Pühakirjalugemised:

Rutt 1:8–11, 14–18 Rutt ja Noomi
Roomlastele 13:8–10 Vennalikust armastusest
Markuse 12:41–44 Lesknaise ohvriand

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 289 – Sind, Jumal, tahan armastada
Päeva laul: 314 – Süda seltsiks südamele
Jutluselaul: 326:1-2 – Oh vaga Jumal, kes
Mälestuslaul: 244:1-2 – Suurest Su armust ja heldusest täna
Korjanduslaul: 330 – Tule, Jeesus, helde Armutooja
Lõpulaul: 438 – Oh pane tuli põlema

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Kirikus palume kanda maski.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Pühakirja lugemised:

2. Kuningate 5:1–15 Eliisa teeb terveks pidalitõbise Naamani

Apostlite teod 3:1–10 Peetrus tervendab jalutu

Johannese 9:1–7, 39–41 Jeesus tervendab pimedalt sündinu

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 341B – Kui südant piinab valu

Päeva laul: 264 – Ma kummardan Sind, Armuvägi

Jutluselaul: 347 – Tugevad on Jeesu käed

Korjanduslaul: 219 – Armastus, mis igavene

Lõpulaul: 361 – On õiged vaid teed

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tänujumalateenistuse muusika:

Protsessioon – G. H. Eldridge, „Fanfaarid“

Alguslaul 302 – Oh võtkem Jumalat
Muusika – Vaimulik rahvaviis Kolga-Jaanist, seadnud M. Siimer, „Au, kiitus olgu igavest“
Päeva laul 452 – Issand, Sa hämaral ajal
Muusika – A. Topman, „Oma käed Sa laota“
Muusika – U. Sisask, „Umbriel (näiline rahu)“ tsüklist “Uranus”
Lõpulaul 450 B – Hoia, Jumal, Eestit!
Muusika – H. Willan, „Finale jubilante“

Pühakirjalugemised:

Esimese Ajaraamatu 29. peatükist: 10-14
Apostel Jaakobuse kirja 3. peatükist: 13-18
Johannese evangeelium: Jh 14:27-31

JUMALATEENISTUSEL teenisid:

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad:
Eesti Kirikute Nõukogu president, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident, Rooma-Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Mattias Palli
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president pastor Erki Tamm
Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Alur Õunpuu
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president pastor Andres Ploompuu
Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste
Armeenia Apostlik Kirik, härra Artem Davidjants
Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär pastor Ruudi Leinus

Orelil Kadri Ploompuu
Trompetil Indrek Vau
Solist Ott Indermitte

Pühapäevased lugemised:
Jesaja 61:10-11 Mina rõõmutsen väga Issandas
Galaatlastele 4 : 3 – 7 Kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest
Luuka 1 :46 – 55 Maarja kiituslaul

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 84 – Oh Kristus, Lunastaja
Päeva laul: 82 – Minu hing austab
Jutluselaul: 83 – Mu Kuningas, mu Jumal
Korjanduslaul: 363 – Et Kristust vastu võtta
Lõpulaul: 36 – Su annid, kõige armu Jumal

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Gustav-Leo Kivirand.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja viimase, viienda kontserdi annab organist Aare-Paul Lattik.

Kavas: M. Duruflé, L. J. A. Lefébure-Wély, R. Fumet, G. Bovet, E.-S. Tüür

Piletid 7/5 € saadaval kohapeal.

Ootame kuulama eriliselt huvipakkuva kavaga kontserti hinnatud organisti esituses!

Organistidele tasuta sissepääs.

Aare-Paul Lattik on Eesti üks väljapaistvamaid organiste, kes oma mitmekesises repertuaaris on pühendunud eriti prantsuse orelimuusika interpretatsioonile.

