Lauluraamat

LAULURAAMAT JA KIRIKULAUL
Lauluraamat on kiriku ametlik laulukogumik, mille Kirikukogu on heaks kiitnud. Lauluraamatut kasutatakse peamiselt jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel ning koduses harduselus. Lauluraamatul on meie Kirikus vääriline ja oluline koht Piibli kõrval. Lauluraamatusse valitud laule kutsutakse kirikulauludeks, vahel ka koraalideks. Kirikulauludes on erinevate aegade kristlaste usukogemusi, millega nad vahendavad sõnumit Jumala armust ja võivad nii olla abiks meie omas usuvõitluses. Lauludest saadakse usulist õpetust, kinnitust, jõudu, julgust ja lohutust. Laulude kaudu astutakse Jumala ette kiituse, tänu, palve ja kahetsusega. Laulud on rõõmus ja mures inimesi lähendanud Jumalale. Laulus tunnistab Kristuse kirik ja iga kristlane oma usku, ülistab Jumala armu ja aulisust.

Lauluraamat on kuulunud ka Maarjamaal läbi sajandite paljudesse kodudesse ning olnud koos Piibliga enim loetud ja igapäevaselt tarvitatud raamat. Lauluraamatust lauldi üheskoos pikkadel sügis- ja talveõhtutel ning ühine laul liitis inimesed üheks pereks. Laule õpiti pähe ning see oli suur rikkus ka vanaduses, kui silmanägemine kadus ja elujõud rauges. Kuna lauluraamatuga samade kaante vahele on läbi ajaloo sageli trükitud ka palveraamat ja muud kristlase jaoks olulist kirjavara (sh katekismus), on lauluraamat leidnud rohket kasutamist nii hingekosutuseks kui usuliseks harimiseks.

Koraal "Mu süda ärka üles" ilmus esmakordselt 1690. aastal lõunaeestikeelses lauluraamatus «Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat»

EESTIKEELSED LAULURAAMATUD
Luterlik kirikulaul on kõlanud eesti rahva suus põlvest põlve üle nelja sajandi. Juba Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller tsiteeris oma jutlustes aastail 1600-1606 eestikeelseid kirikulaule, teiste hulgas meie tänase lauluraamatu esimest laulu „Üxpeines Jumalall üllewel olkut Auwo“ („Au, kiitus olgu igavest“). Need olid saksakeelsete laulude proosatõlked ning laulmine nende juurde kuulunud viisidega  seetõttu üsna võimatu. Esimene kindlasti teadaolev ja meie ajani säilinud eestikeelne lauluraamat ilmus 1637. aastal Heinrich Stahli poolt välja antud 4-osalise „Käsi- ja koduraamatu“ teise osana. Raamat sisaldas 144 tolle aja luterliku kiriku üldisesse lauluvarasse kuuluvat laulu ning lisaks palveraamatu osa. Ka need laulud olid enamasti riimimata proosatõlked ega lihtsustanud laulmist märkimisväärselt. Juba mõned aastad hiljem, 1656. aastal korraldas tookordne Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Abraham Winkler Stahli uuendatud ja täiendatud trüki „Käsi-, kodu- ja kirikuraamatu“, sealhulgas 241 lauluga lauluraamatu väljaandmist. Tekste redigeeris ja pani riimi teiste hulgas ka Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Salemann. 1694. aastal ilmus 117 lauluga lauluraamat, mis kandis nime „Ma Kele Laulo-Ramat“, väljaandjaks ja suurema osa laulutekstide tõlkijaks ja redigeerijaks oli Karula koguduse õpetaja Johann Hornung. Laulude eestikeelne tõlge on igati selge ja lauldav. 1721. aastal lisati nendele lauludele 139 uut laulu ning ilmus „Eesti-Ma Kele Laulo-Ramat” 256 lauluga. 1741. aastal pandi sellele lauluraamatule omakorda juurde lisa „Kaunid vaimulikud laulud“ ning sündis lauluraamat, mida me tänapäeval kutsume nn Vanaks Lauluraamatuks ja mis jäi kasutusele enam kui sajaks aastaks. 19. sajandi II poolel tegutsenud mitmete lauluraamatukomisjonide töö tulemusena ilmus 1900. aastal Uus Lauluraamat, mis jäi kasutusele enam kui 90-ks aastaks, kuni selle vahetas välja 1991. aastal kasutusele võetud Kiriku Laulu- ja Palveraamat (KLPR).

Kuula ansambel Triskele esituses koraali Mu süda ärka üles.

KIRIKU LAULU- JA PALVERAAMAT
Kiriku Laulu- ja Palveraamat (KLPR) on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ametlik lauluraamat, mis kinnitati EELK XXII korralisel Kirikukogul ja võeti kasutusele 1. advendil 1991. aastal. Lauluraamatu kasutuselevõtu pidulik jumalateenistus ja uute lauluraamatute pühitsemine toimus 30. novembril 1991 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Kiriku Laulu- ja Palveraamatu saamisloost saab täpsemalt lugeda EELK Lauluraamatukomisjoni sekretäri Ivar-Jaak Salumäe Usutedusikus Ajakirjas 2003 (52) ilmunud artiklist.

