Usupuhastuspühal ordineeris piiskop Joel Luhamets koos assistentide assessor praost Katrin-Helena Melderi ja praost Jüri Vallsaluga Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus preestriteks diakon Jane Vainu, diakon Ülo Liivamägi ja Volli Nugise.

Enne jumalateenistust andsid preestrikandidaadid käed Piiblil ordineerivate vaimulike ees ametivande ja allkirjastasid selle.

Teenistusel jutlustas preestrikandidaat Volli Nugis
Kaasa teenisid Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, abiõpetaja Joel Siim, ja koguduse organist Kadri Ploompuu.

Fotode autor Ingrid Mäsak

Pühakirjalugemised:

Jeremija 31:31-34 – Ma kirjutan oma Seaduse neile südamesse

Galaatia 5:1-6 – Me ootame usust õiguse lootust Vaimu kaudu

Johannese 8:31-36 – Jeesuse sõnas tunnetate tõde ja tõde vabastab teid

Pühapäevased laulud:

M. Weckmann – “Nun freut euch, lieben christen g’mein”
Alguslaul: 288 – Sa, Jeesus, oled käskinud
Päeva laul: 161:1-2,5 – Küll kannab kindel kalju
Jutluselaul: 264 – Ma kummardan Sind, Armuvägi
Ordinatsioonilaul: 130 – Oh Looja Vaim, nüüd hingesse
Korjanduslaul: 159:1- – Jeesus, mõtle karja peale
N. la Cour – “Preghiera”
Lõpulaul: 163:1-2 – Üks kindel linn ja varjupaik
J. Madsen – “Intermezzo (…üks kindel linn)”

Teenivad: piiskop Joel Luhamets, assistendid assessor Katrin-Helena Melder, praost Jüri Vallsalu, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Kirikus palume kanda maski.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Esimene Christian Ackermanni loomingu näitus toimus esmalt Niguliste muuseumis ja seejärel toodi näitus Toomkirikusse. Eesti erinevatest Luterlikest kirikutest oli näitusele toodud valik Ackermanni töökojale kõige iseloomulikematest skulptuuridest.

Pärast näituse lõppu saab kujusid taas näha nende kodukirikute altariseintel ja kantslitel. Meistri looming elas ja elab edasi.

Päeva juhtsalm

„Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!“  Roomlastele 12:21

Pühakirjatekstid

Jeremija 17:5-8 Kes loodab Issanda peale

Roomlastele 10:12–18 Kuulutusest ja kuulutajatest

Matteuse 5:13–16 Teie olete maa sool ja maailma valgus

Pühapäevased laulud:

 Alguslaul           402  Öö läinud müüda nüüd

 Pealaul              192: 1-3  Õnn, kellel Jeesus armas

 Jutluselaul        192: 4-6  Kui eksid sinna-tänna

 Kantslisalm       279 Lase ustavaks mind jääda

 Korjanduslaul   316   1- … Jeesus, oh aita

 Lõpulaul            405 Karjane Sa valvad

Teenivad: õpetaja Georg Glaase, diakon René Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Kirikus palume kanda maski.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Jeesuse saadikud

Pühakirjalugemised:

Aamos 7:10–15 Aamos ja Amasja
Galaatlastele 4:12–20 Hoiatus tagasilangemise eest
Johannese 13:16–20 Kes võtab vastu selle, kelle mina saadan, see võtab vastu minu

Pühapäevased laulud:

Koor: H. Tedder, „Kell tornis heliseb“

Alguslaul: 245:1-3 – Et ärka, Vaim

Koor: K. Raid, „Psalm 1“

Päeva laul: 157 – Edasi, edasi

Jutluselaul: 246 – Kui väsib üks

Koor: H. Tedder, „Palve“

Korjanduslaul: 134 – Püha Vaim, puuduta mindki

Koor: R. E. Maimets, „Angele Dei“

Lõpulaul: 298 – Kiida nüüd Issandat, minu süda

Teenivad: õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo, Kaarli koguduse kontsertkoor.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Kirikus palume kanda maski.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

http://kogudus.toomkirik.ee/wp-content/uploads/2021/09/leer_sygisene_2021-1.pdf

Ansambli Hortus Musicus asutajaliikme Helle Mustoneni mälestusele pühendatud traditsiooniline kontsert toimub pühapäeval, 17. oktoobril kell 14 toomkirikus.

