Täna, 22. septembril kell 11.00 algava jumalateenistuse järel andis EELK
Toetusfond Tallinna Piiskoplikule Toomkogudusele pidulikult üle tiibklaveri
Estonia 210. Klaveri kinkisid kogudusele EELK Toetusfondi nõukogu liikmed ja
sõbrad Indrek Laul, Mart Hirtentreu, Marge Sophie Vinkelberg, Heiti Hääl,
Jüri Kraft, Väino Kaldoja, Jüri Ehasalu, Janek Mäggi ja Enn Kunila.

Peapiiskop Urmas Viilma tänas toetusfondi poolteise tegutsemisaasta eest ja
meenutas, et tänu EELK Toetusfondi liikmete abile on lisaks Tallinna
Toomkirikule saanud uue Estonia klaveri ka Tartu Jaani kirik ja on loodud
valgusinstallatsioon Narva Aleksandri kirikusse; samuti on fondi eestvõttel
korraldatud toetuskontserte väikestes maakirikutes.

Toetusfondi nõukogu esimees Indrek Laul lausus, et Estonia klaveri 2010. –
2012. aastal loodud mudel 210 on klaveritehase üks kõige esinduslikumaid.
Indrek Laul tutvustas ka Franz Schuberti üht sisukamat ja nõudlikumat
heliteost, sonaati A-duur, mille klaveri üleandmistseremooniale järgnenud
kontserdil esitas pianist Tanel Joamets.

Tallinna Toomkoguduse esimees Indrek Treufeldt lubas klaverit vastu võttes
koguduse esindajana, et pilli hoitakse ja kasutatakse armastusega, nagu on
toomkoguduse vääriline.

Fondi aseesimees Janek Mäggi tuletas oma sõnavõtus meede, et usk ilma
tegudeta on surnud ning kutsus sündmusest osavõtjaid ka teiste koguduste
heaks annetama. Fondi tegevjuht Annely Neame lisas, et kirikute toetamine
tähendab toetada kultuuri – seda, mis meid ühendab.

2018. aastal loodud sihtasutus EELK Toetusfond toetab Eesti kultuurile ja
kirikule väärtuslike sakraalehitiste taastamist ja säilitamist ning
kirikutes sündiva ja elava kultuuri säilimist ja õitsengut.

Lisainfo, Annely Neame, SA EELK Toetusfond tegevjuht, 5267825,
toetusfond@eelk.ee <mailto:toetusfond@eelk.ee>

Fotod: Endel Apsalon

Sõna konfirmatsioon tuleb ladina keelest (confirmatio) ja tähendab kinnitamist, ka vastuvõtmist. Kinnitatakse, et püsitakse usus, millesse ollakse lapsena ristitud. Katoliku kirikus on konfirmatsioon sakrament, luteri kirikus on see algselt olnud esmakordselt armulauale tulevate noorte inimeste teadlikkuse kontrollimine ja vajadusel neile õpetuse andmine armulaua tähendusest. Sellisest õpetusest on välja arenenud nn leeriõpetus (saksa k lehren – õpetama), mille lõppedes konfirmandid täieõiguslike liikmetena koguduse osadusse vastu võetakse.

Konfirmatsioonivanus
Leeris käimine on olnud oluline samm noore täisikka jõudmisel ning praegugi võivad leerikursusega liituda noored alates 15. elusaastast. Samas on aastakümnete pikkune nõukogudude okupatsiooniperiood viinud kirikust eemale mitu põlvkonda inimesi, kes on jõudnud küpsesse täisikka ilma, et neid oleks ristitud või leeritatud. Nõnda on taasisesesivunud Eestis loomulik, et leerikursusel osalenutest moodustavad suure osa täisealised. Nende hulgas on tihti ka sellisesid, kelle lapselapsedki on juba jõudnud ise leeriikka. Sellisena täidab leerikursus tänapäeval üha enam ristimiseelse õpetuse ehk katehheesi ülesannet. Leerikursusel osalemiseks ei ole ülemist vanusepiiri ja oodatud on kõik, kes soovivad rohkem teada saada kristlikust usust ja kiriku õpetusest ning on valmis kursuse lõppedes tunnistama oma usku Kolmainujumalasse – Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse.

Leerikursus
Leerikursused toimuvad Tallinna Piiskoplikus Tookoguduses reeglina kaks korda aastas kevadel (märts-mai) ja sügisel (oktoober-detsember). Kursus koosneb 35 akadeemilisest tunnist, mis on jaotatud 16 kogunemiskorra peale (iga kolmapäeva õhtupoolikul ja igal teisel pühapäeval pärast jumalateenistust). Lisaks sellele tuleb osaleda kursuse perioodil vähemalt viiel jumalateenistusel kas toomkirikus või kuskil mujal. Leerikursust viib läbi koguduse õpetaja, kes kaasab vajadusel organisti ja teisi koguduse kaastöölisi. Kursus lõppeb piduliku leerijumalateenistusega ehk missaga leeripühal, kus kursuse lõpetanud konfirmeeritakse. Need, kes on lapsena jäänud ristimata ristitakse kursuse lõppedes enne konfirmeerimist.

