Fra Angelico (1390/95–1455). Naised haual (Maarjad haual).

Jeesus, kes oli Suure Reede õhtul asetatud hauda, oli pühapäeval, kui naised hauale läksid, hauda maha jätnud vaid surilinad ja inglid, kes küsisid naistelt, miks otsivad nad elavat surnute seast. „Ta on üles äratatud, teda ei ole siin.“, kõlab ingli sõnum. Jüngreid ei täitnud see sõnum mitte kohe rõõmu ja lootusega. Nad olid täis ärevust ja hirmu. Kuidas võiski see olla teisiti?! Küllap eksleb iga inimese peas mõtteid, mis Jeesuse ülestõusmise sõnumit kuuldes sünnitavad kahtlusi ja segadust. Kas ja kuidas on see kõik võimalik? Selliste mõtete saabudes ei aita meid meie teadmised loodusseadustest ja eluringi tavapärasest käigust ning loogikast. Jumal ei allu loodusseadustele – need alluvad Temale! Mõistmaks ülestõusmise sõnumit vajame usku. Sedasama, mida tunnistame igal jumalateenistusel Apostlikus usutunnistuses. See on usk, mille peale meid on ristitud ja mis kingib meilegi lootuse, et ülestõusmine ja igavaene elu ei jää vaid Jeesuse osaks, vaid Ta on lubanud kõigil, kes Temasse usuvad saada sama saatuse osaliseks. „Kes usub ja on ristitud, see päästetakse“ (Mk 16:16), kinnitab Ülestõusnu oma jüngreid. Need kinnitavad sõnad on öeldud ka kõigile meile.

Rõõmsaid ülestõusmispühi kõigile!

Urmas Viilma

Viimane pühapäev paastuajas on palmipuudepüha, mis juhatab sisse Suure Nädala ehk Vaikse Nädala ehk Kannatusnädala. Palmipuudepühal on sama sõnum, mis 1. advendil – Taevase valitseja tulek. Piibel räägib, kuidas Jeesus sõidab viimast korda Jeruusalemma linna sisse, vastu oma kannatusele ja surmale. Sellel päeva tervitab rahvas teda kui valitsejat, kuningat. Nad laotavad Jeesuse teele palmioksi (sellest ka püha nimetus) ning riideid. Kuid Jeesus sõidab Jeruusalemma emaeesli seljas, millega näitab, et ta on tulnud kui Jumala kannatav sulane, mitte kui maine kuningas (Jh 12:12-19; Mt 26:6-13; Mk 14:3-9). Vana Testamendi prohvetid on ennustanud päästja tulekust just sel kombel. Samal nädalal on Suur Neljapäev, kui Jeesus sööb viimast korda oma jüngritega ühises söögilauas (Mt 26:20-25; Mk 14:17-21; Lk 22:14-23). Sellel päeval mälestatakse püha õhtusöömaaja ehk armulaua sisseseadmist Jeesuse poolt. Kristlaskond pühitseb igal pühapäeval jumalateenistusel armulauda kui püha sakramenti.
Ühisele söömaajale jüngritega järgneb Jeesuse palve Ketsemani aias (Mt 26:36-46; Mk 14:32-42; Lk 22:40-46) ning tema vangistamine öösel samas paigas (Mt 26:27-56). Ta viiakse ülempreester Kaifase ja juutide Suurkohtu ette, kus langetatakse surmaotsus (Mt 26:57-68). Otsuse peab kinnitama maavalitseja Pilaatus ning Jeesus viiakse tema ette hommikul (Mt 27:11-31) .