Aare-Paul Lattik õppis 1988-1992 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis orelit Urmas Taniloo juures ja klaverit Ruth Ernstsoni juures. Oreliõpinguid jätkas Lattik prof. Hugo Lepnurme ja Andres Uibo oreliklassis Eesti Muusikaakadeemias, kus lõpetas magistrantuuri 1999. Aastatel 1996-1999 täiendas ta end Prantsusmaal Lille’i konservatooriumis Notre-Dame’i katedraali titulaarorganisti prof. Philippe Lefebvre’i, Lyoni konservatooriumis prof. Louis Robilliard’i ja Saint-Gervais’ kiriku organisti prof. Aude Heurtematte’i juhendamisel ning õppis paralleelselt Pariisi Sorbonne’i ülikooli muusikateaduskonna magistrantuuris. Aare-Paul Lattik pälvis III koha rahvusvahelisel Mikael Tariverdievi nimelisel organistide konkursil (2005) ning on Eesti noorte interpreetide konkursi Con Brio laureaat (2000) ja Eesti Kultuurkapitali interpreedi stipendiumi laureaat (2006).

Aare-Paul Lattik on esinenud Eestimaa kõikides tähtsamates kontserdipaikades, osalenud paljudel festivalidel Eestis ja välismaal, seal hulgas Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Poolas, Itaalias, Lätis. Ta on andnud kontserte Skandinaavia maades ja Venemaal nii solistina kui ka erinevate ansamblite ja solistidega.

Lattiku laias repertuaaris on eriline koht prantsuse orelimuusikal. Teda seob ka koostöö Eesti heliloojatega – ta on olnud mitmete Eesti heliloojate teoste esmaesitaja.

Soosinguajad.

Pühakirja lugemised:

1. Moosese 18:20–32 Aabraham palub Soodoma pärast

Heebrealastele 3:15–19 Jumala rahva hingamisse pääsemisest

Matteuse 11:20–24 Jeesus hurjutab Galilea linnu

Pühapäevased laulud:

457 – Oh tulge, Teda kummardage

217 – Oh armas Jumal, avita

458 – Tõuse, valgus igavene

64 – Issand, oma viga sees

204 – Nüüd lahkun hinguspäevast

Teenivad õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Christian Ackermanni näitus toomkirikus tõstatab küsimusi, suunab mõtteid ja avab silmi, ka kristliku, täpsemalt – luterliku kiriku kunsti ikonograafia vallas.

Kui on üldteada, et Ackermanni osalusel valminud Tallinna toomkiriku altarisein oli Rootsi-aegse range, ortodoksse luterliku kiriku altarikaunistuse musternäidis, siis milline see ikkagi oli, mis oli selle
peamine sõnum?

1694. aastast säilinud altariseina tellimise lepingute järgi on teada, et
selle nikerdatud kaunistused tegi vabameister Christian Ackermann, et
tisleritööd tegi Hermann Berents ning altariseina värvis ja pildid maalis
Ernst Wilhelm Londicer.

1696. aastal valminud kahekorruselise altariseina põhikorrusel seisid kaheteistkümnest apostlist kaks tähtsamat: pühakirja ja mõõgaga apostel Paulus ning pühakirja ja taevavõtmega apostel Peetrus.
Põhikorruse karniisi kaunistasid neli evangelisti oma evangeeliumide ja
atribuutidega: Markus lõviga, Luukas härjaga, Matteus ingliga ja Johannes
kotkaga. Altariseina tipus oli võidulippu kandev, Aadama pealuule ja maole
astuv Kristus Võitmatu, tema kõrval põlvitasid Maarja Magdaleena ja ingel.
Altariseina keskteljel, Kristus Võitmatu all, oli maal „Püha õhtusöömaaeg”
ja „Kristuse ristilöömine”. Üheskoos jutustasid kuju ja kaks maali Kristuse
äraandmise, ristisurma ja igavese elu lugu. Seda võimendasid juba mainitud Peetruse ja Pauluse ning evangelistide kujud, samuti Maarja-Magdaleena – patustanud, andestust palunud ja saanud – naise kuju. Ingel Kristus Võitmatu kõrval on tegelane taevasfääridest, Kristuse taeva mineku tunnistaja ja altari ees kogunevale kogudusele teenäitaja.

