Ajalooliste hoonete ümarlaud kogus ministeeriumid toomkirikusse arutama kultuuripärandi rahastamist
Teisipäeval, 17. novembril kutsus Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud Tallinna toomkiriku kabelisse kõigi ministeeriumide esindajad, et kujundada nende koostöömudel. Eesmärk on tagada kultuuripärandi ja maapiirkondade stabiilne ja süsteemne rahastus Euroopa Liidu riigiplaanis aastateks 2028–2034 ja hiljem.
Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud (EAHÜ) koondab ajalooliste ehitiste omanike ja kogukondade katusorganisatsioone, kelle käes on üle 1000 avalikus ja kogukondlikus kasutuses oleva ajaloolise hoonekompleksi üle Eesti. Ümarlaud ühendab kohalikke haridusasutusi, pühakodasid, kultuurikeskusi, muuseume ja mäluasutusi ning toimib sillana kodanikualgatuse, pärandihoidjate ja ministeeriumide vahel. Ümarlauda juhib regionaalarengu eestvedaja Tõnu Kiviloo.
Kohtumisele olid kutsutud kõigi ministeeriumide esindajad, samuti Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Maa- ja Ruumiameti, Maaeluvõrgustiku, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Leader Liidu ja Kaitseliidu esindajad. Arutelust kirjutas Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan.
Pärand jääb paigale
Pärast toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru kirikututvustust tervitas osalejaid peapiiskop Urmas Viilma. Kirikute probleemina tõi ta välja, et kogudustel on ELi vahendeid raske kätte saada. Riigiga suheldes ei peeta pärandit väärtuslikuks pärandi enda pärast, vaid selle järgi, kellele see kuulub: kui ajalooline kirik on koguduse oma, siis las kogudus selle eest ka hoolitseb. Ükskõik, kes ajaloolist hoonet omab, see jääb ikka samale kohale.
Peapiiskop tõi näiteks Rumeenia, kus riik on suunanud kloostrite ja kirikute renoveerimiseks ELi vahendeid umbes 100 miljoni euro ulatuses. Need hooned on kogukondade kasutuses ja neid näidatakse hea meelega ka külalistele. Eestis on ELi vahendeid kasutatud vaid üksikute sakraalhoonete korrastamiseks.
Pärand kui regionaalse tasakaalu ja julgeoleku tagaja
Tõnu Kiviloo rõhutas, et ümarlaud soovib eelkõige tuletada riigile meelde, et kultuuripärand ja ajaloolised keskused tagavad regionaalset tasakaalu, kogukondlikku sidusust ja riiklikku julgeolekut. Seepärast otsib ümarlaud ühistegevuse võimalusi, kus kultuuripärand ja ajaloolised keskused aitavad kaasa regionaalarengule. Ministeeriumide esindajad selgitasid, kuidas ajalooliste hoonetega seotud pärand nende tegevuste ja prioriteetide hulka asetub.
Teistest eristus Siseministeeriumi esindaja Ilmo Au sõnavõtt. Tema hinnangul oli suur viga mõne aasta eest tehtud otsus kaotada kirikuhoonete renoveerimiseks mõeldud eraldi toetusmeede. Ühiskonnana tuleb tema sõnul mõelda, kes meie vanu hooneid tulevikus kasutavad, ning kirikud peaksid süsteemsemalt mõtlema oma laste ja noorte järelkasvule. Vastasel korral võivad praeguse rändetrendi jätkudes kasutada neid hooneid tulevikus islamitaustaga inimesed ja nende järeltulijad – sõnum, mida poliitikud tema sõnul kuulda ei soovi.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid kirjeldas omavalitsuste kohustuste ja riigi toetuse tasakaalu üsna tumedates toonides. Omavalitsustele lisandub pidevalt ülesandeid, näiteks tuleb neil tasuda hooldekodude piirmäärade ülekulu, kuid vahendeid selleks ei jätku. Raha, mida omavalitsused peavad neile pandud teenuste eest rohkem maksma, tuleb kultuuri arvelt, sest ELi toetused vähenevad. Muinsuskaitse Seltsi hinnangul võiks ELi rahade puhul olla muinsuskaitsel eraldi vaade.
Tõnu Kiviloo kutsus osalejaid ELi vahendite taotlemisel koonduma ja pärandit puudutavate toetuste taotlemist koordineerima. Ta avaldas lootust, et kohtumine ei jää viimaseks omataoliseks.
Tekst: e – kirik
Fotode autor Anti Toplaan
Tallinna Toomkogudus 20.11.2026