Ristitee peatused

Suur Reede on kristlastele kõige sügavam leinapäev, sel päeval viidi kohtuotsus täide – Jeesus löödi risti ning ta suri (Mk 15; Mt 27, Lk 22-23; Jh 18-19). Ristilöömine oli roomlaste viis hukata riigivastased, mässajad, orjad. Suure Reede liturgiline värv on must. Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. Algristikoguduses peeti iga reedet Jeesuse surma mälestuspäevana. Vaikne Laupäev on vaikne ootuse päev. Jeesuse surma järel oli sabat ehk hingamispäev, ei tohtinud tööd teha ega reisida. See on tõeline hingamispäev, sest Jeesus puhkas sel päeval hauas. Öeldakse, et Vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi. Värv kirikus sellel päeval on samuti must. Sellele järgneb kristlaste võidupüha, kõige suurem rõõmupüha aastas – ülestõusmispüha. Selle päeva sõnum on: Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Vaikse Laupäeva ja 1. ülestõusmispüha vahelisel ööl peetakse mõnel pool luterlikuski kirikus vigiiliat nagu see on kombeks rooma-katoliku ja ortodoksses kirikus. Valvatakse kogu öö, oodates ülestõusmispüha hommiku saabumist. Eestis on kombeks koguneda varahommikusele jumalateenistusele päikesetõusu ajal. Toomkirikuski toimub ülestõusmispüha hommikul kell 8 nn valgusepalvus. Piibliteksid kõnelevad sellest päevast, et mõned naised läksid Jeesuse hauale, et surnukeha kombekohaselt õliga võida, kuid ei leidnud seda eest. Neile ilmus ingel, kes teatas, et Kristus on surnuist üles tõusnud (Mk 16:1-8; Mt 28:1-10: Lk 24:1-12; Jh 20:1-10). Vanasti peeti ülestõusmispühi nädal aega ja seda aega nimetati nimetati “Issand valges”. Tavaliselt ristiti 1. ülestõusmispühal katekumeene, neid kes soovisid kogudusega liituda ning olid saanud vastava ettevalmistuse.

Ristiteeräänak Suurel Reedel

Ristiteerännak toimub ka sellel aastal Suurel Reedel 6. aprill algusega kell 13.00. Algus Tallinna Jaani kirikus ja lõpp Rootsi Mihkli kirikus. Kõik – nii suured kui väikesed on oodatud. Liigutakse Jaani kirikust Vabaduse risti juurde. Sealt Kaarli kirikusse. Edasi Toompea Nelipühi kirikusse. Sealt üles Toomkirikusse ja mööda Pikka jalga Rootsi Mihkli kirikusse. Selle aasta teekond on lühem kui varasematel aastatel. Meenutame sellel rännakul Jumala imelist armutegu – Tema Poja Kristuse ristiteed. Tema suri, et meil oleks igavene elu.

PEATUSED KIRIKUTES

Jaani kirikus I-II peatus
Vabaduse Risti jalamil III peatus
Kaarli kirikus IV – VI peatus
Nelipühi kirikus VII – IX peatus
Toomkirikus X – XII peatus
Rootsi-Mihkli kirikus XIII – XIV peatus

2012. aasta esimene leerikursus algas 29. veebruaril. Tunnid toimuvad igal kolmapäeval kl 18 ja igal teisel pühapäeval (11.03; 25.03; 08.04; 22.04; 06.05 ja 20.05) vahetult pärast jumalateenistust kell 12.30. Leerijumalateenistus toimub 27. mail 2012 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Toomkoguduse leerikursus toimib ka täiskasvanute (ristimiseelse) õpetuse ehk kateheesina. Kursusele registreerimiseks tuleb tulla kohale järgmisesse leeritundi! Leerikursust viib läbi õpetaja Urmas Viilma. Loe leerikursusest edasi siit

Käesoleva aasta esimene koguduse nõukogu koosolek toimub 18. märtsil vahetult pärast pühapäevast missat. Päevakorras on 2011. aasta tegevusaruanne, eelarve täitmise aruanne ja majandusaruanne. Kuulatakse ära revisjonikomisjoni hinnang aruannetele ja koguduse juhatuse majandusalasele tegevusele. Samuti antakse ülevaade Tallinna Toomkooli senisest tegevusest ja perspektiividest. Kõik toomkoguduse nõukogu liikmed ja asendusliikmed on oodatud!

