25. märtsil, 2018 palmipuudepüha teenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teenisid peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, kaasa teenisid pühapäevakooli lapsed ja õpetajad, organist Kadri Ploompuu.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Palmipuudepüha juhatab sisse Suure Nädala sündmused. Suur Nädal on Kristuse viimane avaliku tegevuse nädal.

Pühapäevakooli lapsed esitasid näidendi palmipuudepüha sündmustest Jeruusalemmas.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Elas kord ammu üks väike eeslike. Tema kodu asus väikesel maalapil soojal maal, ühe suurlinna lähedal, mida kutsuti Jeruusalemmaks. Eesel oli alles nii noor, et tema seljas polnud veel keegi ratsutanud. Unistades oli ta rääkinud emale, et esimesena tahaks ta kanda kedagi suurt ja tähtsat inimest, mõnda vürsti, sõjapealikut võikuningat.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ühel päeval tulid eeslikese koju kaks võõrast meest. Teistest välja tegemata läksid nad väikese eesli juurde, ja tahtsid koos temaga lahkuda. Õpetajal läheb teda vaja, aga ta saadab
eesli varsti tagasi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Siis mõistis eesel, et kuningaks peetakse tema ratsanikku. Tema unistus oli täitunud, ta sai esimesena oma seljas kanda kuningat.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mees tuli eesli seljast maha, patsutas teda ning sosistas kõrva: Suur tänu, sõbrake. Me saime hästi hakkama.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Piibli lugemised pühapäevakooli õpetajatelt, Kätlin Randrüt

 

22.märts 2018 on meie kogudusele väga oluline tähtpäev, sest enam kui 90 aastat on möödas, kui kirikuhoone riigistati ning nüüdsest on linnavolikogu otsustanud anda toomkiriku hoone ja kinnistu meie koguduse omandiks.

Tänu Jumalale!

Arho Tuhkru

 

22. märts 2018

Tallinna Linnavolikogu 22. märtsi istungil kinnitati linnavalitsuse ettepanek anda Tallinna linna poolse kingitusena Toom-Kooli tn 6 kinnisasi koos Toomkiriku hoonega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplikule Toomkogudusele.

EELK Konsistoorium pöördus linna poole palvega, et EELK peapiiskopi katedraalkirik, mis on samas ka Toomkoguduse hoone alates 1927. aastast ja mille eest nad on hoolt kandnud, võiks kuuluda neile, ütles Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart. „Volikogu kinnitas linnavalitsuse ettepaneku kinkida kogudusele hoone, mille haldamisel on pea sajandi jooksul kirik näidanud heaperemehelikkust ning millel on suurem sisuline väärtus katedraalina terve Eestimaa luterlastele ja kirikule tervikuna,“ lisas Kõlvart.

„Mul on hea meel, et Tallinna linn on otsustanud meie palvele positiivselt vastata ja annab Toomkiriku koguduse omandisse,“ ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma. „Loomulik on kasutada koguduse olemasolul sakraalhooneid otstarbel, milleks need on loodud. Samal ajal oleme lubanud, et kirik jääb avatuks Tallinna ühe olulisema sümbolvaatamisväärsusena ka linna külastavatele turistidele ja palveränduritele, nagu ka hinnatud kontserdipaigana.“

Ajalooliselt on Toom-Kooli tn 6 asuv Toomkirik kuulunud Eestimaa Rüütelkonnale ja saksakeelsele kogudusele, kellelt Eesti Vabariik hoone ära võttis ning 1927. aastal Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopile kasutada andis. 1927. aastal asutati eestikeelne EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, kes tegutseb kirikus tänaseni. Saksakeelne kogudus lõpetas tegevuse veel enne nõukogude okupatsiooni algust seoses baltisakslaste lahkumisega Eestist ja teistest Balti riikidest. Nõukogude okupatsiooni tingimustes läks hoone omandiõigus üle tollasele riigivõimule ning kanti Tallinna linna bilanssi, kuhu hoone on jäänud ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järgselt. Toom-Kooli tn 6 asuv Toomkiriku hoone anti Tallinna linnale 4. veebruari 1993 riigi vara munitsipaalomandisse üleandmise aktiga nr 20/552 Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsiooni vara koosseisus. Kinnisasi on Tallinna Kesklinna Valitsuse valitsemisel ja bilansis.