Kiriku Laulu- ja Palveraamat koondab eelmiste sugupõlvede rikast lauluvara keskajast ja usupuhastusest alates, lisades sellele juurde uusi algupäraseid kirikulaule ja valiku tõlkeid sõsarkirikuist üle maailma, mis loovad ühendava sideme ühtse Jeesuse Kristuse kirikuga. Lisaks lauluraamatule sisaldab KLPR ka sisuka palveraamatu osa koos igapäevaste palvete ja pühapäevaste pühakirjatekstidega. Raamatu lõpus on eraldi trükitud Apostliku ja Nikaia usutunnistused, Meie Isa palve ja Aaroni õnnistamissõnad. KLPR essõnas antakse lühike ülevaade lauluraamatut ettevalmistanud komisjonide tegevusest. Lauluraamatu ajaloolisus seisneb muuhulgas ka selles, et see oli esimene kodu- ja väliseesti luterliku kiriku koostöö, mille tulemusena valmis ühine laulu- ja palveraamat eestlastele nii kodu- kui välismaal. Lauluraamatu alguses trükitud eelmise ehk Uue Lauluraamatu (1899/1900) faksiimile sissejuhatuses võib lugeda eestikeelsete lauluraamatute ajaloost läbi kolme sajandi.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on kokku 484 laulu, mis on jaotatud nelja ossa:
I – Kirikuaasta (laulud 2-179) sisaldab laule kirikuaasta erinevateks pühadeks advendist kirikuaasta lõpuni.
II – Kristuse kirik (laulud 180-261) sisaldab muuhulgas laule kiriklikeks talitusteks nagu ristimine, konfirmatsioon, laulatus, matus, pühitsemised.
III – Elu Kristuses (laulud 262-383) sisaldab muuhulgas tänu-, kiituse-, usuvõitluse, palve-  ja lohutuse laule.
IV – Elu Jumala maailmas (laulud 384-484) sisaldab muuhulgas hommiku- ja õhtulaule, lauldavaid söögipalveid, laste- ja noortelaule, isamaa- ja ühiskonna teemalisi laule ning liturgilisi laule.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatu neli põhiosa on omakorda jaotatud temaatilisteks rubriikideks. Igas rubriigis paiknevad laulud tähestiku järjekorras. Laulu leidmiseks on lauluraamatu alguses laulude temaatiline juhataja ja lauluraamatu lõpus laulude alfabeetiline juhataja. KLPR olulisimaks erinevuseks ja suureks väärtuseks võrreldes eelnevate eesti lauluraamatutega on laulu sõnadele lisatud ühehäälne laulu noot, mis lihtsustab kaasalaulmist ja uue viisi selgeks saamist. Teiseks oluliseks erinevuseks on märgatavalt suurenenud eesti algupäraste laulutekstide ja viiside arv. Need laulud on leidnud kindla koha mitme sajandi jooksul armsaks lauldud luterliku kirikulaulu põhivara, peamiselt saksa tõlkelaulude kõrval. Tähelepanu väärib ka lauluraamatus sisalduv rohkearvuline skandinaavia ja anglikaani päritolu laulude hulk, mis on rikastanud meie jumalateenistuste lauluvara nii geograafiliselt kui oikumeeniliselt ja suurendanud  märkimisväärselt seda kirikulaulude ühisosa, mida erinevate rahvaste ja konfessioonide kristlased võivad igaüks omas emakeeles üheskoos laulda.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatu esimene laul (KLPR 1) on 16. sajandist pärit ülistuslaul Au, kiitus olgu igavest, mille sõnade allikaks on inglite jõuluöö laul Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) ning üks vanimaid kristlaste ülistushümne Laudamus. Laul on üks tuntumaid ja enim lauldavaid kirikulaule üle maailma. Lauluraamatu viimane laul (KLPR 484) on ladina- ja eestikeelne kaanon Dona nobis pacem (Anna meile rahu). Raamatu iga laulu sõnade ja viisi autori kohta leiab lühiandmed laulu juurest. Täpsustatud andmed laululoojate kohta leiduvad 2001. aastal ilmunud kogumiku „Kelle laule me laulame“ lõpus olevas samanimelises registris.

Osa laulude autorite ja laulude sündimise kohta on lauluraamatuaastal 2002 ja ka lauluraamatuaastal 2011 ilmunud ajalehes Eesti Kirik laule tutvustav rubriik Laulu lugu ning Tallinna Piiskoplik Toomkoguduse kodulehel ilmunud 2011. aasta pühapäevaste jumalateenistuste päeva laulu tutvustav Päeva laulu lugu, mille autoriks oli koguduse organist Ene Slumäe.