Leerikursuse sisu
Reformatsiooni ajast peale õpetati leeris nii Piiblit ja Väikest Katekismust kui ka lugemist ja kirjutamist. Noored võisid abielluda, kui nad oskasid lugeda-kirjutada ja olid leeris käinud. Tänapäeval kuulub leerikursuse programmi Piibel, Jeesuse elu ja õpetus, Väike Katekismus (sh 10 käsku, Meie Isa palve, usutunnistus, sakramendid), algkiriku ajalugu, samuti õpitakse tundma kirikupühi, jumalateenistuse korda, Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) sisu ja kasutamist ning koguduse üldist elukorraldust.

Leeripüha missa
Leeripüha missal toimub konfirmeerimine käte pealepanemisega õnnistades. Käte pealepanemine ja õnnistamine on märgiks, et inimene antakse Jumala kätte ja ta saab Püha Vaimu. Nõnda tegid juba apostlid. Peetrus ja Johannes panid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu (Ap 8:17). Tänapäevalgi toimub see nii. Leeripüha jumalateenistuse kesksed elemendid on usu tunnistamine Apostliku usutunnistuse sõnadega, käte pealepanemine, palve ja leerilaste lähetamine. Jumalateenistusel palvetatakse Püha Vaimu läkitamise ja Vaimu andide kinnitamise pärast ning pühitsetakse inimene kristlase ülesande jaoks. Konfirmatsioon annab ülesande ning jõu elada kristlikult sõnas ja tegudes. Leeripüha ei ole viimane kord, kui inimene pärast õppimist kirikusse peab tulema ja armulauast osa võtma, vaid pigem jumalateenistus, millega ta alustab ristiinimese iseseisvat elu.

Täpsem info kursuste toimumise kohta avaldatake kodulehe teadetes. Infot saab ka küsida koguduse telefonilt 644 4140, aadressilt: tallinna.toom@eelk.ee või saates küsimuse otse koguduse õpetajale siit. Leerikursus on reeglina tasuline, mille eest kõigile osalejatele antakse vajalikud õppematerjalid.

EELK Toetusfond kingib Tallinna Toomkogudusele Estonia tiibklaveri

Pühapäeval, 22. septembril kell 11.00 algava jumalateenistuse järel annab EELK Toetusfond Tallinna Piiskoplikule Toomkogudusele pidulikult üle Estonia tiibklaveri. Klaveri kingivad kogudusele EELK Toetusfondi nõukogu liikmed ja sõbrad, ettevõtjad Indrek Laul, Mart Hirtentreu, Marge Sophie Vinkelberg, Heiti Hääl, Väino Kaldoja, Jüri Ehasalu, Janek Mäggi ja Enn Kunila. Klaveri üleandmistseremooniale järgneval kontserdil musitseerib pianist Tanel Joamets.

2018. aastal loodud sihtasutus EELK Toetusfond toetab Eesti kultuurile ja kirikule väärtuslike sakraalehitiste taastamist ja säilitamist ning kirikutes sündiva ja elava kultuuri säilimist ja õitsengut.

Lisainfo, Annely Neame, SA EELK Toetusfond tegevjuht, 5267825, toetusfond@eelk.ee.

22. septembril toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Usuteaduse Instituudi õppeaasta AVAJUMALATEENISTUSEL teenisid UI rektor Dr Ove Sander ja UI dekaan Dr Randar Tasmuth

Toomkiriku kesknädala orelikontsertide viimase, kuuenda kontserdi annab toomkiriku organist Kadri Ploompuu.

Kavas J.-N. Lemmens Sonaat nr. 2 “O Filii”, J. S. Bach “Vater unser im Himmelreich”, J. Brahms Fuuga as-moll ja Alfred Karindi Orelisonaat nr. 3 f-moll.

Ootame kuulama!

Piletite hinnad 8/6 €.

Organistidele vaba sissepääs.

Toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja viienda kontserdi annab taani organist Anne Kirstine Mathiesen.
Kavas prantsuse heliloojate C. Franck’i ja M. Dupré ning taani helilooja L. Kayseri looming.

Tere tulemast kontserdile!

Piletite hinnad 8/6 €.

Organistidele vaba sissepääs.

