Kristus on surnuist üles tõusnud!

Pühakirjalugemised:

Ho 6:1-3 Kolmandal päeval aitab Ta meid üles ja me võime elada Tema palge ees
1Kr 15:12-22 Kristuse surnuist ülestõusmise tähendusest
Jh 20:1-10 Naised leiavad tühja haua

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 105 – Jeesus Kristus üles tõusnud

Koor: R. Tobias „Ostermorgen“

Päeva laul: 117 – See päev on meile saabunud

Jutluselaul: 106 – Kristus on tõusnud

Konfirmatsioonilaul: 119 – Võidu saanud, võidu saanud nüüd on süütu Tall

Koor: R. Tobias „Loblied“

Korjanduslaul: 110:1- – Mu Päästja võidu saanud

Koor: E. Kõrvits „Eluõis“

Lõpulaul: 101 – Au kõrges olgu Isale

Teenivad:  peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats. Organist Kadri Ploompuu, Toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.

Toomkirik on avatud T -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Maarja Magdaleena oli esimeste hulgas, kes ülestõusmishommikul avastas, et Jeesust ei ole hauas. „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud” (Jh 20:2),ruttab ta jüngritele teatama. Järgneb üks kaunim võidujooks, mida pühakiri nimetab. Peetrus ja Johannes jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena (Jh 20:4). Võitjana finišisse jõudnud Johannes sisenes avatud hauda ning uskus, nagu kirjutab evangelist.

Ülestõusmispüha hommikul kõlab kuulutus tühjast hauast kõikjal üle maailma. Inimeste reaktsioon Kristuse ülestõusmise sõnumile on erinev. Sekulaarses ühiskonnas, olgu Eestis või mujal, jätab teade tühjast hauast suure osa inimestest ükskõikseks. Siiski on arvukalt ristiinimesi, kes ülestõusmishommikul ruttavad peaaegu jooksujalu kirikusse, et isiklikult kuulda ja ka teistega jagada avatud haua sõnumit.

Mida uskus tühja hauda sisenenud Johannes? Kas ta veendus selles, et haud on tõepoolest tühi, nagu oli teatanud Maarja Magdaleena? Või arvas ta, et keegi on Jeesuse surnukeha ära varastanud ja ära peitnud? Isegi kui Johannesele meenus Jeesuse lubadus tõusta kolmandal päeval surnuist üles, ei tundunud see siiski kõige realistlikuma võimalusena. Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma (Jh 20:9),kirjutab Johannes.

Tõeline usk Jeesusesse kui Issandasse ning mõistmine, et Jeesuse ülesanne ei lõppenud surmaga, saabus Jeesuse jüngritele hiljem. Apostel Toomast tabab usupööre ja ta tunnistab Jeesuse Issandaks alles ülestõusnud Kristusega palgest palgesse kohtudes.

Elumuutvat kohtumist Ülestõusnuga on kogenud paljud, kes ülestõusmispüha hommikul kirikusse tõttavad. Just sel põhjusel räägivad usukauged inimesed kristlastest kui ärapööranutest. Inimene, keda Jumal puudutab, pöördubki! Ta pöördub ära senisest elust, et ehitada oma edasine elu uuele alusele, mis toetub Kristusele kui ülestõusmisusu nurgakivile.

Sellise pöördumise eest ei ole „kaitstud“ ükski tänastest uskmatutest. Püha Vaimu puudutus muudab Jumala olemasolu ja Kristuse ülestõusmise reaalseks igaühe südames, kes seda puudutust isiklikult kogeb. Püha Vaim puudutab ühel päeval ka pilkajaid, kes niikaua peavad usulist pöördumishetke narruseks või rumaluseks. Alles seejärel hakkavad nende silmad nägema Kristuse avatud hauast kiirgavat Valgust, mille sarnast pole nad kunagi varem näinud.

Ülestõusnud Kristuse armastus muudab võimatu võimalikuks – patusest saab õige, uskmatust usklik ja surmast saab elu.

Soovin kõigile kiiret kohalejõudmist avatud hauale ja rõõmsat kohtumist ülestõusnud Kristusega!

+Urmas Viilma

peapiiskop

Meie Issanda Jeesuse Kristuse Ristitee rännak algab Suurel Reedel, 7. aprillil kell 12.30 Tallinna Jaani kirikust

Suurel Reedel tulevad kristlased erinevatest kirikutest taas kokku, et üheskoos käia ristitee rännakut. Tallinna Jaani kirikust kulgeb ristitee oma traditsiooniliste peatustega Vabaduse väljakul, Peeter-Pauli katedraali eesõues, Oleviste kirikus ja Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Suur Reede on Jeesuse kannatustee ja surmapäeva mälestamine ja sellel teel kaasaskäimine.Ristitee14 peatust kõnelevad kannatusest, hoolivusest, lohutusest, valust, surmast ja lootusest. Selle aasta Ristitee peatuste mõtisklused on kirjutanud peapiiskop Urmas Viilma.

