Usupuhastuspühale pühendatud palvusel 31. oktoobril kell 12 teenib toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Organist Kadri Ploompuu esitab reformatsiooniga seotud muusikat.

Olete väga oodatud!

Orelipooltunni kava:

Johann Sebastian Bach – “Ein feste Burg ist unser Gott” (“Üks kindel linn ja varjupaik”) BWV 720
Johann Sebastian Bach – Prelüüd ja fuuga e-moll BWV 548
Jesper Madsen – “Kirken den er et gammelt hus” (“Kindel me usk kui põhja paas”)
Jesper Madsen – Intermezzo (“…saa fast en borg”) (“…üks kindel linn”)

Paljudes kogudustes on ilusaks tavaks ära märkida 25 aasta möödumist leeripäevast. Seda sündmust nimetatakse konfirmatsiooni 25. aastapäevaks, kuid palju suupärasem mõiste on hõbeleer.

Mitmed toredad Toomkoguduse liikmed soovivad seda hetke oma elus ära märkida. Seega kutsume kõiki Toomkoguduse liikmeid, kes on leeritatud 2001.a (olgu Toomkirikus või mõnes muus kirikus) hõbeleeri jumalateenistusele pühapäeval, 1. novembril kell 11. Enne jumalateenistust kogunetakse kell 10.30 koguduse kantseleis. Jumalateenistuse järel on kaetud kohvilaud.

Oma osavõtust palume teatada 28. oktoobriks koguduse meiliaadressil tallinna.toom@eelk.ee

24. oktoobril kell 16 toimub Toomkirikus V vaskpilliansamblite festivali kontsert, kus esinevad EMTA ja MUBA puhkpilliansamblid.

Olete oodatud! Kontserdile on tasuta sissepääs.

Tänavu viiendat korda toimuva vaskpilliansamblite festivali kontsertprogrammi avavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli puhkpilliansamblid. Toomkiriku võlvide all kõlab mitmekülgne kava MUBA õpilaste ja EMTA tudengite esituses.

Kontserdi korraldab MTÜ Tuulisbrass, toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Jeremija 15:19–21   Issanda tõotus Jeremijale

Roomlastele 5:1–11   Kristus on meid lepitanud Jumalaga

Matteuse 16:1–4   Jeesus keeldub tegemast tunnustähte taevast

Jumalateenistuse laulud:

192:1-4 Õnn, kellel Jeesus armas

276 Jeesusele laulan

147 Lahkunu mälestus kalmule kutsub

219:1- Armastus, mis igavene

294 Imeline Issand

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu

Pühapäeval, 25. oktoobril kell 13.00 algab Tallinna Toomkirikus ungari- ja eestikeelne jumalateenistus, mis on pühendatud Ungari 1956.a ülestõusu 70. aastapäevale. Teenivad õpetaja Aron Kocsis ja Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim.

Ungarikeelseid jumalateenistusi on Toomkiriku käärkambris peetud juba üle 15 aasta. Keskmiselt kolm-neli korda aastas sõidab kohale ungari vaimulik ning peab kohalikule ungari kogukonnale emakeelse jumalateenistuse. Sel korral toimub jumalateenistus kirikus ning kakskeelsena.

Ungari 1956.a ülestõus oli suunatud kommunistliku režiimi ja Nõukogude okupatsiooni vastu. Nõukogude Liit viis Ungarisse oma võed ning surus ülestõusus maha. Selle käigus hukkus ja hukati tuhandeid ungarlasi, paljud emigreerusid ning kodumaale jäänud kannatasid repressioonide all. Eestlastena on oluline meeles pidada hõimurahvaste lugu. Raudsest Eesriidest itta jäänud rahvastel on palju ühist, mida jagada. 

Jumalateenistuse järel peab Ungari Instituudis (Piiskopi 2) dr. Natalia Varadi ettekande 1956.a sündmustest Taga-Karpaatias, esitletakse selleteemalist raamatut ning ollakse koos vestlusringis.

Peapiiskop Urmas Viilma andis pühapäeval, 18. oktoobril Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus pidulikul tänuüritusel üle tänavused kiriku autasud. EELK tänas ja tunnustas 81 inimest nende panuse eest kiriku, kultuuri ja kogukondade ellu. EELK Teeneteristi I järgu pälvis president Alar Karis ja elutöö preemia vaimulik, teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa.

Tänupalvusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, autasude ja sümboolika komisjoni esimees piiskop Anti Toplaan ning Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Autasusid aitas üle anda konsistooriumi asekantsler Ülle Keel. Laulis Tallinna Toompea Kaarli koguduse noortekoor dirigent Maarian Toompere juhatusel ning orelit mängis Kadri Ploompuu.

