Head Tallinna Toomkoguduse liikmed!

Toomkoguduse õpetajana tahan teid tänada, sest on alati tunda, et meie koguduse liikmed toetavad ja kannavad oma kogudust.

Palume ka sellel aastal teie toetust. Kui olete ehk märganud, siis sellest sügisest saati on restaureerimisel meie kiriku seinalühtrid. Teie abiga saab see ilus, mis on toomkirikus nii inimestes kui ajaloolises pärandis, kirkana nähtavaks.

Suur tänu, et oma annete ja liikmeannetustega toetate toomkogudust!

TOOMKOGUDUSE panganumbrid:

SEB Pank EE401010022002639007
Panga kood BIC: EEUHEE2X

I jõulupühal kell 17 algaval pidulikul kontserdil esinevad sopran Ludmilla Kõrts, keelpillikvartett koosseisus Meelis Vahar, Sirje Müller, Kristiina Sillak ja Mati Leibak, Indrek Pajus (kontrabass), Tatjana Lepnurm (harf) ja Kadri Ploompuu (orel).

Tere tulemast toomkirikusse Kristuse sündimise pühal!

II jõulupühal, esimese märtri Stefanuse mälestuspäeval, piiskop Platoni juubeliaasta pidulikul lõpetamisel, meenutame kõiki märtreid, kes on oma elu ohverdanud, et hea sõnum inimkonna Lunastajast Jeesusest Kristusest, rõõmustaks meid kõiki ka tänasel päeval. Ideest, mille algatas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kirikuvalitsuse liige ja Kõpu koguduse vanem Enn Rand – väärtustada muusika läbi piiskopmärter Platoni ja teiste kirikujuhtide-märtrite elu ja tegevust, on nüüdseks arenenud rahvusvaheline muusikafestival MUSICA HYMNIS, mille raames toimuval helihardusel Tallinna Piiskoplikus Toomikurikus esinevad Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse naiskloostri nunnade koor, dirigent Maria Komarova, kammerkoor Ekklesia, dirigent Kersti Kuusk solistid sopran Kädy Plaas, kontratenor Ivo Posti, tšellist Allar Kaasik, organist Piret Aidula jt., Peterburi N. Rimski-Korsakovi nimelise Konservatooriumi „Izmailovski“-keelpillikvartett. Heliloojatelt Johan Tamverk, Anne Ellerhein-Metsala, Jean Sibelius,Dmitri Allemanov, Galina Grigorjeva, Max Reger, Ester Mägi, Johan Sebastian Bach, Kuldar Sink, John Tavener jt. kuulajatele pakutav kaunis jõulumuusika kõlab nii originaalis kui ka erinevate kammermuusika töötlustena.

Sissepääas on tasuta. Kava hind 5 eur ja on abiks kuulajale helihardusel toimuvast osalemisel. Ka vabatahtlikud annetused on oodatud ja aitavad katta sündmuse kulutusi.

Hea Toomkoguduse sõber!

Valmis on saanud jõulukuu Katedraali Sõnumid.

Aitüma kõigile, tänu Jumalale ja Teie abile on olnud Toomkogudusele kaunis aasta.

Taaskohtumiseni kirikus!

Issand,

        seistes silm silma vastu Sinuga, ma imestan.

      Ma imestan, kuidas Sa oled inimese imeliselt loonud;

    ma imestan, kuidas veel imelisemalt oled Sina tema lunastanud;

      ma imestan, kuidas Sa julgesid saada väikeseks

       ja katta igatsejad kiirgavaima rüüga.

Õnnistatud Kristuse sündimise pühi ja saabuvat Issanda Aastat 2020!

/http://kogudus.toomkirik.ee/wp-content/uploads/2019/12/Katedraali-sõnumid-DETS_nett-2019.pdf

Jõululugu on väga inimlik lugu. See on lugu kahest kihlatust, lugu ootamatust rasedusest, lugu lapsest, kes ettearvamatult maailma tuli. Ja see on ka lugu ehmatusest, pettumusest, soovist põgeneda ja jätta kõik seljataha.
Jõululugu on väga inimlik. Ja sellisena lõpuks igaühe lugu.

Tänasel Toomkooli jumalateenistusel rullus lahti taaskord imearmas jõululugu. Petlemmas otsisid peavarju Maarja ja Joosep, Petlemma linna lähistel karjatasid lambaid karjased, Naatsareti linnaväljakul helisesid viiulid, ei puudunud ka tähetargad hommikumaalt ning ühiselt lauldi Magnificat`i.

Kaasa teenisid Toomkooli kaplanid ja Toomkoguduse õpetajad Arho Tuhkru ning Joel Siim. Jõuluevangeeliumi esitasid kolmanda lapsed õpetajate Mai-Liis Mäeväli ja Tähti Siinmaa õpetusel. Toomkooli muusikuid juhendasid Kaja Post ja Piret Kuld. Kaasa teenis kogu Toomkooli pere.

