab pühapäeva sisu ja kokku tuleva Jumala rahva osadust ning aitab kogudusel jumalateenistuseks süveneda.

Tervitus. Vaimulik, ehk liturg avab jumalateenistuse liturgilise tervitusega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Kogudus tõuseb. Algusliturgia ja piiblilugemised toimuvad toomkirikus reeglina puldist.

Ühispiht. Kogudus valmistab end ühise pihiga ette Jumala sõna kuulamiseks ja armulauale tulekuks, öeldes üheskoos kaasa patutunnistuse ja võttes vastu pattude andeksandmise (absolutsiooni).

Issand, halasta ehk Kyrie palvega tunnistab kogudus Jumala oma ainsaks aitajaks. Kyrie liitub oma sisult jumalateenistuse järgmise osa Gloriaga – kogudus palub Jumala kõikehõlmavat halastust ja abi, millele kostab vastusena inglite laul: Au olgu Jumalale kõrges… inimestest hea meel.

Au olgu Jumale ehk Gloria koos sellele liituva ülistuslauluga pühale Kolmainsusele on jumalateenistuse esimese osa kõrghetk. Paastuajal jääb Gloria ära.

Päeva palve on lühike palve, milles tõuseb esile vastava pühapäeva või kirikupüha teema. Päeva palve võtab kokku algusliturgia ja juhatab edasi sõnaliturgiasse.

Piiblilugemised. Pühapäeval ja kirikupühal loetakse jumalateenistuse sõnaliturgias kolm piibliteksti: Vana Testamendi lugemine, epistel ja evangeelium. Toomkoguduses lähtutakse piiblitekstide valimisel reeglina Kirikukalendri tekstivalikust. Vana Testamendi ja epistli lugemise ajaks võib kogudus istuda.

Päeva laul lauldakse epistli ja evangeeliumi vahel ning on seotud vastava pühapäeva või kirikupüha ning evangeeliumi teemaga.

Evangeelium. Jumala sõna lugemine jõuab haripunkti evangeeliumis, kus kogudus kuuleb seistes Jeesuse enda sõnu ja tegusid. Evangeeliumile eelneb koguduse poolt kolmekordne Halleluuja!. Toomkirikus loetakse evangeelium reeglina altarist.

Jutluselaul. See on päeva ja jutluse teemaga seotud laul, mida ei laulda juhul, kui evangeeliumi loetakse altari asemel kantslist. Selle laulu asemel võib olla ka koorilaul või muu muusika.

Jutluses avatakse ja seletatakse    Jumala sõna

Jutlus. Jutlus, mida peetakse missa puhul reeglina kantslist, lähtub loetud sõnast (evangeelium, epistel või Vana Testamendi tekst) ning jutluse ülesanne on avada ja seletada sõna ning anda kirikupingis istujale edasi Kristust, Jumala lihaks saanud Sõna.

Usutunnistus ehk Credo on koguduse ülistav vastus kuuldud ja kuulutatud sõnale. Lähtuvalt kirikuaastast kasutatakse Apostlikku usutunnistust või Nikaia usutunnistust. Usutunnistust loetakse seistes.

Kirikupalve. Ühise eestpalvega ehk kirikupalvega täidab kogudus ülesannet, mille Jumal on andnud inimkonnale kui loodu valitsejale ja hoidjale. Kogudus kannab Jumala ette maailma ja kaasinimeste rõõmud, vajadused ja hädad. Koguduse liikmete tänu- ja eestpalved kantakse Jumala ette vahetult enne kirikupalvet või liidetakse need kirikupalvesse. Enne kirikupalvet toimub ka lahkunute mälestamine ja hingepalve.

Korjanduslaul ehk andidelaul valmistab kogudust ette armulaualiturgiaks. Laulu ajal kaetakse altar armulauaks valmis ning samal ajal toimub kotikorjadus. Kogutud annetused (annid) tuuakse altari juurde, kus vaimulik need õnnistab.

Armulauapalve peetakse altarilaua tagant ning see moodustab pikema palveosa, mille sisuks on Jumala lunastustöö meeldetuletamine, tänu, ülistus Jesaja raamatust pärineva inglite lauluga: Püha, püha, püha … (Js 6:3) ehk Sanctus ja palve Püha Vaimu läkitamise eest. Palve kesmes on armulaua seadmise sõnad. Kogudus seisab.

Meie Isa ehk Issanda palvega algab armulaua jagamise osa. Kogudus palvetab lugedes Meie Isa palve.

Rahutervitus. Selle aluseks on ülestõusnud Jeesuse tervitus oma jüngritele (Jh 20:19). Ülestõusnu kingib omadele rahu, millest inglid jõuluööl laulsid. Nõnda soovivad ka liturg ja kogudus jumalateenistusel vastastikku rahu.

Jumala Tall ehk Agnus Dei on palvehümn ja austusavaldus armulauas ligi olevale Kristusele. Seda lauldakse armulaualeiva murdmise ja armulaua jagamiseks ettevalmistuse ajal. Hümni piibellik alus on Ristija Johannese sõnades Jeesuse kohta: Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu! (Jh 1:29).

Armulauaosadus. Liturg kutsub armulaualised altari juurde. Kristuse ihu ja vere sakramenti vastu võttes saab kogudus osa Kristuse ohvrist, kinnitab omavahelist osadust ja osadust võidutseva taevase Kirikuga (ladina k communio). Armulauaandide jagamise käigus õnnistatakse ka neid, kes ei saa armulauda vastu võtta (ristimata, vastava õpetuseta, teistest konfessioonidest inimesed ning väikelapsed). Armulaua jagamist saadab orelimäng või koorilaul.

Palve pärast armulauda. Armulaud lõpeb koguduse tänuga sakramendi eest.

Õnnistamine. Õnnistamissõnadega seatakse kogudus Kolmainu Jumala nime alla.

Lõpulaul. Kogudus laulab enne läkitamist ja jumalateenistuse lõppu lõpulaulu.

Teated. Vaimulik annab puldist edasi koguduse teated ja muu olulise info.

Läkitamine. Läkitamissõnades väljendub missa kahesuunaline iseloom: Jumal kutsub koguduse kokku ja äratab temas usku, toites teda oma sõna ja sakramendiga, vabastades patukoormast, varustades oma andidega ja õnnistades, ning läkitab siis tagasi argipäeva, et usk võiks realiseeruda ligimese teenimises ja armastuses.

Lõpumuusika ajal toimub protsessioon, millega vaimulikud lahkuvad kirikusaalist. Sageli saadavad vaimulikud väljapääsu juures seistes kirikulised õnnistussoovidega kirikust välja.

(Kasutatud tekste raamatust Jumalateenistuste käsiraamat, EELK, Tallinn 2009)