Anne Kirstine Mathiesen on Køge St Nicolai kiriku organist, kus ta on töötanud juba alates 1998. aastast. Ta on lõpetanud Taani kuningliku muusikaakadeemia Kopenhaagenis, kus ta õppis nimekate oreliõppejõudude Hans Fagiuse, Jørgen Ernst Hanseni ja Jesper Madseni juures.
A. K. Mathiesen tegutseb Taanis aktiivselt nii soolo-organistina, kammermuusikuna mitmetes ansamblites kui saatjana, ta on andnud kontserte ka Rootsis, Soomes, Eestis ja Islandil.
Organist on pälvinud Taanis mitmeid tunnustusi ja auhindu.

Tallinna toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarjas esineb 14. augustil kell 19 rootsi organist HANS FAGIUS.

Kavas F. Mendelssohn, M. Reger, O. Lindberg, A. Sandvold, E. Mägi.

Tere tulemast muusikamaailmas kõrgelt hinnatud interpreedi kontserdile!

Piletite hinnad 8/6 €. 
Organistidele vaba sissepääs.

Hans Fagius on olnud aastakümneid üks aktiivsemaid kontsertorganiste Rootsis. Ta sai muusikalise põhihariduse Bengt Bergilt, jätkas Stockholmi Muusikaakadeemias prof Alf Linderi juures ning aastatel 1974-75 Pariisis tuntud organisti ja helilooja Maurice Duruflé juhendamisel.

Lisaks paljudele regulaarsetele soolokontsertidele Euroopas on ta esinenud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Lõuna-Koreas ja Jaapanis.

Fagius on tuntud paljude salvestuste, eriti Bachi kõigi oreliteoste eest rootsi firmale BIS, aga ka laia spektri romantilise orelimuusika (Mendelssohn, Liszt, Reubke, Widor, Saint-Saëns, Karg-Elert, Duruflé) salvestuste eest.

Hans Fagius on alates 1989. aastast oreliprofessor Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias Kopenhaagenis. Ta on siiani aktiivne kontsertorganist, on oodatud andma meistriklasse ja on tihti žürii liige rahvusvahelistel orelikonkurssidel.

Toomkirikus annab 28. juulil kell 18 kontserdi Londoni koor St Cyprian’s Singers.

Kavas Tallis, Bruckner, Gardiner, Parry, Wood, Pärt.

Olete väga oodatud kuulama!

Sissepääs vaba.

Koor on asutatud 2012. aastal Londoni St Cyprians’i kiriku juures Philip de Crouchy ja Julian Collingsi poolt. St Cyprian’s Singers on regulaarselt kaastegev jumalateenistustel ja erilistel sündmustel kirikus. Koori liikmete enamus on ülikoolide kolledžite endised koorilauljad.

St Cyprian’s Singers on kaasa teenimas ka toomkiriku missal sama päeva hommikul kell 11.

Tallinna toomkiriku suviste kesknädala orelikontsertide sarja kolmanda kontserdi annab Islandil elav ja töötav eesti päritoluga organist Tuuli Rähni.

Kontserdi kavas on L. Boëllmann, F. Liszti ja P. Süda teosed.

Organist ja pianist Tuuli Rähni töötab käesoleval ajal Islandil Isafjörduri kiriku muusikalise juhi, organisti ja koorijuhina ning samuti klaveripedagoogina.
Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal Ivo Sillamaa juhendamisel ning Tallinna Konservatooriumi Peep Lassmanni klaveriklassi. 1991-1997 õppis ta Karlsruhe riiklikus muusikaülikoolis, mille lõpetas nii klaveri kui kammermuusika erialal. 
Tuuli on esinenud pianisti ja kammermuusikuna Saksamaal, Prantsusmaal, Jaapanis, Islandil ja Eestis. Ta on välja andnud kaks CD-d, kus esineb koos abikaasa, klarnetist Selvadore Rähniga. 
Alates 2005. aastast tegutseb Tuuli Rähni Islandil nii organisti kui pedagoogina. Alates 2014. aastast õppis ta Islandi kõrgemas kirikumuusikakooli kantoriõppes Björn Steinar Sólbergssoni juhendamisel, mille lõpetas käesoleval aastal. Tuuli on esinenud orelikontsertidega Islandil ja Eestis.

Tallinna toomkiriku suviste kesknädala orelikontsertide sarja teise kontserdi annab läti organist Vita Kalnciema.
Kavas J. S. Bach, R. Tobias, A. Kalniņš, T. Ķeniņš, A. Kalējs.
Vita Kalnciema on lõpetanud J. Vitolsi nim Läti Riikliku Konservatooriumi klaveri- ja oreliklassi ning täiendanud ennast paljude rahvusvaheliselt tunnustatud organistide juures. Tal on laialdane kontserttegevus üle Euroopa, olles esinenud ka USAs ja Kanadas. Vita Kalnciema on Läti Muusikaakadeemia oreliprofessor ja oreliklassi juhataja. Ta tegutseb ka organistina Riia evangeelses luterlikus Jeesuse kirikus.