Möödunud nädalal lõppes vastuvõtt Tallinna Toomkooli 1. klassi, mis alustab õppetööd 2012/2013 õppeaastal. Toomkooli õppima asuvad õpilased läbisid tutvusuuringu ning täitsid kooliküpsust hindavaid ülesandeid. Kokku pääses toomkooli uude esimesse klassi 15 poissi ja 15 tüdrukut ning mõlema rühma nn joonealuseid kandidaate jäi võimaliku vabaneva koha ootele veel lisaks üle kümne õpilase. Karta seda, et kristlikele põhimõtetele toetuv kool jääks ilma õpilasteta, pole vaja. Nentida tuleb vastupidist – soovijaid on oluliselt enam kui kooli pääsejaid. Ka Tallinna Toomkool ei saa vastu võtta paraku kõiki soovijaid ning mitmed lapsevanemad pidid vastavat vastust kuuldes pettuma. Annaks Jumal, et peagi avab Tallinnas uksed veel mõni kristlik kool!

Veebruarikuu keskpaigast alates saavad inimesed täita oma tuludeklaratsioone. Kõik, kes on sooritanud kogudusele nimelise annetuse (või ametitalituse annetuse) ning kelle isikukood on koguduse kantseleis teada, nägid oma annetuse summat eeltäidetud deklaratsioonil. Maksuamet tagastab annetuselt deklareerijale tulumaksu. Kui mõni nimelise annetuse sooritanu, ei näinud oma annetust deklaratsioonil, kuid soovib annetuselt saada tagasi enammakstud tulumaksu, peab ta pöörduma koguduse kantseleisse soovitavalt e-kirja teel aadressil tallinna.toom@eelk.ee. Tulumaksu tagastamine annab paljudele inimestele võimaluse sooritada mõni suurem ost või kogududa reisiraha. Ühekordse suurema summa saamine võimaldab sooritada ka ära oma 2012. aasta liikmeannetus, et annetuse tegemine ei jääks aasta lõppu. Kes soovib tagastatud tulumaksu arvelt tasuda ära oma jooksva aasta liikmeannetust, võiks selle kanda järgmisele arvele: EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, SEB Pank, 10022002639007. Selgitusse märkida “Liikmeannetus 2012” ja annetaja(te) nimed.

Tuhkapäeval, 22. veebruaril 2012

„Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.” Õp 14:34

Armsad õed ja vennad! Kuivõrd mõtleme tänapäeval patule? Kuivõrd see mõiste meid kõnetab ja erutab? Ometi iseloomustab see inimese loomuvastast olukorda siin maailmas: lahusolekut Jumalast, Jumala käskudest üleastumist, jumalavastast eluhoiakut. Pole juhuslik, et kümme käsku algavad just nõudega tunnustada Jumala ainuvõimu: Mina olen Issand, sinu Jumal, sul ei tohi olla teisi Jumalaid minu kõrval. Kõik ülejäänud käsud ja eetilised normid tuginevad sellele eksistentsiaalsele alusele, saavad siit oma kehtivuse ja jõu.
Muretsedes ühiskonna moraalse käekäigu pärast soostutakse sageli dekaloogi üldinimlike põhimõtetega. Avalikkuses on kõlanud üleskutsed õpetada käsud selgeks vähemalt lastele või kleepida need kodus külmkapi uksele, et neid igal hommikul taas meenutada. Tunnistades rahva pattu, loetakse palvepäeval kümme käsku ette kõigis kirikutes. Kas aga teadvustame, et küsimus on esmajoones meie kokkukuuluvuses Jumalaga, meie usus? Patt ei avaldu üksnes seal, kus keegi valetab, varastab või abielu rikub, vaid esmajoones seal, kus Jumalas kaheldakse ja talle selg pööratakse.
Sellist fundamentaalset suhet Jumalaga väljendab ka apostliku usutunnistuse algus: Mina usun Jumalasse… Usk kätkeb ustavust, usaldust ja armastust. Tahe elada Jumalale mee- lepäraselt ei ole niivõrd kartuse, kuivõrd armastuse tagajärg, sest armastus on Seaduse täit- mine (Rm 13:10). Usk käivitab meie sisemise moraalse kompassi, mida läheb tarvis mitte ainult üksikisikul, vaid kogu ühiskonnal. Laulik Taaveti sõnul on õnnis rahvas, kelle Jumal on Issand (Ps 33:12). Jumalatus ehk patt on aga teotuseks rahvahõimudele. Kas just taolist muljet pole me endast jätnud?
Õnneks oleme pääsenud materialismi Prokrustese sängist. Valitseb üldine religioossus, mida iseloomustavad kõikvõimalikud usuvoolud ja müstilised õpetused. Ometi oleme alles poolel teel, sest enamasti on tegu nähtustega, mis kuuluvad ebausu valda. Apostel Pauluse määratluse kohaselt on nad „vahetanud tõe vale vastu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel.” (Rm 1:25) Animism ja loodusjõudude kummardamine võib olla lihtsaim la- hendus postmaterialistlikule inimesele, kuid ise tehtud, individualistlik omausk ei küüni Ainujumalani ega tee olematuks pattu.
Vajame usaldust Jumala vastu, oma usku, mis on tema kingitus ja ilmutus, mis ühen- dab ja ülendab põlvkondi ja rahvaid. Palvepäev, tuhkapäev ning algav paastu- ehk Kristuse kannatamisaeg seab meid patustena Kõigekõrgema palge ette, mõistmaks, et õiglus ja õige olemine ei ole meie, vaid Jumala meelevallas. Tema halastus ja andeksandmine, mis Kris- tuses on ilmunud, puhastab meid kõigest patust, uuendab ja pühitseb. „Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” kuulutab Jeesus Markuse evangeeliumis (Mk 1:15).
Palvetagem siis, et see sõnum puudutaks meid igaühte ja kogu meie rahvast!