Kavas Bach ja Pärt

Ansambli kunstiline juht on Andres Mustonen

Vaba sissepääs

Igapäevane leib

Pühakirjalugemised:

1Ms 2:4 -9, 15 -17 – Jumal pani inimese Eedeni aeda harima ja hoidma

Kl 1:12 -20 – kõik on loodud Kristuse läbi ja Tema poole

Jh 1:1 -4 – kõik on tekkinud Sõna läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi

Pühapäevased laulud:

Koor – M. Härma – Oh kuidas pean Su nime kiitma

Alguslaul – 389 –Su kiituseks, mu Looja

Koor – M. Metsala – Mind oled, Issand, armastanud

Jutluselaul – 154 – Nüüd väljal lõikus lõppenud

Korjanduslaul – 156 – Tänulaulud, helisege

Koor – C. Saint-Saëns – Ave verum corpus

Lõpulaul – 302 – Oh võtkem Jumalat

Teenivad: EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim, EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse diakon Rene Paats, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad, orelil Kadri Ploompuu, Toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 16

Kirikus palume kanda maski.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tallinna rahvusvahelise orelifestivali “Reval 2021” lõppkontserdil 7. oktoobril kell 19 esinevad Aare-Paul Lattik (orel), Ulla Krigul (orel), kammerkoor Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärava juhatusel.

Kavas L. Vierne, M. Duruflé, J. Alain

Sügisene Tallinn kutsub osa saama 2.-7. oktoobril toimuvast Rahvusvahelisest orelifestivalist “Reval 2021”. Reval, kui Tallinna iidne nimi sümboliseerib siinkohal sajandite sügavustest hõnguvaid Eestimaa orelitraditsioone. Kontsertidel Tallinna suuremates ja ajaloohõngulistes kirikutes saab kuulda tippesinejaid nii Eestist kui ka välismaalt. Seekordse festivali juhtsõnadeks on katedraal ja prantsuse muusika.

Festivali kunstiline juht on organist Aare-Paul Lattik ja korraldaja Ars Musica Estonica.

Suurim käsk

Pühakirjalugemised:

2. Moosese 20:1–17 Kümme käsku
Roomlastele 10:1–13 Iisrael ja Jumala õigus
Johannese 13:31–35 Jeesus annab armastuskäsu

Pühapäevased laulud:

Alguslaul 200B:1-4 – Halleluuja tahan laulda
Päeva laul 289 – Sind, Jumal, tahan armastada
Jutluselaul 314:1-3 – Süda seltsiks südamele
Korjanduslaul 288 – Sa, Jeesus, oled käskinud
Lõpulaul 314:4-5 – Armastuse uue käsu

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 16

Kirikus palume kanda maski.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

28. septembril kell 11 toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus M/S „Estonia“ hukkunute mälestustahvli avamine.

Mälestustahvlil on 28. Psalmi 9. salm: „Päästa oma rahvas ja õnnista oma pärisosa; hoia neid nagu karjane ja kanna neid igavesti!“

Tahvli kõrval on laevakell, millele on kirjutatud ladinakeelsena – VIVOS VOCO – MORTUOS PLANGO – elavaid kutsun, surnuid itken.

Mälestustahvel on valminud Eesti Vabariigi toetusel ja autoriks on skulptor Mati Karmin.

Päeva teema: Kristlase vabadus

PÜHAPÄEVAKOOLI ALGUS

Päeva juhtsalm „See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk.“ 1. Johannese 5:4

Pühakirjalugemised:

Jesaja 1:10–17 Manitsus tõsiseks patukahetsuseks
Galaatlastele 5:22–26 Armastusest kui Vaimu viljast
Markuse 7:5–13 Jeesus vastab etteheidetele pärimuste rikkumise kohta

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul                    150            Kõik inglid taeva valguses

Päevalaul                   425            Jeesus meid sa puuduta nüüd

Jutluselaul                 285  1-4     Usk kindel lootus üksine

Kantslisalm               285  5       Mu hing nüüd pane tähele

Korjanduslaul          275           Jeesus tule minule

Lõpulaul                    420           Issand olgu tänatud

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Kirikus palume kanda maski.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Ackermanni akadeemia seminaripäev Niguliste muuseumis ja Tallinna Toomkirikus toob üheks päevaks kokku varauusaja ajaloo, kultuuri ja kunsti uurijate paremiku. Seminaripäev on mõeldud saatma näitust „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“, mis avati esmalt Niguliste muuseumis, ent on nüüd eksponeeritud Tallinna Toomkirikus.

Päeva esimene pool leiab aset Niguliste muuseumis, päeva teine pool Toomkirikus. Seminaripäev kulmineerub Hilkka Hiiopi ja Isabel Aaso ekskursiooniga Toomkirikus, olles dialoogis barokiajastu suurkuju, Christian Ackermanni, tippteostega.