Fotod: Ingrid Mäsak

Jõulusõnum on ka täna seesama, mis ennegi.

Täna, 3. advendi pühapäeval jutustasid Toomkoguduse pühapäevakooli lapsed ja noored, laulude ning näidendiga jõulude ootusest.

Evangeeliumitekstidele tuginev näidend tõi lihtsal ja armsal moel esile selle, mis on tõeliselt tähtis.

Jumalateenistusel teenisid abiõpetaja Joel Siim, stud theol Rene Paats, viiulil Meelis Vahar, tšellol Margarita Anstal, organist Kadri Ploompuu ja pühapäevakooli lapsed-

17. detsembril kell 19 annab toomkirikus jõulukontserdi Politsei- ja Piirivalveameti segakoor aKord Robert Viilukase juhatusel. Kaastegevad on solistid Mirell Jakobson ja Peeter Piirsalu ning Brigitta Selestine Petropavlova orelil.

Olete oodatud kuulama!

Vahel on mul tunne, et jõuludest on midagi olulist läinud kaduma. Otsekui ulatataks Sulle igal aastal tühi pakend – nuts paberit ja jupp kingipaela ning öeldaks: Täida see ise sellega, millega soovid.
Advendiaeg on kirev. Advendiaja 3. pühapäeva keskmes on Ristija Johannes, Jeesuse teevalmistaja. Tema juhib tähelepanu Jeesusele, temale, kes on jõuludes kesksel kohal. Johannes esitleb teda maailmale Jumala Tallena, kes kannab ära maailma patu. Nii olengi kindel, et tõelist jõulurõõmu tunnevad üksnes need, kes tunnevad enda pattu ja kes Jeesuses leiavad oma pattude lepitaja.

Tere tulemast laupäeval, 14. detsembril kell 16.00 toomkiriku käärkambris toimuvale kandlemuusika kontserdile “Jäälilled”!

Esinevad EMTA ja G. Otsa nim. Muusikakooli kandleõpilased.
Kontserdil kõlavad nii eesti kui soome kandled.

Kontserdile on vaba sissepääs. Kava eest annetus toomkiriku heaks. Sissepääs käärkambrisse läbi kiriku.

Pühakiri on nagu vesi, millesse elevant upub ja millest tall läheb läbi nagu vaiksest ojast.

Nii lausus koguduse õpetaja Arho Tuhkru kõnes leerilastele.

Täna, 8. detsembril sai Toomkogudus juurde kuus toredat noort liiget, kes käisid alates oktoobrikuust leeritundides koos, pühakirja tarkusi omandamas.

Leeriõnnistuse andis peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, stud. teol. Rene Pats, organist Piret Aidulo, Kaarli koguduse ansambel Vexilla Regis.

Valmistage Issandale tee!

Mis lünklik, saagu tasaseks, mis auklik, saagu täidetuks, mis katkenud,
saagu ühendatuks.

Eks meid aeg ajalt paina küsimus, kas meie tee ka kuhugi viib, mis on selle
mõtte ja millal see selgub? Kas me ikka tegelikult teame, mis on siis õige
tee ning tegelik tähendus või loodame ja lohutame end, et küllap on.

Advendis oma ootuse ja ettevalmistusega kinnitab seda selgust, et meie
praegune elu ja käidud tee on tähendusega ja mahub millessegi suuremasse ja
millessegi mis on päriselt ja jäävana olemas – tõeline, et ei ole ainult
tähtsust ainult sellel, keda sa tunned ja kuidas ots-otsaga kokku venitada,
vaid mida sa tunned ja milleks sa elad.

Eks see võib olla meie mõttelaiskus, et kujutlusvõime justkui ei viitsi
mõelda asju läbi, et elada elusaks oma aeg. Asjade läbi mõtlemine aitab, et
teelolevates ränduritest ei saaks hulkurid või väsinutest hoopis
käegalööjad, allandjad.

Eks ta ole, see on meie teha, tulge, käime koos ja mis auklik, on mõistlik
siluda ja mis katkenud on mõistlik kokku sõlmida. See tee rullub lahti
pühapäeviti toomkirikus.

PEAPIISKOP URMAS VIILMA: VÄÄRITI MÕISTETUD SÕNAVABADUS PÕHJUSTAB SÕNAREOSTUST

4. DETSEMBER 2019

Täna Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peetud advendikõnes jagas peapiiskop Urmas Viilma oma mõtteid ühiskonnaelu aktuaalsetel teemadel: kliimadiskussioonist, vägivallast ja naiste instrumentaliseerimisest, sõnelemisvabadusest ja sekularismist kui uuest ideoloogiast.