Suviste kesknädala orelikontsertide sarja avab Tallinna toomkiriku ja Kaarli kiriku organist Piret Aidulo.

Tere tulemast kuulama!

Piret Aidulo on orelikunstnik, koorijuht ja pedagoog. Ta annab soolokontserte, osaleb kammeransamblites ning orkestrite koosseisus: ERSO, RO Estonia SO, Tallinna Kammerorkester jt ning on mänginud ka Läti SO (Gubaidulina Johannes-passioon), Peterburi Filharmoonia SO (Tobias Joonase lähetamine ja Mahler 8. sümfoonia) ning Luzerni festivaliorkestriga (Gubaidulina teosed). Ta on teinud koostööd nimekate vokaal- ja instrumentaalsolistide ning kooridega: A. Anger, J. Ryhänen, I. Vau, N. Kurem, A. Saal, K. Pärtna, RAM, Filharmoonia kammerkoor, Bosporuse puhkpillikvintett jpt. Ta on korduvalt osalenud Tallinna, Pärnu ja Jalta orelifestivalidel, samuti Visby orelinädalal, orelifestivalidel Ateenas ja Maltal (2016) ning mänginud kaasa paljudes salvestusprojektides. 1989. aastast on ta Tallinna Kaarli kiriku, kus asub ka eesti suurim orel (Walcker/1923), organist, muusikajuht alates 1991 ning 2013.a. ka osaajaga organist Tallinna toomkirikus.

16. juunil 2019 osales Tallinna Toomkiriku Kolmainupüha jumalateenistusel Tema Majesteet Taani kuninganna Margrete II

Tema Majesteet avas oma külaskäigu jäädvustamiseks mälestustahvli Dannebrogi 800. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks. Taani lipu Dannebrogi pühitses peapiiskop Urmas Viilma Toomkirikus Eesti lipu 135. aastapäeval 4. juunil 2019. Lipu kinkis toomkogudusele Danmarks-Samfundet ehk Taani lipuselts.

Kirikus on väljas ka Kronborgi lossikabeli missarüü ehk kaasula, mille on tikkinud Tema Majesteet Taani kuninganna Margrethe II 1985. aastal.

Missarüü on punane, valge ristiga seljal, sümboliseerides Dannebrogi.

Esikülje motiiv: okaskroon, kuldse karikaga keskel.

Seljamotiiv: rist, mille keskmes on kroon. Krooni kaared on ülevalt ühendatud, mis sümboliseerib  ainuvalitsust. Seda tüüpi krooni tohib kasutada ainult Taani kuningakoda.

Tikitud gobeläänpistetikandis petit point, linase niidiga ühekordsele kanvaale. Tikandid on tehtud punasele, linast ja siidist damastkangale. Ääristatud kollase paelaga, voodriks on kollane siid ja puuvillane atlasskangas. Voodrile on tikitud Tema Majesteedi kuninganna monogramm “M2R”, mille kohal on kroon ja aastaarv 1985. Vahevooder on siidorgansast.

Tema Majesteet on kujundanud ka altarikatteid ja kirikutekstiile, sest ajalooliselt on väga auline ja õilis tegevus kui kirikutekstiile valmistavad just kuningakoja liikmed. Tema Majesteet on ka tuntud raamatuillustraator. Tema Majesteet on oma ametilt Taani kiriku pea ja tihedalt seotud kirikut puudutavate teemadega ning liturgia ja ikonograafiaga.

Arho Tuhkru

Tallinna Toomkoguduse õpetaja

4. juuni 2019, Eesti lipu päeval õnnistati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Taani Kuningriigi lipp Dannebrog.

Peapiiskop Urmas Viilma lausus oma kõnes, et Taani rahvuslipu õnnistamine Eesti lipu 135. aastapäeval on sümboolne. Kui 800 aasta eest tõusis Eesti kohale punavalge ristilipp, siis tähistas see pigem võitu võõrastele ja kaotust omadele. Taani lipuga tuli aga ka ristimärk meie riigi pealinna kohale, eestlastest sai ristirahvas. Nüüdseks on peapiiskopi sõnul Taani lipust saanud rahulipp, mis kõrvuti Eesti lipuga on lehvinud nii Vabadussõjas kui ka tänaste rahuvalvajate peade kohal.

Taani Lipuseltsi (Danmarks-Samfundet) poolt toomkirikule kingitud lipu õnnistas peapiiskop Urmas Viilma kui rahu lipu. Kaasa teenisid toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru ja Taani Hobro-Mariageri praost Jørgen Pontoppidan.