Programm:

I osa (Niguliste muuseumis)

kell 10.00-10.45. Krista Kodres „Barokiajastu kirikukunst kui uurimisobjekt“

• Kirikukunstis põimuvad paljud ühiskonnaelu elemendid: see on seotud nii teoloogia kui ka liturgiaga, nii sotsiaal-kultuuriliste kui ka mitmesuguste subjektiivsete faktoritega, samuti nii arhitektuuri- kui ka kunstiteoreetilise mõjuvälja ja praktikatega. Ettekandes püütakse neid välju ja praktikaid iseloomustada, seostades neid varasema luterliku kirikukunstiga. Ühtlasi puudutatakse luterliku kirikukunsti dekonfessionaliseerumise küsimust Ackermanni ajal ehk seda, kuivõrd saab rääkida barokiajastu sakraalkunstist kui konfessioonideülesest loomingust.

Krista Kodres (PhD) on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professor. Tema uurimissuundadeks on varauusaja arhitektuur ja kunst, nõukogude perioodi arhitektuur ja disain ning kunstiteaduse teooria ja ajalugu. Ta on 6-köitelise „Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja. Ta on pannud aluse reformatsioonijärgse sakraalarhitektuuri- ja kunsti uurimisele Eestis ning on olnud kunstiajalooalaste historiograafiauuringute üks algatajaid.

kell 10.45-11.30. Hannes Vinnal „Apteegimäärused ja barokk-kunsti koloriit“

• Mis on apteegimäärustel pistmist barokk-kunstiga? Aga on küll, sest varauusajal tegelesid kunstitarvetega kauplemisega just peamiselt apteegid. Tallinna apteegimäärus aastast 1695 loetleb muuhulgas üllatavalt suure hulga kõige erinevamaid kunstitarbeid. Kuidas on võimalik seda liiki allikaid kunsti uurimisel kasutada? Mida ütlevad kunstitarvete hinnad ajalooliste kunstipraktikate kohta? Nendele küsimustele otsitakse vastuseid Ackermanni töökoja puunikerduse viimistluskihtide ja samast ajastust pärineva apteegimääruse ning apteegikaupade hinnakirja näitel.

Hannes Vinnal (PhD) on Tartu ülikooli üldajaloo teadur ning filosoofiadoktor ajaloo erialal. Ta on uurinud varauusaegset kaubandus- ja rahandusajalugu Tartu Ülikoolis. Praegu õpib ta Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuris. Ta on avaldanud arvukalt artikleid varauusaegsest majandusloost ja teinud koostööd Tallinna Linnaarhiiviga. Oma praeguses uurimispraktikas taotleb ta kunsti- ja majandusajaloo sümbioosi.

kell 11.30-12.30 Lõunapaus

kell 12.30-13.15. Alar Laats „Arengud 18.–19. sajandi luterluses“

• 18.–19. sajandi luterlus moodustas Euroopas eristatava, eelkõige Euroopa saksakeelset ja Põhjamaid puudutava kultuurinähtuse. Luterlusest saab rääkida nii teoloogilisel, kirikuelu kui ka spetsiifiliselt kultuurilisel tasandil, mis kõik olid omavahel tihedalt seotud. Luterlikust kultuurist rääkides tuleb rääkida ka muusikast (nt Bachid), kirjandusest (J. W. Goethe, F. Schiller), filosoofiast, sh nn Saksa klassikalisest filosoofiast (Kant, Hegel jt), aga ka F. Nietzschest ja S. Kierkegaardist. Tolle perioodi luterlus ei arenenud isoleeritult, vaid kogus endasse mitmesuguseid mõjutusi Euroopast ja mõjutas ka ise Euroopat.

18. ja 19. sajandi arengud luterluses on küllaltki erinevad. Esimese puhul tuleb eelkõige rääkida kahest suurest suundumusest, valgustusest ja pietismist, ning seda nii teoloogilisel kui ka kirikuelu tasandil. Pietismiga seoses käsitletakse ettekandes Eestis levinud hernhuutlust, aga ka erilisi müstika ilminguid Saksamaal. 19. sajandi puhul on luterluse üheks olulisteks märksõnaks romantism, mis ei avaldunud mitte ainult kirjanduses, muusikas ja kunstis, vaid ka teoloogias (nt Schleiermacher). Sellesuunalise arengu teatud jätkuks võiks pidada kultuurprotestantlust ja liberaalset teoloogiat (nt A. von Harnack.) Teiseks 19. sajandi luterluse oluliseks nähtuseks on konfessionaalse teoloogia või/ja neoluterluse esiletulek.