Andres Põder
Peapiiskop

Missa Helsingi toomkirikus 12.02.2012

Tallinna ja Helsingi toomkogudused on olnud ametlikes sõprussuhetes üle 20 aasta. Sõprusleping koguduste vahel sõlmiti 1991. aasta emadepäeval Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Suhete loomise algatajateks olid tollased toompraostid Mikko Heikka ja Ivar-Jaak Salumäe. Selle aja jooksul on vahetatud arvukalt delegatsioone, osaletud vastastikku erinevatel pidulikel jumalateenistustel ja kiriklikel tähtpäevadel. Viimati külastasid Helsingi Toomkoguduse esindajad Tallinna 2011. aasta septembris.

Helsingi Toomkiriku 160. aastapäev oli sobilik vastukülaskäigu aeg. 11.- 13. veebruaril viibiski 3-päevasel ametlikul visiidil Helsingis õpetaja Urmas Viilma koos abikaasa Egle Viilmaga. Visiidi käigus tutvuti Helsingi koguduse vastrenoveeritud kogudusemajaga, kus on koguduse igapäevatööks vajalikud ruumid ning osaleti pühapäevasel juubelimissal, kus õpetaja Urmas Viilma ka kaasa teenis. Pärast jumalateenistust toimunud kirikukohvil tutvuti mitemete koguduse aktiivi liikmetega ning oldi tunnistajaks Helsingi Toomkoguduse kirikukunsti preemia Engel-palkinto pidulikul üleandmisel toomkiriku all krüptis.

Südamlikeks võõrustajateks olid visiidi käigus Helsingi toompraost Matti Poutiainen ja abikaasa Kirsti Poutiainen, abiõpetaja Arto Antturi ja sõprussuhete töörühma esimees Pertti Jokinen ja tema abikaasa Marjetta. Ühiselt tõdeti, et sõprussuhted kahe toomkoguduse vahel peavad jätkuma ka tulevikus.

