Ansambli Orthodox Singers traditsiooniline jõulukontsert õigeusu jõululauludega neljapäeval, 4. jaanuaril kell 19 toomkirikus.

Kammerkoor Head Ööd, Vend kutsub kõiki koorimuusikasõpru kauni jõulumuusikaga kontserdile.

Kontserdil teeb kaasa keelpillikvartett koosseisus Hains Tooming (viiul), Kristjan Rudanovski (viiul), Kristjan Kannukene (vioola) ja Ruslan Petrov (tšello), klarnetil Marten Altrov ning flöödil Kristiina Veerde.

Kavas: Kõrvits, Kodaly, Walters, Biebl, Holten, Ehala, Górecki, Kreek, Sisask, Uusberg.

Dirigent Pärt Uusberg

Piletid hinnaga 5 eurot müügil kohapeal

Kontserti toetab Tallinna Kultuuriamet.

10. detsembril 2017 toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus leeripüha.

Jumalateenistusel teenisid: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Meelis Rosma. Muusikaliselt teenisid kaasa organist Piret Aidulo ja Kaarli koguduse ansambel Vexilla Regis.

 

EELK Misjonikeskuse ja EELK Misjonikoori 20 aasta tänujumalateenistus toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 10. detsembril 2017.

Teenisid: peapiiskop emeeritus ja Misjonikeskuse auesimees Andres Põder, Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru, piiskop Tiit Salumäe. Muusikalises osas teenisid kaasa: Misjonikoor, Misjonikoori lastekoor, Liikumisrühm Loov Impulss, solistid ja vilistlased.

30. november 2017
Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus riigi- ja ühiskonnategelastele oma ametiaja kolmanda advendikõne pidanud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma vaatas tagasi mööduva aasta olulisematele sündmustele ning tänas kõiki koostööpartnereid, kes aitasid vääriliselt tähistada nii Reformatsioon 500 teema-aastat kui ka EELK iseseisvumise 100.

Arutledes viimastel nädalatel meedias avaldatud Eesti mõjukate TOP 100 nimekirja üle, leidis Viilma, et tegelikult tuleks koostada erakondadele ja rahvaesindajatele lahendamist vajavate probleemidele viitamiseks hoopis vastupidise sisuga edetabel – Eesti mõjutute TOP 100

Muusikaga kaunistasid palvust Kadri Ploompuu orelil, Bruno O Laul klaveril, Urmas Vulp viiulil, Jan Andrews Roos klaveril ja Maire Martinson lauluga.

Soome Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kontserdil esinevad Helsingis Sibeliuse Akadeemias õppinud organist Kristel Aer ning toomkoguduse organist Kadri Ploompuu.
Kontserdi kava:
Oskar Merikanto – Passacaglia (1913)
Joonas Kokkonen – Lux Aeterna (1974)
Aarre Merikanto – Prelüüd ja fuuga e-moll (1913)
Ilari Laakso – Towards the Light (2015)
Mauri Viitala – Toccata (1977)

Kolmapäeval, 8. novembril kell 18 toimub toomkirikus järgmine palvus Taizé lauludega. Palvuse valmistavad ette ja viivad läbi Eva-Liisa Luhamets ja mitmed koguduse liikmed. Kõik, kel on soov osaduse järgi Taizé vaimsuses, on südamest oodatud.

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse Maarja medali koos 2017. aasta kultuuripreemiaga pälvis helilooja Ester Mägi

22. oktoobril otsustas Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu annetada Maarja medali ja 2017. aasta kultuuripreemia helilooja Ester Mägile. Maarja medal ja kultuuripreemia antakse helilooja Ester Mägile üle toomikirikus pühapäeval, 5. novembril kell 11.00 algava jumalateenistuse lõpul. Teenistusel kõlab ka Ester Mägi looming.

Tänavu oma 95. sünnipäeva tähistanud helilooja Ester Mägi looming on traditsioone austav, peenekoeline ja isikupärane ning suures osas eesti rahvamuusika mõjudega. Tema rikkalikus loomingus on kesksel kohal kammermuusika ja kooriteosed.