Eestis on toimunud kahel korral Koraalimaraton ehk Kiriku Laulu- ja Palveraamatu läbilaulmine esimesest viimase lauluni. Esimene Koraalimaraton leidis aset 10.-11. juulil 2002. aastal Viljandi Pauluse kirikus, kus lauluraamat lauldi algusest lõpuni läbi tookordse Viljandi Kultuuriakadeemia kirikumuusik-muusikaõpetaja õppetooli algatusel rohke osavõtjaskonnaga ööpäevaringselt 35 tunni jooksul. Koraalimaraton toimus EELK lauluraamatuaasta 2002Ma laulan suust ja südamest“ raames Kiriku Laulu- ja Palveraamatu kasutuselevõtmise 10. aastapäeva tähistamiseks. Teine Koraalimaraton toimus 23.-25. augustil 2011 Haapsalu Toomkirikus, kus lauluraamat lauldi läbi enamuse EELK praostkondade muusikaesinduste eeslaulmisel ja rohke osavõtjaskonnaga kolmel päeval ühtekokku samuti 35 tunni jooksul. Koraalimaraton oli üks EELK lauluraamatuaasta 2011Tõuse, mu laul, taevasse“ tähelepanuväärsemaid ettevõtmisi Kiriku Laulu- ja Palveraamatu kasutuselevõtmise 20. aastapäeva tähistamiseks.

Lauluraamatuaasta 2011

LAULURAAMATUAASTA 2011
Seoses Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) ilmumise 20. aastapäevaga kuulutas peapiiskop Andres Põder 28. novembril 2010 välja “Lauluraamatuaasta 2011 teemal “Tõuse, mu laul, taevasse“. Peapiiskop kutsus kõiki kogudusi üles tähistama lauluraamatuaastat erinevate sündmustega.

LAULURAAMATUAASTA 2011 TÄHISTAMINE TOOMKOGUDUSES
− Igal nädalal uuenenud ja täienenud stend Toomkiriku orelirõdu all “VÄLJAPANEK Kiriku Laulu- ja Palveraamatu teemal“.
− Igal pühapäeval uus “Päeva laulu lugu”, mis avaldati Toomkirikus lauluraamatuaasta stendil ja käesoleval leheküljel.
− Koraalipüha pühapäeval, 10. aprillil kell 11. Ühist laulmist juhtis Toomkoguduse Laudate Dominum –koor
− Toomkooli vestlusringi avatud tund lauluraamatu teemal “TÕUSE, MU LAUL, TAEVASSE!” pühapäeval, 10. aprillil kell 12.30
− Koraaliõhtu „CANTATE! LAULGE!“ – Kaunimad kiituselaulud Kiriku Laulu- ja Palveraamatus! – pühapäeval, 22. mail kell 17
− Koraaliõhtu „ROGATE! PALVETAGE!“ – Kaunimad palvelaulud Kiriku Laulu- ja Palveraamatus! – pühapäeval, 29. mail kell 17
− Toompäevade koraalipooltund Toomkonverentsil reedel, 9. septembril kell 15.30
− Lauluraamatupäev laupäeval 26. novembril 2011, mille raames kell 12.00 toimus orelipooltund teemal “KAUNIMAD ORELIKORAALID” ja kell 12.50 “100 MINUTIT KIRIKU LAULU- JA PALVERAAMATUGA”, kus toimus ühine laulmine ja laulu lugude jagamine.

“Lauluraamatuaasta 2011” üritused Toomkirikus ja kogu EELK-s lõppesid Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus laupäeval 26. novembril kell 18.00 tänujumalateenistusega millel esitleti uut kogumikku „Koraaliseaded noortekoorile“.

Kolmapäev, 16 august 2017
  • 10:00 – 11:00
    Tallinna Toomkooli õpetajate PALVUS

Laupäev, 19 august 2017
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Andreas Meisner (Saksamaa). Kavas D. Bédard, S. Karg-Elert. Kaastegev Kreiskantorei Wolfhagen Bernd Geiersbachi juhatusel

Pühapäev, 20 august 2017
  • 11:00 – 12:30
    MISSA - 11. pühapäev pärast nelipüha. Soosinguajad. Peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, organist Kadri Ploompuu

Kolmapäev, 23 august 2017
  • 19:00 – 20:00
    Kesknädala ORELIKONTSERT "Keskaja kõlad katedraalis" - Kadri Ploompuu. Kavas J. Langlais, J. S. Bach, C. M. Widor

Laupäev, 26 august 2017
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Julia Tamminen (Soome). Kavas Bach, Mendelssohn, Brahms, Rheinberger,

Pühapäev, 27 august 2017
  • 11:00 – 12:30
    MISSA - 12. pühapäev pärast nelipüha. Enese läbikatsumine. Õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo

Kolmapäev, 30 august 2017
  • 17:00 – 17:30
    Kesknädala VESPER orelimuusikaga

Reede, 01 september 2017
  • 10:00 – 11:00
    Toomkooli õppeaasta alguse PALVUS aktus

Laupäev, 02 september 2017
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Tiit Kiik

Pühapäev, 03 september 2017
  • 11:00 – 12:30
    MISSA- 13. pühapäev pärast nelipüha. Jeesus - meie aitaja. Peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, organist Aaro Tetsmann. Kirikukohv.

Suur kalender

Maarja kirik

Maarja kirik