2. veebruaril, küünlapäeval tervitasime 40-päevast Jõululast, kes ema Maarja süles kantuna esmakordselt pühakotta toodi. Seal tundis püha Siimeon lapsukeses ära kauaigatsetud Messia – Päästja, Lunastaja. Küünlapäevaga lõppes jõuluaeg ning saabus aeg pilkude suunamiseks ettepoole.
Veebruarikuu esimene pühapäev kandis ladina keeles nimetust septuagesima ehk eesti keeles “seitsekümmend”. Just nii palju päevi jäi pühapäeval ülestõusmispühadeni. Vanasti algas just septuagesima-pühapäeval preestrite paastuaeg. Ka kiriku ülejäänud liikmete jaoks on eelseisvad nädalad sobivaks perioodiks enese häälestamiseks paastuajale vastavalt. Toomkirikus tähistame paastuaja algust 22.veebruaril, tuhkapäeval missaga, kuhu kõik on oodatud.
Johannes Cassianus (360-435 pKr), kes elas üle kümne aasta Egiptuses kõrbes koos sealsete erakute ehk kõrbeisadega kirjutab: Mina ja püha Germanos külastasime kord Egiptuses üht kõrbeisa. Ta osutas meile suurt külalislahkust, mille peale me temalt küsisime: “Miks on see nii, et külaliste puhul te oma paastureeglitest, mis ka meie Palestiinas teilt üle oleme võtnud, kinni ei pea?” Pühak vastas: “Sellega on nii, et paast on kogu aeg mu juures, kuid teid ma sageli ei näe. Paast on küll kasulik ja ka hädavajalik, kuid kõik sõltub siiski otsusest. Armastuse täius aga peitub Jumala käsu täitmises. Kui me võtame teid vastu, siis oleme ka Kristuse vastu võtnud. Seepärast pean ma kogu oma tähelepanuga sellele mõtlema. Kui te kord jälle teele asute, saan ma ju taas oma paastureeglitesse süveneda. (Kõrbeisade tarkus, Kristlik kirjastusselts Logos, Tallinn 1999)
Paastuaeg ei tähenda kurba ja piinarikast enesevaevamist, vaid see on rõõmus pühendumine ja süvenemine vaimulikele küsimustele. Ka ei tohi paast olla midagi, millest saab eesmärk omaette. Millestki loobumine (teatud toiduainetest, alkoholist, kohvist, tubakast, meelelahutustest, telerivaatamisest, vms) peab sündima rõõmsas teadmises, et seda on vaja oma meele ja vaimu puhastamiseks ja teritamiseks – Kristusele järgnemiseks tema teel Kolgatale ja sealt edasi ülestõusmishommikusse!

Kaunist küünlakuu jätku soovides

Urmas Viilma
Toomkoguduse õpetaja

2012. aasta esimene leerikursus algab 29. veebruaril kell 18 koguduse kantseleis. Tunnid hakkavad toimuma igal kolmapäeval kl 18 ja igal teisel pühapäeval (11.03; 25.03; 08.04; 22.04; 06.05 ja 20.05) vahetult pärast jumalateenistust kell 12.30.
Leerijumalateenistus toimub 27. mail 2012 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
Toomkoguduse leerikursus toimib ka täiskasvanute (ristimiseelse) õpetuse ehk kateheesina.
Kursusele registreerimine ja info e-posti aadressil tallinna.toom@eelk.ee, telefonil 644 4140 või esimeses tunnis kohapeal. Kursuse tasu 35 € sisaldab loenguid ja kursuse materjale.
Leerikursust viib läbi õpetaja Urmas Viilma. Loe leerikursusest edasi siit

2011. aasta sügistalvise leerikursuse lõpetajad ja vaimulikud (Foto: Erik Peinar)

Möödunud aasta 18. detsembril otsutas Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu asutada Tallinna Toomkooli pidamiseks vastava sihtasutuse ning nimetas juhtorganite liikmed. Tallinna Toomkooli Sihtasutuse nõukogu liikmeteks nimetati Andres Põder, Ove Sander, Indrek Treufeldt, Erkki Truve, Raido Rüütel, Kersti Nigesen, Peep Mühls, Erik Salumäe ja Hannes Võrno. Juhatuse liikmeks sai Urmas Viilma.
24. jaanuaril saabus Harju Maakohtu registriosakonnast teade, et Tallinna Toomkooli Sihtasutus on registrisse kantud. Sihtasutuse esmaseks ülesandeks on vajalike ettevalmistuste tegemine Tallinna Toomkooli iseseisva tegevusega alustamiseks. Et Tallinna Toomkool saaks 1. septembriks koolitusloa, tuleb haridus- ja teadusministeeriumile esitada hiljemalt 1. aprilliks käesoleval aastal vastav taotlus koos rea ettenähtud dokumentidega (kooli põhikiri, arengukava, õppekava, andmed pedagoogide kohta, andmed õppehoone ja –tingimuste kohta, jne). Hetkel käib vajalike dokumentide koostamine ning tähtajaks täidetakse kõik ettenähtud tingimused.