Teeneteristid, koostöömedalid ja aukirjad

EELK Teeneteristi II järgu sai Võru praostkonna praost, Urvaste ja Petseri koguduse õpetaja Üllar Salumets. III järgu teeneteristi pälvis 13 inimest, nende seas Eesti suursaadik Roomas Lauri Bambus, dirigendid Andres Mustonen ja Jaan-Eik Tulve, muusik Peeter Paemurru ning kiriku toetaja Valdo Kalm. Tunnustatute nimel pidas tänukõne suursaadik Lauri Bambus.

Lisaks anti kümnele kiriku töötegijale ja kaastöölisele peapiiskopi otsusel EELK Teeneteristi tunnustusmärk ning viiele välismaisele koostööpartnerile EELK koostöömedal. EELK aukirja sai 50 inimest, nende seas kirjandusteadlane Maarja Vaino ning arvukalt kohaliku kogukonna elu edendajaid, muusikuid ja vabatahtlikke Eestis ja välismaal.

EELK autasudega tunnustatakse vaimulikke ja ilmikuid teenete eest kiriku ning koguduste töös. Autasu võib saada ka inimene, kes ei ole EELK liige. Kõigi autasustatute nimed ja teenete kirjeldused on avaldatud e-Kirikus 2. septembril.

„Ärge muretsege, aga hoolige!“

Peapiiskop Urmas Viilma lähtus oma kõnes Jeesuse sõnadest mäejutluses „Ärge muretsege“ (Mt 6:25–34). Ta tunnistas, et kiriku ja koguduste eest hoolt kandes ei ole seda õpetust alati lihtne järgida: eelarve ei klapi, ajaloolise kiriku katus sajab läbi, orel ootab remonti ja küttearve kasvab. „Mis viga on lillekestel väljal või lindudel taeva all – nemad ei pea taotlema muinsuskaitselt kooskõlastusi oma pesa restaureerimiseks ega kirjuta projektitaotlusi,“ lausus peapiiskop.

Viilma rõhutas, et Jeesus ei ütle „ärge hoolige“, vaid „ärge muretsege“. „Mure võib inimese halvata. Hoolimine kellegi või millegi eest sunnib meid aga aktiivselt tegutsema,“ ütles ta. Tänased tunnustuse saajad on peapiiskopi sõnul võtnud enda kanda tänase päeva vaeva, et teistel oleks homme vähem, mille pärast muretseda. Ka linnud ei istu päev läbi oksal, nokk avatud, vaid otsivad toitu ja ehitavad pesa. Jumal kannab hoolt oma kiriku eest ning teeb seda enamasti inimeste kaudu, kelle südant Ta on puudutanud hooliva armastusega.

Kui kiriku katus on korras, altaril põlevad küünlad ja orel kõlab, ei ole see peapiiskopi sõnul imeväel taevast langenud õnnistus: keegi on pidanud korraldama, annetama, õpetama, koristama, ehitama, laulma ja palvetama. Jumala ja ligimese teenimine ei toimu ainult altari ees, vaid ka kantseleis, kooriproovis, kirikuaias, hooldekodus, koolis ja vaiksetes eestpalvetes, mida kuuleb ainult Jumal. „Jumala tänuregister on kindlasti pikem kui meie kiriku autasude register,“ märkis Viilma. Kiriklik tunnustus ei ole tema sõnul palk tehtu eest, vaid väike nähtav märk suurest tänust, mis ütleb: teie tööd on märgatud, teie ustavus kannab vilja ning teie teenimine ei ole olnud asjata.

Kakskümmend aastat tunnustamist

Peapiiskop meenutas, et korrapärane tava kiriku töötegijaid ja kaastöölisi tänada sai alguse 20 aastat tagasi. 26. veebruaril 2006 andis peapiiskop Andres Põder emeriitpraost Esra Rahulale tema 80. sünnipäeval üle esimese EELK elutöö preemia ja esimese EELK Teeneteristi. Iga-aastane üldkiriklik tänu- ja tunnustamisteenistus algas 2008. aasta nelipühal. Keskne tänuüritus jäi pidamata ainult 2020. aastal pandeemia tõttu, kui tunnustused anti üle inimeste kodukirikutes, ning alates 2021. aastast on tänupalvus seotud lõikustänupüha ajaga.

Kahekümne aasta jooksul on kirik andnud välja kokku 3787 tunnustust: 1608 tänukirja, 916 aukirja, 435 koostöömedalit, 225 teeneteristi tunnustusmärki ja 424 teeneteristi, sealhulgas 28 I järgu, 51 II järgu ja 345 III järgu teeneteristi. Elutöö preemia on antud 13 korral. Koguarvu kuuluvad veel 16 kuldristi, viis titulaarpraosti tiitlit, 23 meediapreemiat ja 122 kiriku eri töövaldkondade aasta tegija tunnustust.