Mida veel ühelt, kõige tähtsamalt kirikukunstiteoselt – altari kui kiriku kõige pühama koha kaunistuselt – võiks tahta?

Sõnumit – pääsemine tuleb usu läbi – kandsid muidugi ka teiste 17. sajandi
II poole – 18. sajandi alguse Rootsi kuningriigi, sh siis Eesti- ja Liivimaa
luterlike kirikute altariseinad, nagu ka kantslid. See, et 18. sajandi
valgustus- ja ratsionalismiajastul nii selge sõnum hägustuma ja kirikukunsti
senine ikonograafiline programm koost lagunema hakkasid, on aga juba omaette lugu.

Ackermanni näitusel saab sellest küll aimu, kuid põhiline soovitus
oleks siiski keskenduda näitusel neile tegelaskujudele, kes määrasid
Rootsi-aegse inimese maailmapildi ja religioossed vaated. Lisaks nimetatuile vaadake siis ka voorusi, neid ideaalselt täiuslikke naisi, kes võisid seista altaril ka katmatult.

Teksti autor dr Tiina – Mall Kreem.

Toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja neljanda kontserdi annab organist Markus Nitt Saksamaalt Wilhelmshavenist.

Kavas J. S. Bach, L. Neuhoff, S. Karg-Elert, J. Bonnet, M. Dupré

Piletid 7/5 € müügil kohapeal.

Olete väga oodatud!

Markus Nitt töötab Saksamaal Wilhelmshavenis asuva Banteri kiriku organisti ja koorijuhina ning on kogu regiooni protestantlike kirikute muusikaline konsultant. Ta korraldab kontserdisarja, mis hõlmab nii koore, orkestreid, oreli- ja kammermuusikat, olles selle kunstiliseks juhiks.

Markus Nitt õppis 1997-2004 kirikumuusikat ja orelit Müncheni muusikakõrgkoolis (University of Music and Performing Arts in Munich) ja Freiburgi muusikaülikoolis (University of Music in Freiburg) Marlene Hinterbergeri ja Klemens Schnorri juures. Juba oma õpingute ajal oli ta assistendiks Hanns-Martin Schneidt’ile ja kuulsale Münichi Bach-koorile.

Lisaks rahvusvahelisele kontserttegevusele on Markus Nitt pidevalt tegutsenud dirigendina, tehes koostööd kuulsate solistide ja tuntud orkestritega. Ta on osa võtnud prof Daniel Rothi oreli meistriklassist ning Gary Gradeni, Carlo Pavese, Volker Hempflingi, Grete Pederseni, Morten Schuldt-Jenseni ja Rudolf Piehlmayeri meistriklassidest dirigentidele.

10. pühapäev pärast nelipüha 

Päeva teema – ustavus  Jumala andide kasutamisel

Päeva juhtsalm:

„Igaühelt, kellele on palju antud, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem!“ Luuka 12: 48

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Õpetussõnad 3:27–32 Aita, kus võimalik!
Heebrealastele 10:19–25 Hoiatus ärataganemise eest
Luuka 12:42–48 Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju

Pühapäevased laulud:

Alguslaul                   312 1-5     Oh mis kaunis asi see
Päevalaul                  240            Meil Kristus on aluseks
Jutluselaul                262  1-4   Arm, kes sa mind oled loonud
Kantslisalm              262    5    Arm, kes Sa mind oled võitnud
Korjanduslaul         362           Üksainus samm sa astu
Lõpulaul                   312  6-7   Kogu kokku, karjane

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tõde ja eksitus.