Iga-aastaseseks traditsiooniks kujunenud advendimõtiskluses täheldas peapiiskop Urmas Viilma, et lõppev aasta oli riigi jaoks rikas mitmete auväärsete juubelite ja tähtpäevade poolest, kuid lisas, et sisemiselt rikkaks ei muuda meid mitte peod ja juubelid, vaid inimeste teenimine ning igapäevane töö. „Kiriklik armastustöö inimeste juures algab juba enne uue elu sündi ning ulatub ka üle aja ja maise elu piiri igavikku,“ ütles Urmas Viilma, leides, et sageli ei leia selline tegevus avalikku äramärkimist, sest meedias on atraktiivsem tähelepanu suunata pigem välistele ja maistele asjadele, mis kiriku jaoks pole mitte põhi-, vaid tugitegevused.

Kliimadiskussioonil peatudes nentis Urmas Viilma, et teda häirib see, kuidas kliimamuutuste peatamist püütakse sageli motiveerida esmajärjekorras tulevikuinimese isikliku heaolu säilitamise vajadusega. „Egoistlik on päästa maailma vaid selleks, et inimene saaks siia rajada maapealse Paradiisi. Ristiinimene hoolib loodust ehk loodusest ainuüksi juba seetõttu, et Jumal ise on pannud ta selle eest vastutama,“ märkis ta.

Peapiiskop Viilma peatus ka perevägivalla ja naiste õiguste teemadel, täpsemalt nende kajastamisel meedias: „Olen vahel imestanud, kuidas mõni meediaväljaanne võib oma veebiväljaande ühes rubriigis avaldada artikli või analüüsi lähisuhtevägivallaga seotud probleemidest ja naiste väärkohtlemisest, samal ajal aga jätkata teises rubriigis sisutute ja maitsetute jutunupukeste avaldamist naistest, keda kujutatakse vaid ihaobjektidena.“

Emakeele aastaga seonduvalt avaldas peapiiskop seisukohta, et ühegi teiste suhtes lugupidavalt ja väärikalt käituva inimese sõna ei saa olla kunagi lõpuni vaba. „Täielikult vaba sõna on piirideta ja ujuva tähendusega ning muutub seetõttu oma olemuselt sisutuks, isegi mõttetuks,“ nentis ta. Sõnavabadust mõistetakse tema tähelepaneku kohaselt Eestis pigem hoopis sõnelusvabadusena, sellisest vääriti mõistetud sõnavabadusest tekib aga sõnareostus. Viimast tuleks käidelda samamoodi nagu prügi ehk et igaüks meist peaks teadlikult hakkama tegelema sõnasorteerimisega. Jõulurahu tagamiseks pidas Viilma mõistlikuks sõlmida ühiskonnas kultuurse kõne kokkulepe. Ta pakkus retsepti ka sõnamürgisõltlastele: „Võõrutusraviks saab olla ainult täielik vaikimine, sõnapaast, mis on igast sisutust sõnast tähenduslikum ja kõnekam!“

Urmas Viilma avaldas veendumust, et usuvabadus eeldab alati erinevate religioossete maailmavaadete olemasolu ühiskonnas. Kui jääb alles ainult üks ametlikult toetatud usuline maailmavaade või filosoofia, lõpeb usuvabadus ja riigikiriku rolli võtab hiilivalt endale sekularism kui maailmavaade – uus vaimsus. „Olen seisukohal, et kui jätkame ilma üleüldise kohustusliku religiooniõpetuse rakendamiseta Eesti üldhariduskoolides, oleme põhiseaduses sõnastatud riigikiriku puudumise põhimõttega vastuollu jõudmisele väga lähedal,“ leidis Viilma.

Peapiiskop Viilma kinnitas, et kirik on ühiskonnas kohal ning täidab oma põhiülesannet – kuulutab rõõmusõnumit Jumala armust ja teenib ligimest – erineval viisil kõikides eluvaldkondades ning lisas: „On aegu, mil kirikul tuleb oma väärtustest ja põhimõtetest lähtuvalt kaasa kõnelda ka poliitilises elus, toetada teatud poliitikat või vastanduda teatud poliitikale – ikka selleks, et teenida ligimest ning aidata kaasa kujundada ühiskonda, mille liikmeid iseloomustab rahu taotlemine ning armastav, austav ja hooliv hoiak nii kaasinimeste kui kogu ülejäänud kaasloodu suhtes.“ Lõpetuseks soovis peapiiskop Urmas Viilma kaunist advendiaja algust, rahu ja kosutust hingele ning rohket Jumala õnnistust.

Peapiiskop Urmas Viilma kõne advendimõtisklusel: https://www.eelk.ee/et/uudised/peapiiskop-urmas-viilma-kone-advendimotisklusel-a-d-2019/