„See arv ei tähenda 3787 erinevat inimest. Mõnda inimest on tunnustatud eri aegadel mitme autasuga ning mõne tunnustuse taga on terve kollektiiv või ühine ettevõtmine. Ometi kõneleb see arv tuhandetest inimestest, kelle aeg, töö, ustavus ja armastus on aidanud meie kirikul elada, teenida ning kuulutada,“ kirjutas peapiiskop Viilma.

Foto Erik Peinar

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Saksamaa Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik (EKKW) tähistasid 16.–17. oktoobril Tallinnas oma partnerluse 25. aastapäeva. Laupäeval, 17. oktoobril allkirjastasid peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Beate Hofmann Tallinna toomkirikus kirikute koostöökokkuleppe pikenduse aastani 2031.

EKKW delegatsiooni juhtis piiskop dr Beate Hofmann. Kirikuvalitsusest oli tal kaasas diakoonia ja oikumeenia osakonna esindaja Diethelm Meißner ning EELK–EKKW partnerluse koordinaator Michael Schümers. Partnerkirikuringkondi esindasid Jonathan Bergau Hofgeismarist, Jens Heller ja Sandra Niemann Kirchhainist, Cornelia Eff, Wolfram Fromke ja Ralf Gebauer Schmalkaldenist ning Jonas Buja ja Katrin Klöpfel Werra-Meißnerist.

EELK-d esindasid kirikuvalitsuse poolt peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Ove Sander esimesel ja piiskop Marko Tiitus teisel päeval, assessor praost Toomas Nigola ning välissuhete referent Kadri Eliisabet Põder. Praostkondadest osalesid Lääne praost Kaido Saak ja õpetaja Kristo Hüdsi, Järva abipraost Andres Tšumakov, Valga praost Mart Jaanson ja õpetaja Margus Suvi ning Ida-Harju praost Tanel Ots, õpetaja Kerstin Kask ja õpetaja Peeter Paenurm.

Fotod Endel Apsalon

Teisipäeval, 1. septembril peetud istungil otsustas EELK Konsistoorium anda tänavused kiriku autasud.
EELK Teeneteristi I järgu pälvib Eesti Vabariigi president Alar Karis, II järgu Võru praostkonna praost Üllar Salumets ning III järgu 13 vaimulikku, kaastöölist ja kultuuritegelast. EELK elutöö preemia pälvib õpetaja emeeritus Kalle Kasemaa. Lisaks anti viis EELK koostöömedalit ja 50 EELK aukirja. Peapiiskop Urmas Viilma otsusel pälvib EELK Teeneteristi tunnustusmärgi kümme kiriku töötegijat ja kaastöölist, nii et tunnustuse saab kokku 81 inimest.

Autasud annab peapiiskop Urmas Viilma üle pühapäeval, 18. oktoobril kell 17 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.

Toomkiriku Inglikabel on üks eriline paik kiriku rõdul, mis on sobilik erinevate näituste korraldamiseks. Alates 11. oktoobrist saab vaadata Toomkiriku oma kirikumehe Jakob Västra fotode väljapanekut ” SILMAPILK TAEVASSE”. näitus jääb avatuks kuni 25. novembrini.
Näitust saab vaadata kiriku lahtioleku aegadel.

Päeva juhtsalm „Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos Jumalaga.“ Miika 6:8

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

5. Moosese 31:6-8 Joosua saab Moosese järeltulijaks

Koloslaste 1:9-11 Tänu ja palve koguduse eest

Luuka 10:1-12 Jeesus läkitab 70 jüngrit

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul           245     Et ärka Vaim    

Solist –   Antonio Vivaldi – Domine Deus

Pealaul              157      Edasi, edasi

Jutluselaul         179     „Ärgake!” nii vahid hüüdvad    

Solist – Arvo Pärt – Vater unser 

Mälestuslaul      375    4-5 Taeva linn, taeva linn     

Korjanduslaul    153     Maa ja meri kiidavad 

Solist – Wolfgang Amadeus Mozart – Ave verum corpus 

Solist – César Franck – Panis angelicus 

Lõpulaul            190     Tänu, kiitust, Issand, Sulle toome

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon René Paats, organist  Piret Aidulo, solist Ralf  Lainde

Lõikustänupühal, 11. oktoobril peeti Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus oikumeeniline missa, millest võttis osa valitud president Ülle Madise. Jutluses rõhutas peapiiskop Urmas Viilma, et Jumala õiguse südameks on armastus ning et ka õiglane riik ja rahvast teenivad juhid on osa igapäevasest leivast.