Pühakirja lugemised:

Jeremija 7:1–7 Väär jumalateenistus

Heebrealastele 12:14–17 Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust

Matteuse 7:24–29 Kaks koja ehitajat

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 182 – Jumalale kiitust andkem
Päeva laul: 365 – Löö lõkkele, mu ususäde
Jutluselaul: 161 – Küll kannab kindel kalju
Korjanduslaul: 225 – Sinu poole, Issand, ma
Lõpulaul: 160 – Kindel me usk

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Gustav -Leo Kivirand.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Christian Ackermanni näitus Toomkirikus tõstatab küsimusi, suunab mõtteid ja avab silmi, ka kristliku, täpsemalt – luterliku kiriku kunsti ikonograafia vallas. Kui on üldteada, et Ackermanni osalusel valminud Tallinna toomkiriku altarisein oli Rootsi-aegse range, ortodoksse luterliku kiriku altarikaunistuse musternäidis, siis milline see ikkagi oli, mis oli selle peamine sõnum?

1694. aastast säilinud altariseina tellimise lepingute järgi on teada, et selle  nikerdatud kaunistused tegi vabameister Christian Ackermann, et tisleritööd tegi Hermann Berents ning altariseina värvis ja pildid maalis Ernst Wilhelm Londicer.

1696. aastal valminud kahekorruselise altariseina põhikorrusel seisid kaheteistkümnest apostlist kaks tähtsamat: pühakirja ja mõõgaga apostel Paulus ning pühakirja ja taevavõtmega apostel Peetrus.

Põhikorruse karniisi kaunistasid neli evangelisti oma evangeeliumide ja atribuutidega: Markus lõviga, Luukas härjaga, Matteus ingliga ja Johannes kotkaga. Altariseina tipus oli võidulippu kandev, Aadama pealuule ja maole astuv Kristus Võitmatu, tema kõrval põlvitasid Maarja Magdaleena ja ingel. Altariseina keskteljel, Kristus Võitmatu all, oli maal „Püha õhtusöömaaeg”  ja „Kristuse ristilöömine”. Üheskoos jutustasid kuju ja kaks maali Kristuse äraandmise, ristisurma ja igavese elu lugu. Seda võimendasid juba mainitud Peetruse ja Pauluse ning evangelistide kujud, samuti Maarja-Magdaleena – patustanud, andestust palunud ja saanud – naise kuju. Ingel Kristus Võitmatu kõrval on tegelane taevasfääridest, Kristuse taeva mineku tunnistaja ja altari ees kogunevale kogudusele teenäitaja.  Mida veel ühelt, kõige tähtsamalt kirikukunstiteoselt – altari kui kiriku kõige pühama koha kaunistuselt – võiks tahta?

Sõnumit – pääsemine tuleb usu läbi – kandsid muidugi ka teiste 17. sajandi II poole – 18. sajandi alguse Rootsi kuningriigi, sh siis Eesti- ja Liivimaa luterlike kirikute altariseinad, nagu ka kantslid. See, et 18. sajandi valgustus- ja ratsionalismiajastul nii selge sõnum hägustuma ja kirikukunsti senine ikonograafiline programm koost lagunema hakkasid, on aga juba omaette lugu.

Ackermanni näitusel saab sellest küll aimu, kuid põhiline soovitus oleks siiski keskenduda näitusel neile tegelaskujudele, kes määrasid Rootsi-aegse inimese maailmapildi ja religioossed vaated. Lisaks nimetatuile vaadake siis ka voorusi, neid ideaalselt täiuslikke naisi, kes võisid seista altaril ka katmata rinnaga. 

Teksti autor dr Tiina – Mall Kreem.

Toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja kolmanda kontserdi annab 21. juulil kell 19 Jörg-Hannes Hahn Stuttgartist Saksamaalt.

Kontserdisarja fookuses on mitmete väljapaistvate heliloojate tähtpäevad – 50 aastat Marcel Dupré surmast, 100 aastat Camille Saint-Saëns’i surmast, 130 aastat Karl Hoyeri sünnist.

Kavas:

Camille Saint-Saëns – Prelüüd ja fuuga C-duur op. 109, 3
Karl Hoyer – Molt’ adagio Sonaadist nr 3 d-moll op. 19
Marcel Dupré – Prelüüd ja fuuga g-moll op. 7, 3
Karl Hoyer – Meditation op. 39, 2
Franz Liszt – Variatsioonid J. S. Bachi teemale “Weinen, Klagen, Sorgen, Zagen”

Piletid 7/5 € müügil kohapeal.