Orelipooltundide sarjas “Eesti heliloojate orelisonaadid” kõlab 24. märtsil Kaljo Raidi Sonaat klassikalises stiilis nr. 1, mille esitab Hille Poroson.

Kaljo Raid (sündinud 1921 Tallinnas, surnud 2005 Kanadas) oli üks tuntumaid väliseesti heliloojaid, andekas tšellist, viljakas publitsist ja kauaaegne Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor.
Sonaat klassikalises stiilis nr. 1 on kirjutatud aastal 1948 ja see on pühendatud ameerika organistile ja heliloojale Richard Ellsasserile, kes oli ka selle esmaettekandja.
Sonaadi senistest ettekannetest Eestis andmed puuduvad.

24. märtsi orelipooltunnil kõlavad lisaks Kaljo Raidi sonaadile veel Hugo Lepnurme ja Roman Toi koraalieelmängud.

Hille Poroson tegutseb organistina Rapla Maarja-Magdaleena ja Viimsi Püha Jaakobi kogudustes ning töötab ka klaveripedagoogina. Käesoleva aasta veebruarikuus valiti ta Aasta Kirikumuusikuks 2017 seoses pühendumusega Viimsi Jaakobi kirikusse oreli ehitamise projekti eestvedamisel.

Kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks esitavad eesti organistid 12 eesti heliloojate orelisonaati orelipooltundidel ja -kontsertidel Tallinna toomkirikus. Sonaadid kõlavad osaliselt veel ka Tallinna Kaarli, Jaani ja Tartu Pauluse kirikutes.

Laupäeval, 17. märtsil kell 12 toimuval orelipooltunnil esineb koos toomkoguduse kooriga Laudate Dominum külaliskoor Soomest – Kesk-Pori koguduse kammerkoor Vox Humana. Kooride dirigendid on Guido Kriik ja Veljo Reier, kavas on Rudolf Tobiase koori- ja orelilooming. Oreliloomingut esitab Guido Kriik.

Vox Humana teenib kaasa ka pühapäevasel missal, 18. märtsil kell 11.

Kammerkoor Vox Humana on loodud aastal 2007. Koor teenib muusikaga Kesk-Pori koguduse missadel, esineb regulaarselt naaberkogudustes, mujal Soomes ja teeb aastas vähemalt kaks välisreisi. Edukalt on esinetud Rootsis, Eestis, Ungaris ja Tšehhis, tulemas on kontsertreis Dresdenisse. Koori repertuaari kuuluvad ka mitmed suuremad teosed, näiteks Maasalo ja Saint-Saënsi Jõuluoratooriumid, Vivaldi Gloria, Fauré Reekviem, Chilcotti Jazz-missa jne.
Käesoleval Eesti reisil soovitakse kajastada muusikas eriti Rudolf Tobiase kaunist muusikapärandit, seoses tema 100. surma-aastapäevaga.
Kammerkoorid Vox Humana ja Laudate Dominum on esinenud koos varemgi nii Soomes kui ka Eestis.

17. märtsil kell 12 toimuva orelipooltunni kava:
Rudolf Tobias (1873-1918)
Patukahetsuslaul
Jeruusalemma tütred
Otsekui hirv
Oreliprelüüd ja koraal “O du Liebe, meine Liebe”/ “Armas Jeesus, armastaja”
Kleine Karfreitagmotette/ Väike Suure Reede motett
Liberi Dei/ Jumala lapsed
Oreliprelüüd ja koraal “Es ist gewisslich an der Zeit”/ “See aeg on tõesti ukse ees”
Loblied
Eks teie tea