19. sajandi Eesti luterlusest rääkides tuleb mainida eelneval sajandil siia jõudnud suundumuste jätku – pietismi, aga ka konfessionalismi. Kultuurprotestantlusest ja liberaalsest teoloogiast 19. sajandi Eestis rääkida ei saa.

Alar Laats (PhD) on teoloog ja usundiloolane. Ta on töötanud süstemaatilise teoloogia õppejõuna Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, EELK Usuteaduse Instituudi rektorina ja Tallinna Ülikooli usundiloo professorina. Alar Laats kaitses Cambridge’i ülikooli süstemaatilise teoloogia valdkonnas filosoofiadoktori kraadi 1995. aastal. Tema tähtsaim teadusvaldkond on süstemaatiline teoloogia, peamisteks uurimissuundadeks on suhted ida- ja läänekristluse vahel. Ta on kirjutanud arvukalt teoloogialaseid uurimistöid ning mõtteloolisi tekste.

13.15–14.00 Tiina-Mall Kreem „Barokse kirikukunsti uus elu 18.–19. sajandil“

• Ettekanne keskendub 18.–19. sajandil Eesti luterlikus kirikuruumis toimunud muutustele, peamiselt altarite ja kantslite ümberkujundamisele ning sealjuures aset leidnud Christian Ackermanni baroksete puunikerduste taaskasutamisele või hävimisele. Otsitakse vastust küsimusele, miks vahel toimiti ühtemoodi, aga teinekord teisiti.

Tiina-Mall Kreem (PhD) on kunstiajaloolane. Ta on Ackermanni uurimisprojekti üks põhitäitjatest, näituse „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ kuraator ning üks samanimelise monograafia peamistest autoritest. Tiina-Mall Kreem on tegelenud nii varauus- ja uusaegse kirikukunsti kui ka 19. sajandi kunstiga. Ta on tegelenud ajaloopildi ja ajaloomälu uurimisega ning on koos Linda Kaljundiga näituse ja monograafia „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ autor. Ta on kureerinud arvukalt näitusi, kirjutanud ning koostanud raamatuid ja teadusartikleid.

kell 14.00-14.30. Kohvipaus

II osa (Tallinna Toomkirikus)

kell 14.30-15.15. Meelis Friedenthal „Teoloogiast ja haridusest varauusaegses Eestis“

• Ettekanne keskendub küsimustele, kuidas kujunes Eestis välja luterlik identiteet ning millised olid 17. sajandi olulisemad teoloogilised voolud, mis mõjutasid meie piirkonna mõttelugu. Kuna haridus ja teoloogia olid sel ajal lahutamatult seotud, siis tuleb juttu ka hariduse mõttest ning usu ja teadmise vahekorrast varauusajal.

Meelis Friedenthal (PhD) on teoloog, ajaloolane ja kirjanik. Ta on Tartu Ülikooli Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo ning filosoofia ja semiootika instituudi mõtteloo kaasprofessor. Ta tegeleb kesk- ja varauusaegse teoloogia ning haridus- ja mõttelooga. Eesti kirjandusse tuli Meelis Friedenthal 2004. aastal debüütromaaniga „Kuldne aeg“. Tema teine romaan „Mesilased“ pälvis 2013. aastal Euroopa Liidu kirjandusauhinna. Teiste seas on temalt ilmunud romaan „Inglite keel“ (2016) ning jutukogumik „Kõik äratatakse ellu“ (2020).

kell 16.00-16.45. Triin Kröönström „Vabameistrid Tallinnas ja Toompeal – kunstnikud või käsitöölised?“

• Kas küsimusele „Vabameistrid Tallinnas ja Toompeal ‒ olid nad kunstnikud või käsitöölised?“ saab üldse vastata? Ettekandes vaadeldakse allikaid, mis jutustavad 17. sajandi viimasel veerandil Tallinnas ja lähikonnas tegutsenud vabameistritest ning proovitakse vastata küsimusele, mis eristas 17. sajandi kunstnikku käsitöölisest.

Triin Kröönström on Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane, kes on keskendunud varauusaegsele haridus- ja kultuuriloole. Christian Ackermanni uurimisprojekti liikmena on ta põhjalikult tegelenud 17. sajandi arhiiviallikatega ning avastanud palju uut nii meistri kui ka Tallinna 17. sajandi kunsti- ja kultuurielu kohta. Ta on raamatu „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ üks autoritest.

kell 17.00–17.45. Isabel Aaso-Zahradnikova ja Hilkka Hiiop „Christian Ackermanni loomepraktika“

• Ettekanne keskendub barokiaja kunsti, eelkõige polükroomsete puitskulptuuride loomepraktikale. Christian Ackermanni tööde näitel räägitakse, kuidas sünnib üks barokne skulpturaalne teos. Juttu illustreerivad Niguliste muuseumi näitusel „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ eksponeeritud skulptuurid.