Ristitee peatused on:

I Jeesus mõistetakse surma

II Jeesus tõstab risti oma õlgadele

III Jeesus kukub

IV Jeesus kohtab oma ema

V Siimon Küreenest sunnitakse risti kandma

VI Veronika kuivatab rätikuga Jeesuse nägu

VII Jeesus kukub teist korda

VIII Jeesus lohutab nutvaid naisi

IX Jeesus kukub kolmandat korda

X Jeesuselt kistakse riided seljast

XI Jeesus lüüakse risti

XII Jeesus sureb ristil

XIII Jeesuse ihu võetakse ristilt

XIV Jeesuse ihu asetatakse hauda

Suurele Reedele järgneb Vaikne Laupäev, mis peale vaikust juhatab sisse kiriku kõige olulisema püha – Ülestõusmispüha. Ülestõusmispühaga tähistatakse Kristuse ülestõusmist ja surma võitmist ning inimese lunastamise lugu.

Arho Tuhkru

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse  õpetaja

Tel 5281943

Püha armulaud – Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand. Ps 111:4

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo.

Aukuninga alandustee

Pühakirjalugemised:

Jesaja 50:4–10   Kolmas laul Jumala sulasest
2. Korintlastele 2:14–17 Jumal viib meid Kristuses võidukäigus kaasa
Johannese 12:1–8 Maarja salvib Jeesust

Jumalateenistuse laulud:

Protsessioonilaul 2 – Hoosianna, tõstke häält
G. F. Händel „Dignare“
Päeva laul 77 – Sa meie Lepitaja

Pühapäevakoolilaste laulud:

Pekka Simojoki, Anna-Mari Kaskinen „Palmioksad katmas maad“
Traditsionaal „Vala õli mu lampi“
Raivo Kõrgemägi „Kuningas saabub“

Spirituaal „Amazing Grace“

Mälestuslaul 439 – Oma käed Sa laota
Korjanduslaul 10 – Nüüd tehke kõrgeks väravad

F. Schubert „Ave Maria“

Lõpulaul 86 – Kuningas on Jeesus Kristus

Teenivad:

Õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, kaasa teenib Doris Raudsepp, organist Piret Aidulo (orel), Maire Martinson (sopran).

Toomkirik on avatud T -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Pühapäeval 2. aprillil Toomkirikus toimub jälle PIIBLITUND pärast jumalateenistust kell 12:30.

Tutvume Iisraeli rahva kuningatega, õpime, miks palmipuudepühal tervitatakse Jeesust Taaveti Pojana ning süveneme suure katastroofi põhjustele ja tagajärgedele. Piibel läbi kaheksa tunniga! Kuidas aastasadade jooksul sündinud ja paljudest erinevatest lugudest ja stiilidest koosnev Piibel saab siiski moodustada ühe terviku?
Mis on see punane niit, mis läheb läbi Piibli?
Kuidas puudutavad need vanad lood meie elu?
Kas Jumal saab kõnetada meid läbi ka nende Piibli raamatute, mis on rasked, igavad või kummalised?

Toomikiriku piiblitundides 2023. aastal otsime vastuseid neile küsimustele ja saame ülevaate kogu Piiblist.
Piiblitunnid toimuvad kord kuus (va. suvel) pühapäeviti pärast jumalateenistust kell 12.30 kiriku Vapiruumis, kevadel 5.02., 5.03., 2.04. ja 30.04.
Veebruaris alustame kohe algusest, Piibli alguslugudest ja räägime natuke ka sellest, miks üldse Piiblit lugeda – aasta lõpuks jõuame juba Ilmutuseraamatuni.

Piiblitunnid on avatud kõigile huvilistele ja neid juhib koguduse misjonär, teoloogia magister Liisa Rossi.

29. märtsil toimus mälestustseremoonia Metsakalmistul, kus meenutati riigivanem August Rei tema 60. surma-aastapäeva. Mälestuspalve tegi Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, sõnavõtuga esines vabariigi siseminister Lauri Läänemets, kes oma sõnavõtus toonitas riigivanem August Rei ( 29.03.1886-29.03.1963) tähtsust Eesti Vabariigi hoidmisel ja esindamiselt ja järjepidevuse hoidmisel.

Ajaloolane Jaak Juske andis ülevaate riigivanem eluteest ja tähendusest Eesti riigi  loomisel ja omariikluse hoidmisel. August Rei oli Eesti esimese parlamendi, Asutava Kogu, esimees. Rei oli riigivanem 1928. ja 1929. aastal  ning omariikluse järjepidevuse hoidja, Eesti eksiilvalitsuse juht, peaminister presidendi ülesannetes alates 1945 kuni oma surmani 1963.

August Rei suri 1963. a Stockholmis, teel Eesti eksiilvalitsuse istungilt koju. Eesti riik mattis auavaldustega Rei ja tema abikaasa põrmu kodumaale 2006. aastal.   Mälestuskogunemise korraldasid Riigivanem August Rei Sihtasutus ja Konstantin Pätsi Muuseum.

Kuna samal päeval oli ka president Lennart Meri 94. sünniaastapäev, siis peatuti ka hetkeks president Lennart Meri (29.03.1929-14.03.2006)  haual ja Tuhkru luges mälestuspalve.

Kannatuse pühapäev.

