JOHANNES BRAHMS – SAKSA REEKVIEM
Tallinna toomkirik, 10. aprill kell 18.00
Sissepääs vaba

ESINEJAD
Sopran: Elīna Šimkus (Läti)
Bariton: Kalvis Kalniņš (Läti)
Mogens Dahli Kammerkoor (Taani)
Klaveril: Tanja Zapolski & Rikke Sandberg (Taani)
Dirigent: Mogens Dahl (Taani)

HUMANISTLIK REEKVIEM

Lootus, rõõm ja lohutus on Johannes Brahmsi “Saksa reekviemi” kesksed teemad. Brahms (1833–1897) soovis eelkõige luua humanistlikku teost meie elust siin maa peal. Nõnda sai sellest reekviem pigem leinajate kui surnute jaoks. Missa traditsiooniliste osade asemel valis Brahms tekstid oma emakeeles saksakeelsest Lutheri Piiblist. Ta asetas rõhu elu ajutisele olemusele siin maa peal ja sellele, kuidas saame leida lootust, kuigi meile on antud vaid loetud päevad.

Aastal 2017 sai Mogens Dahli Kammerkoor (Taani) Rundfunkchor Berlinilt loa kasutada nende uut Brahmsi Reekviemi seadet, mis on kirjutatud kooridele, solistidele ja neljal käel mängitavale klaverile. Reekviemi on varem taolise ansambliga esitatud – teiste hulgas Brahmsi enese poolt –, kuid eriti viimastel aastatel on kasvanud huvi proovida seda nõtkes kammerlikus versioonis, kus Brahmsi fantastiline töö koorihäältega suurepäraselt esile tuleb.

Taani Kultuuriinstituudil ja Mogens Dahlil on au esitleda Brahmsi “Saksa reekviemi” ülimalt kõrge kunstilise tasemega Taani-Balti meeskonna esituses: Elīna Šimkus (sopran, Läti), Kalvis Kalniņš (bariton, Läti), Tanja Zapolski (klaver, Taani), Rikke Sandberg (klaver, Taani) ja Mogens Dahli Kammerkoor (Taani).

Kontsert korraldatakse koostöös Taani suursaatkonnaga Eestis. See on osa Eesti iseseisvuse 100. aastapäeva ja Taani lipu Dannebrogi 800. aastapäeva tähistamisest ning märgib 100. aasta möödumist Taani vabatahtlike osalemisest Eesti Vabadussõjas.

Kirjastus Gallus kutsub huvilisi peapiiskop emeeritus Andres Põderi elulooraamatu esitlustele, mis toimub pühapäeval, 7. aprillil kell 12.30 Tallinna piiskoplikus toomkirikus.

 Peapiiskop emeeritus Andres Põderi elulooraamat kuulub raamatusarja „Meie vaimulikud“ ning on sarja viies raamat. Eelnevad raamatud on pühendatud Avo Üpruse, Ove Sanderi, ülempreester Aleksander Aivar Sarapiku ja Naatan Haameri elu- ja teenistuskäigule.

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 22. veebruaril 2019

Kõlasid kaunimad laulud ” Kungla rahvas”, ” Sind surmani”, Mu isamaa on minu arm” ja paljud teised mudilaskoori ning poistekoori esituses. Samuti ühislauludena.

Jakob Hurda kõne luges ette õpetaja Joel Siim. Organist Kadri Ploompuu. Dirigendid: Kaja Post, Mari Kalling, Veljo Reier.

Käesoleval aastal möödub 700 aastat Eesti ja kogu Läänemere regiooni ühe
vanima tegutseva kooli, Tallinna Toomkooli, esmamainimisest. Seoses kooli
juubeliga andis AS Eesti Post välja margiploki koos esimese päeva ümbrikuga.
Tänasel “Tallinna Toomkool 700” margiploki esitlusel Tallinna Raekojas löödi
Tallinna Toomkooli juubelimargile pidulikult esimese päeva tempel. Sündmuse
tunnistajaks olid Eesti Posti, Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Toomkooli
ja kiriku esindajad ning suur hulk filateeliahuvilisi. Margiesitlust juhtis
kooli juubeliaasta peakorraldaja Peep Mühls. 

Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma meenutas suuresti ajalukku jäänud
kaunist kommet saata postiga käsitsi kirjutatud kirju ning soovis, et
igaühel oleks vähemalt üks sõber, kellele selliseid isikupäraseid ja
personaalseid sõnumeid saata. Koolijuht tänas kõiki, kes aitasid kooli
juubelit margi loomisega ajalukku jäädvustada.

Eesti Post/Omniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepp lausus, et eelmisel aastal
ja tänavu on margiga ära märgitud tervet rida Eesti Vabariigi 100.
aastapäevaga seotud sündmuseid, kuid Toomkooli 700. juubel on selles reas
eriti väärikas, nagu on seda ka kooli panus Eesti aja- ja kultuuriloos.
Seetõttu oli kooli juubelimargi valmimine oluline sündmus ka Eesti Posti
jaoks. 