Isabel Aaso-Zahradnikova on Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikonservaator. Ta on lõpetanud Praha Kaunite Kunstide Akadeemia magistrikraadiga. Tema konserveerimistööd ulatuvad keskaegsest skulptuurist kuni 20. sajandi kunstini. Ta on Ackermanni uurimisprojekti liige ning üks raamatu „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ autoritest.

Hilkka Hiiop (PhD) on Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Ta on Ackermanni uurimisprojekti üks põhitäitjatest, näituse „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ kuraator ning üks samanimelise monograafia autoritest.
Ta on tegelenud keskaegsest kunstist kaasaegseni ning seinamaalingutest moodsate installatsioonideni nii konservaatori kui ka uurijana. Lisaks on ta kureerinud mitmeid rahvusvahelisi konserveerimist ning tehnilisi uuringuid kajastavaid näitusi ning koordineerinud erinevaid pärandi digitaliseerimisprojekte.

Jeesus annab elu.

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Kirikus palume kanda maski.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Juba 20ndat aastat järjest on EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu valinud Maarja medali ja kultuuripreemia laureaati.
Vastavalt Toomkoguduse nõukogu koosolekule otsustati möödunud aasta Maarja medali ja kultuuripreemia laureaadiks valida näitleja, lavastaja ja teatriõpetaja Lembit Peterson. Kuna koroonalained on paisanud ka traditsioonilised sündmused segamini, saime selle preemia ja medali anda üle sellel pühapäeval, 19. septembril Toomkirikus jumalateenistuse lõpus. Maarja medali ja kultuuripreemia andis üle koguduse juhatuse esimees Riivo Sinijärv.

EELK Piiskopliku Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna Piiskoplikku Toomkirikut.

Lembit Peterson näitab oma lavastuste tegelaste kaudu, kuidas inimesed elavad elusaks Jumala otsingu, igatsused ja mõtted ning püüavad leida kohta oma elu loos. Ta annab oma lavastustes ja elus suure kaalu nii jumalatunnetuse sügavusele kui jumalikule kõrgusele, luues dialoogi vaataja ja näitleja vahel. Lavastajana püüab ta läbi jumaliku dimensiooni kõnetada inimesi, tuues välja inimese elu otsinguid ja täiuslikkusele pürgimist.
Lembit Peterson on Theatrumi juht ja Tallinna Ladina kvartali arendaja ja mõtestaja.

Lembit Peterson on ise 15.01.2020 ütelnud tabavalt: “Ma arvan, et Jumal on meie kõigi elus kogu aeg lähemal meile, kui me ise oskame endale olla, ja tahab meiega kogu aeg koos olla. Küsimus on selles, kuidas ja mis hetkedel me Teda usaldame oma elu juhtima ja kuidas oskame seda teha. See on õppimine, töö iseenda kallal – töö iseenda uhkuse, kõrkuse ja himudega, ka kõige sellega, mis meid väljast enda poole tõmbab. See on pühendumise tee!“
Tema silmapaistev panus on läbi oma loomingu ja talle antud andide kaudu kuulutada Kristust ja juhtida kaasteelisi Jumala poole.

Senised Maarja Medali laureaadid:

2000 – dirigent Tõnu Kaljuste,

2001 – peapiiskop emeeritus Kuno Pajula,

2002 – vitraažikunstnik Dolores Hoffmann,

2003 – president Lennart Meri,

2004 – piiskop Mikko Heikka,

2005 – poliitik Siim Kallas,

2006 – teoloog dr Toomas Paul,

2007 – kunstiajaloolane Juhan Kilumets,

2008 – piiskop Philippe Jourdan,

2009 – koguduse juhatuse esimees Raido Rüütel,

2010 – titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe,

2011 – poliitik Tunne Kelam,

2012 – skulptor Mati Karmin,

2013 – piiskop Einar Soone,

2014 – helilooja ja koorijuht Roman Toi,

2015 – kunstnik Jüri Arrak,

2016 – peapiiskop emeeritus Andres Põder,

2017 – helilooja Ester Mägi,

2018 – teadlane ja suursaadik  Henning von Wistinghausen,

2019 – vaimulik, tõlkija ja teadlane Kalle Kasemaa,

2020 – teatriteadlane ja lavastaja Lembit Peterson

Arho Tuhkru
Toomkoguduse õpetaja
Telefon 5281943