Olete oodatud!

Jörg-Hannes Hahni muusikaline tegevus on laiahaardeline – ta tegutseb kontsertorganistina, kirikumuusikuna, koori- ja orkestrijuhina ja oreliõppejõuna.

Hahn on õppinud orelit Werner Jacobi, Ludger Lohmanni, Marie-Claire Alain’i jt juures. Alates aastast 1991 töötab ta kantori ja organistina luteri kirikus Bad Cannstattis, Stuttgartis. Ta on Stuttgarti Bach-koori ja kammerkoori Cantus Stuttgart kunstiline juht. Jörg-Hannes Hahn on alates 1996. aastast Stuttgarti muusikakõrgkooli (State University of Music and Performing Arts Stuttgart) õppejõud, alates 2007 professor oreli erialal.
1997. aastal esitas ta kontsertidel kõik Max Regeri oreliteosed, 2000. aasta lõpul aga 14 nädala jooksul kõik Johann Sebastian Bachi oreliteosed.

Aastal 2008 nimetati Hahn Suttgarti regiooni kantoriks.

Kirgastamispüha.

Pühakirjalugemised:

2. Moosese 34:29–35 Moosese pale hiilgab
2. Korintlastele 3:7–18 Vanast ja uuest lepingust
Luuka 9:28–36 Jeesus kirgastatakse

Pühapäevased laulud:

Alguslaul 448 – Oh Issand, millal matkaja ma
Päeva laul 355A – Ligidal on Jumal
Jutluselaul 305 – Suur Jumal Sa
Korjanduslaul 56 – Nüüd paistab meile kaunisti
Lõpulaul 276 – Jeesusele laulan

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

17. juuli orelipooltunnis esinevad organistid Poolast, Krakowist – professor Dariusz Bakowski-Kois ja tema üliõpilane Marcin Kucharczyk.

Kavas G. F. Händel, C. Franck, M. Dupré

Kutsume kuulama!

Dariusz Bakowski-Kois on lõpetanud 2000. a. Krakowi muusikaakadeemia prof. Józef Serafini klassis, mille järel algas tema aktiivne kontserttegevus Poolas ja kõikjal Euroopas. Samuti on ta esinenud Mehhikos, Brassilias, Venemaal ja Hiinas.

Hiljem on Bakowski-Kois ennast täiendanud Chopini muusikaakadeemias Warssavis ja Viini konservatooriumis.

Alates 1999. aastast töötab ta õppejõuna Krakowi muusikaakadeemia oreliosakonnas (alates 2013 täiskohaga professorina), õpetades orelimängu, kammermuusikat ja basso continuo’t. Aastast 2016 on Bakowski-Kois Krakowi muusikaakadeemia oreliosakonna juhataja.

Marcin Kucharczyk on Krakowi muusikaakadeemia üliõpilane prof. Dariusz Bakowski-Koisi oreliklassis. Ta on ennast vahetusüliõpilasena täiendanud ka prof. Wolfgang Zereri juures Hamburgi muusikakõrgkoolis. Kucharczyk on osa võtnud mitmetest konkurssidest ja saavutanud neil kõrgeid kohti. Lisaks mitmetele festivalidele Poolas on ta esinenud ka Saksamaal ja Hollandis.

Armastusekäsk

Päeva juhtsalm

„Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!“ Jesaja 43:1

Pühakirjalugemised:

2. Kuningate 6:8–23 Eliisa ja süürlased
Heebrealastele 12:25–29 Hoiatus tõrkumise eest
Luuka 6:27–31 Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad

Pühapäevased laulud:

Alguslaul          282  1-4    Mu jõud, Sind tahan armastada
Päevalaul         307           Õnnis, kes ei võta teha
Jutluselaul        463           Su rahu, Issand, täidab
Mälestuslaul     170  1-2     Rändur, ütle, kuhu lähed
Korjanduslaul   362           Üks ainus samm sa astu
Lõpulaul           282 5-7    Sind õige päike tänan mina

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.