Kunstiajaloolane ja Tallinna Linnakantselei nõunik Jüri Kuuskemaa tõstis
Toomkooli 700. aastapäevast rääkides esile, et euroopalik haridus jõudis
Tallinna linnakodanikeni just toomkooli kaudu. Kuni II maailmasõjani
baltisakslaste rüütliakadeemiana tegutsenud koolist on tema sõnul võrsunud
palju Eesti ajaloos olulisi inimesi, kes on aidanud kaasa ka tänase Eesti
riigi rajamisele. 

“Toomkool 700 margiploki eripäraks on inforikkus,“ ütles margi kujunduse
autor Riho Luuse. „Kujundajana oli mul võimalus tutvuda kooli auväärselt
pika ajalooga ning välja valida olulised sündmused ja kooliga seotud isikud
– need omavahel sobima panna nii värvigammalt, graafikalt kui ka
kompositsioonilt. Nii saab vaataja margiplokil linnulennult ülevaate
Toomkooli loost, mida toetab kujundlik ajajoon läbi sajandite esimese päeva
ümbrikul – alates Dannebrogist kuni XXI sajandini välja.” Riho Luuse on
kujundanud ka varem mitmeid Eesti ajalooga seotud filateelseid ja
numismaatilisi esemeid.

Peapiiskop Urmas Viilma võrdles äsja valminud „Toomkool 700“ margiplokki
ajalooõpikuga, mida võiks kasutada näiteks nii eesti keele, meditsiini kui
ka merenduse tähtsündmustest kõneledes. Tallinna Toomkooli 700. juubelile
pühendatud margiplokil on kujutatud Tallinna Toomkooliga tihedalt seotud
ajaloolisi isikuid, hooneid ja sümbolesemeid. Ümbrikule kantud ajajoone
tähtsündmuste kaudu saab linnulennult ülevaate Tallinna Toomkooli
700-aastasest väärikast ajaloost. Kooli vilistlastest on portreteeritud
admiral ja meresõitja Adam Johann Krusenstern, maailmakuulus loodus- ja
arstiteadlane Karl Ernst von Baer, aga ka kaasaegse eesti keele õigekirja
looja, kirikuõpetaja Eduard Ahrens ja rahvusvaheliselt tuntud
majandusteadlane Ragnar Nurkse. 

Eesti vanim kool Tallinna Toomkool tegutses ilmselt juba alates XIII sajandi
keskpaigast. Esimesed kirjalikud allikad Tallinna Toomkoolist pärinevad 3.
jaanuarist 1319, mil Taani kuningas Erik VI Menved lubas toomkapiitlile
koolipidamise ainuõiguse Tallinnas. II maailmasõja hakul suletud kool
taasavati 2011. aastal. Täna õpib Tallinna Toomkoolis 212 õpilast, mis on
rohkem kui kunagi varem kooli ajaloos.

Juba neljapäeval, 14. veebruaril toimub kooli juubeliaasta raames Eesti
Teaduste Akadeemias hariduskonverents, kus otsitakse vastust küsimusele,
kuidas leiavad ühise keele klassikaline haridus ja XXI sajand.

Fotode autor Urmas Roos

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimus 2. veebruaril 2019 küünlapäeva palvus orelimuusikaga.
Palvusel teenisid koguduse õpetaja Arho Tuhkru ja organist Piret Aidulo

Jõulukontsert – Orthodox Singers

Prantsuse 20. sajandi ühe väljapaistvama helilooja Olivier Messiaeni teos “La Nativité du Seigneur” (“Issanda sünd”) (1935) on oreliliteratuuris silmapaistval kohal. Koguteos koosneb üheksast sügavalt religioosse sisuga osast (meditatsioonist), mis on inspireeritud Kristuse sünnist ja kujutavad jõululoo erinevaid aspekte ning sellega seotud teoloogiat.
Teose ettekanne on pühendatud Olivier Messiaeni (10.12.1908-27.04.1992) 110. sünniaastapäevale.
Kontserdile on vaba sissepääs, kava eest annetus.

Jõuluõhtu jumalateenistus läheb liturgias tagasi aega enne Jumala Poja inimeseks saamist – inkarnatsiooni, nagu toimuks päriselt igal aastal uuesti.
Jõululugu jutustab loo, et Jumala poeg sünnib kõige ootamatus kohas,
jah me teame, et see pole ei Rooma, ei Jeruusalemm, ega kuningakoda, vaid pisike Petlemm ja hoopis laudas, kus Maarja mähib ta mähkmesse.

Karjased need karmid mehed tulevad seda imet vaatama ja saavad üliväga rõõmsaks,
seega sünnib Jumal sinna, mis on justkui ootamatu ja ilmvõimatu! Sama ootamatu on et ta saab sündida SINU SÜDAMESSE!

Jõulusõnum on ühtmoodi nii lihtne, et selge igale lapselegi, teisalt nii ilmvõimatu ja seletamatu, kõikväelise, igavese Jumala lihaks saamine väikeses inimlapses.

Kuid kokku võttes on see lihtne, inimene, tee nagu Jumal tegi! Saa inimeseks!

Ja see inimeseks saamise lugu saab tõeliseks igal jõuluõhtu jumalateenistusel.