Valitud president Ülle Madise osales jumalateenistusel koos abikaasa ja lähedastega. Ta annab esmaspäeval, 12. oktoobril Riigikogus ametivande ja astub Eesti Vabariigi presidendi ametisse. Kirikupalves tänati Jumalat ametist lahkuva presidendi Alar Karise teenimise eest ning paluti õnnistust Ülle Madisele, tema lähedastele ja eelseisvale ametiajale.

Missal teenisid kaasa Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid ja esindajad: EKN-i asepresident piiskop Philippe Jourdan, metropoliit Stefanus, piiskopid Robert Tšerenkov ja Daniel Lepisk, pastorid Erki Tamm, Andres Ploompuu ja Vilver Oras ning preester Thomas Eriste. EELK vaimulikest teenisid peapiiskop Urmas Viilma kõrval piiskop Ove Sander, peapiiskop emeeritus Andres Põder, toompraost Arho Tuhkru ja diakon René Paats.

Igapäevane leib ja Jumala õigus

Peapiiskop Viilma rajas jutluse Jeesuse sõnadele „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“ (Mt 6:33). Ta meenutas, et Martin Lutheri Väikese Katekismuse järgi ei tähenda igapäevane leib ainult toitu laual, vaid ka kodu ja tööd, rahu ja tervist, häid sõpru ja ustavaid naabreid ning head valitsust. „Nõnda on õiglane ühiskonnakorraldus, rahu ja usaldus samuti meie igapäevane leib. Isegi hea riigipea on rahvale antud igapäevane leib,“ ütles peapiiskop.

Viilma sõnul aitab tänulikkus inimesel märgata, et temal endal on hästi, ja näha ka neid, kellel ei ole läinud sama hästi. „Tänulik meel aitab avada käe ligimesele abi ulatamiseks, tänamatus seevastu sulgeb käe rusikasse.“

Peapiiskop tõdes, et ilmalik õigus ja Jumala õigus võivad kattuda, kuid ei pruugi. Iga kord, kui inimlik seadus kaitseb elu, inimväärikust ja rahu, saab selle ustavast täitmisest ligimesearmastuse tegu. Ilmalik seadus ei saa aga kedagi kohustada armastama ning just selles ulatub Jumala õigus kaugemale.

Õigus ilma armastuseta võib olla vormiliselt laitmatu, kuid jätta ikkagi ligimese ukse taha külma kätte. Armastus ilma õiguseta võib aga omakorda muutuda meelevaldseks soosimiseks. Me vajame mõlemat: õigust, mis ei tee isikutel vahet, ning armastust, mis ei muuda inimest arvuks statistikas ega reaks eelarves.

„Meie“ ringi laiendamine

Halastaja samaarlase loo põhjal rääkis Viilma ühiskonna polariseerumisest, mis algab hetkest, kui inimese asemel nähakse vaid rühma, erakonda, rahvust, usku või maailmavaadet. Jeesuse armastuse käsk kaotab esmalt ära „nemad“, jättes järele „meie“, ning viib seejärel isikliku „sina“ ja „mina“ tasandini, kus saame teineteisele ligimeseks.

Ka jumalateenistusel osalenud kirikud ei ole peapiiskopi sõnul samasugused: neil on erinev ajalugu, vaimulik pärand, kirikukord ja traditsioonid. „Ometi oleme ühiselt ühe Issanda ja evangeeliumi teenistuses sama rahva keskel siin Eestimaal.“

Riik, mis teenib oma rahvast

Riik ootab kodanikult lojaalsust, seaduste järgimist, maksude tasumist ning äärmisel juhul valmisolekut kaitsta oma maad. „Seepärast peab inimene tajuma, et see riik, mida ta teenib ja kaitseb, teenib ja kaitseb ka teda. Usaldust ei saa paraku kehtestada seadusega ega koguda kokku maksuna,“ ütles Viilma. Riik armastab tema sõnul siis, kui kaitseb inimese väärikust, hoiab nõrgemat, räägib rahvaga ausalt ja jagab koormaid õiglaselt.

„Õiglane ja armastav Eesti ei sünni ainult Kadriorus või Toompeal. See sünnib igas kodus, igas koolis, töökohas, kirikus ja südames,“ lõpetas peapiiskop.

Kohtumine konsistooriumis

Pärast jumalateenistust ja ühispilti tegid valitud president Ülle Madise ja Eesti Kirikute Nõukogu esindajad sissekande toomkoguduse külalisteraamatusse. Kohtumine jätkus EELK konsistooriumis, kus vesteldi Eesti ühiskonna, kirikute koostöö ja ühise vastutuse üle.

„Palume, et Jumal annaks ametisse astuvale presidendile arukust ja südametarkust, julgust ja rahu. Õnnistagu Jumal meie maad ja rahvast ning kõiki, kellele on usaldatud vastutus Eesti teenimise eest,“ kirjutas peapiiskop Viilma.

EELK Konsistoorium  E-krik

Fotod Erik Peinar