2011. aasta 1. septembril alustas õppetööd Püha Miikaeli Kooli juures ja koostöös Vanalinna Haridukolleegiumiga (VHK) Toomkooli esimene klass.
2012/2013. õppeaastal asub Tallinna Toomkool koolitusloa alusel tegutsema iseseisva koolina, kuid aktiivne koostöö jätkub Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Uute õpilaste vastuvõtt Tallinna Toomkooli 1. klassi toimub käesoleval aastal koos Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Õpilaste vastuvõtmise korra, avalduse vormi ja täpse info tutvusuuringute kohta leiab aadressilt: http://www.vhk.ee/vastuvott/opilaste-vastuvott-esimesse-klassi

Tallinna Toomkooli võetakse lapsi vastu tutvusuuringu alusel. Tutvusuuringu käigus selgitatakse lapse perekonnale Tallinna Toomkooli kontseptsiooni ja pedagoogilisi põhimõtteid. Eelisjärjekorras võetakse vastu kristlike koguduste liikmete lapsed, kes on tutvusuuringul andnud väga positiivsed tulemused. 1. klassi poisid ja tüdrukud asuvad õppima eraldi rühmades. Koolis on kehtestatud õppemaks. Kool tegutseb Tallinna vanalinnas aadressil Apteegi 3.

Rohkem infot kooli kohta leiab aadressilt: http://toomkirik.ee/toomkool ning kooli ajaveebist: http://tallinnatoomkool.blogspot.com 

Avalduse kooli astumiseks ja tutvusuuringutel osalemiseks ning täidetud tutvumisküsimustiku, saab esitada 19.- 27. jaanuarini VHK valvelauda, Vene 22, kell 8.15-18.30 ja 30. – 31. jaanuarini Tallinna Toomkooli I korruse klassiruumi, Apteegi 3, kell 8.00 – 14.00.

Erinevalt Vanalinna Hariduskolleegiumist ei pea Tallinna Toomkooli astumiseks õpilene ega tema vanemad olema kantud Tallinna linna elanikeregistrisse.

Täpsem info:

Egle Viilma, Tallinna Toomkooli õpetaja
E-post: egle.viilma@eelk.ee
Tel: 526 5279

Jeesus ütleb: „Kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas.”(Mt 10:32)

31. detsembrist 2011 algas rahva ja eluruumide loendus, mis kestab kolm kuud. Rahvaloendus on Eesti Vabariigis olnud ja on üheks kõige autoriteetsemaks informatsiooniallaikaks mitte ainult rahva demograafilis-majandusliku olukorra vaid ka suhtumise kohta ristiusku ja kirikusse. Rahvaloenduse tulemuste põhjal kujundatakse järgmise kümnendi avalikku arvamust ja langetatakse riiklik-ühiskondlikke otsuseid. Vastustest usku puudutavatele küsimustele teevad järeldusi inimesed, kes alles otsivad oma teed, inimesed, kelle jaoks kirik on sotsiaalpartneriks ning sotsiaalteadlased ja kirikuloolased.

Kui tahame olla misjoneeriv kirik, kelle iga liige on teadlik oma usust ja ülesandest Kristust tunnistada, siis on rahvaloendus kindlasti üks võimalsi ja väljakutseid seda ülesannet täita. Peaksime kõik kuulutama Joosua eeskujul: mina ja mu pere, meie teenime Issandat.

Rahvaloenduse isikuankeedis on olemas küsimused usu kohta. Peame olema tähelepanelikud, et neid ei jäetaks ühel või teisel põhjusel loendaja poolt küsimata või meie poolt vastamata, kuigi nende vastamine on vabatahtlik. Vastamise vabatahtlikuks jätmine ei tähenda, et need küsimused pole olulised, vaid sellega austatakse inimese õigust oma usku tunnistada või mitte. Kristlase jaoks on oma usu tunnistamine suurim eesõigus. Seega on siin ka küsitluse kõrgpunkt.

Rahvaloendus oli see, mis viis Maarja ja Joosepi Petlemma, kus tuli ilmale meie Lunastaja Jeesus Kristus.  Juhatagu ka eelolev rahvaloendus inimesi Kristuse ja tema tunnistamise juurde!

+Andres Põder
Peapiiskop