Pühakirjalugemised:

Jesaja 65:1–3 Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud

Efeslastele 2:12–16 Kes olite Jumalast võõrdunud, olete saanud lähedaseks Kristuse vere läbi

Luuka 13:31–35 Jeesust hoiatatakse ja Ta kurdab Jeruusalemma saatuse pärast

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 78:1-3 – Sa vägev Valumees
Päeva laul: 75 – Oh nuta oma häda
Jutluselaul: 81 – Üks süütu Tall on lepitand
Mälestuslaul: 114:2-3 – Ma olen Päästja küljes
Korjanduslaul: 74:1- – Mu Jeesus, kallis elu
Lõpulaul: 76 – Päästja risti juurde ma

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo

Toomkirik on avatud T -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Neljapäeval, 16. märtsil õnnistati Tallinna Kesklinna Komandos tulekustutus – ja päästeauto, mille nimeks sai TOOTS. Uut tüüpi päästeauto on klassikalisest päästeautost märgatavalt väiksem, suudab paremini manööverdada. Eriti hästi tuleb see välja linnakeskkonnas ja kitsastel tänavatel.

Päästeauto õnnistas Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Täiendav vastuvõtt Tallinna Toomkooli
Tallinna Toomkooli täiendav vastuvõtt 2023/2024. õppeaastaks 1. klassi toimub kuni 1. aprillini. Kirjuta oma soovist tallinna.toomkool@eelk.ee

Tallinna Toomkool on kristlik erakool, mis asutati XIII sajandil ning taasavati 2011. aastal. Tallinna Toomkooli eesmärgiks on kristlikele väärtustele ja kultuurile toetuva kaasaegse heatasemelise üldhariduse andmine õpilasesõbralikus ja õpetajat väärtustavas keskkonnas, luues eeldused vaba tervikliku isiksuse kujunemisele. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse õppe- ja kasvatusprotsessis kooli ja kodu koostöös iga õpilase arengut. Sellele loovad hea eelduse väikesed klassid (kuni 15 õpilast klassis), tüdrukute ja poiste klassid ning perede kaasatus igapäevaellu.

Tutvu Tallinna Toomkooli kodulehega https://toomkool.eelk.ee.
Lisaküsimuste korral kirjuta meile aadressil tallinna.toomkool@eelk.ee

18. märtsil toimub Tallinna toomkirikus Juhan Jürme kantaadi ”Memento mori” (1933) ettekanne, mis on pühendatud teose kirjutamise 90. ja helilooja 80. surma-aastapäevale.

Jürme hukkus Tallinna pommitamisel 25. märtsil 1943.

”Memento morit” on toomkirikus ette kantud mitmeid kordi: aastal 1984 kahel korral, samuti 1988, toomkoguduse koori, orkestri, oreli ning solistide poolt Hugo Lepnurme eestvõttel ning toomkoguduse kirikumuusiku Jaanus-Ferdinand Romandi juhatamisel.

Tegemist on eesti vaimuliku suurvormi väljapaistva näitega, mis on seni leidnud teenimatult vähe tähelepanu. Toomkogudus soovib jätkata traditsiooni selle teose ettekandjana ning seda üldsusele tutvustada.

”Memento mori” teksti autor on Artur Sommer (Soomre), kes oli Tallinna Kaarli koguduse vaimulik.

Ettekandel osalevad Tallinna toomkoguduse koor ”Laudate Dominum” (dirigent Veljo Reier), Tallinna Kaarli koguduse kontsertkoor (dirigendid Piret Aidulo ja Pärtel Toompere) ja naiskoor (dirigent Kersti Petermann) ning Viimsi Jaakobi koguduse kammerkoor (dirigent Andrus Kalvet), solistid Rafael Dicenta (tenor), Aare Saal (bariton), Olari Viikholm (bass), kammerorkester (kontsertmeister Meelis Vahar), Kadri Ploompuu (orel). Juhatab Veljo Reier.

Sissepääs annetusega toomkiriku restaureerimise heaks.

Olete väga oodatud osa saama sellest erilisest sündmusest!

Pühakirjalugemised:

2. Moosese 16:11–19, 31, 35 Rahvast toidetakse lindude ja mannaga

1. Peetruse 2:1–3 Elavast kivist ja pühast rahvast

Johannese 6:24–35 Jeesus kõneleb tõelisest leivast

Pühapäevased laulud:

Orel: B. Marcello „Psalm 19 – Taevad jutustavad Jumala au“

Alguslaul 80 – Ühte asja ihkan üle kõige

Päeva laul 224 – Mu helde Karjane, oh Jeesus

Jutluselaul 89:1-4 – Mu Jeesus, kes Sa õhtul hilja

Ordinatsioonilaul 240 – Meil Kristus on aluseks seatud

Riietamise ajal 130 – Oh Looja Vaim, nüüd hingesse

Korjanduslaul 220:1- – Jeesus Kristus, Lunastaja

Orel: C. Franck „Panis angelicus“

Lõpulaul 163:1-2 – Üks kindel linn ja varjupaik

Orel: B. M. Černohorský, Fuuga F-duur

Teenivad: peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud T -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.