Ester Mägi on sündinud Tallinnas Toompeal ja ta on Toomkoguduse liige. 1998. aastal tellis Tallinna Toomkiriku Oreli Fond temalt Saueri oreli restaureerimise puhul uudisteose. Helilooja poolt kirjutatud orelipala “Gloria” kanti ette sama aasta 1. augustil oreli sisseõnnistamisel.

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse kultuuripreemia Maarja medal on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja hoidnud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna Piiskoplikku Toomkirikut.

Maarja medali senised laureaadid on: dirigent Tõnu Kaljuste, peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, president Lennart Meri, piiskop Mikko Heikka, poliitik Siim Kallas, teoloog dr Toomas Paul, kunstiajaloolane Juhan Kilumets, piiskop Philippe Jourdan, autosportlane Raido Rüütel, titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe, poliitik Tunne Kelam, skulptor Mati Karmin, piiskop Einar Soone, helilooja ja koorjuht Roman Toi, kunstnik Jüri Arrak ja möödunud aastal peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Arho Tuhkru

Toomkoguduse õpetaja

500. aastapäeval Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus usupuhastuspühal, 31, oktoobril 2017 toimunud jumalateenistusel teenisid:

peapiiskop Urmas Viilma
piiskop Tiit Salumäe
piiskop Joel Luhamets
peapiiskop emeeritus Andres Põder
kantsler Ülle Keel
assessor Kadri Põder
assessor Ove Sander
Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu
Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja abipraost Arho Tuhkru

Kaasa teenisid ühendkoorid, puhkpilli – ja pasunakoorid ning orelil Piret Aidulo

Õhtu saabudes kogunes külalisi kirikusse hulgaliselt. 700 inimesega täidetud toomkirikus kuulati jutlust, öeldi tervitus ja tänusõnu, lauldi ning kuulati kaunist muusikat.

Usupuhastuspüha jumalateenistusel soovitas peapiiskop Urmas Viilma välja otsida ja puhtaks kloppida viis reformatsiooniga seostatud printsiipi: üksnes Pühakiri, üksnes arm, üksnes usk, üksnes Kristus ning kõige krooniks aga hoiak, et üksnes Jumalale kuulub kogu au.

Kohal olid mitmed meediaväljaandjad

Lõpuprotsesiooni saatmas altarilt Peetrus ja Paulus, samas vastu võtmas tänapäeva meedia

Fotode autor: Ingrid Mäsak

Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.
Martin Luther

KARJASEKIRJA LEIAD SIIA KLIKKIDES

Peapiiskop Urmas Viilma pühitses täna, 13. oktoobril Toomkiriku kõrval oleva renoveeritud ajaloolise piiskopiaia. Peapiiskop koos Tallinna tegevlinnpea Taavi Aasaga istutasid aeda ka Reformatsioon 500 juubelile pühendatud õunapuu.

 

Õunapuu istutamise idee sündis juba mõned aastad tagasi, kui toonane peapiiskop Andres Põder istutas EELK nimelise puu Wittenbergi, Reformatsioonile pühendatud parki. Nõnda on täna istutatud paradiisiõunapuu sõsarpuu just Wittenbergis istutatule. Peapiiskop Viilma ja tegevlinnapea Aas istutasid arvult sümboolse 500-nda õunapuu just reformatsiooni ja Tallinnat kui üht Euroopa reformatsioonilinna tiitlit kandva linna nime silmas pidades.

Ajalooline piiskopiaed on saanud uuesti mõtestatud ja lisaks heakorratöödele, on pargis ka tähistatud Jeesuse Kristuse kannatustee 14 peatuspunkti. Ajalooline piiskopiaed algas Toomkiriku tornist ja avanes paekaldalt kaugele üle vana all-Toompea ja selle taga laiuvatele maadele ning merele. Siiani on säilinud nähtavana rõdukoht, millelt piiskop sai kokku tulnud rahvale Jumala sõna rääkida ja õnnistada. Kiriku torniseina küljes olnud kunagine rõdukoht ning seda konstruktsiooni toetanud kivid on markeeritud. Tänapäevaselt avaneb piiskopiaia vaade Shnelli pargile ning Kelmiküla ja Balti Jaama ja Kalamaja linnaosale ning kaugele merele.