Tallinna toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja neljanda kontserdi annab organist Piret Aidulo.

Kontserdi kavas:

J. S. Bach, J. Langlais, P. Eben, H. Lepnurm, E. Mägi, A. Marguste,

C. Franck – Koraal nr 1 E-duur (pühendatud helilooja 200. sünniaastapäevale),

O. Messiaen – La Nativité : Dieu parmi nous

Piletid 8/6 € müügil kohapeal. Organistidele on kontsert tasuta.

Ootame teid osa saama väljapaistva interpreedi sisuka kavaga kontserdist!

Organist, koorijuht ja pedagoog Piret Aidulo annab soolokontserte, on aktiivne kammermuusik ja teeb koostööd orkestritega: ERSO, RO Estonia SO jt, on mänginud ka Läti, Peterburi Filharmoonia SO ja Luzerni festivaliorkestriga. Ta on esinenud festivalidel Tallinnas, Pärnus, Riias, Jaltas, Maltal, Istanbulis, Ateenas, Stockholmis, Kokkolas, Visbys jm. 1989. aastast on ta Tallinna Kaarli kiriku, kus asub ka eesti suurim orel (Walcker/1923) organist ning koorijuht ja alates 1993 muusikajuht. 2013. aastast tegutseb organistina ka Tallinna Toomkirikus.

 Päeva juhtsalm

„Igaühelt, kellele on palju antud, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem!“ Luuka 12: 48

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

2. Ajaraamat 1:7-12 Saalomon palub endale tarkust

1. Peetruse 4:7-11 Olge siis arukad ja kained palveteks

Luuka 16:1-9 Tähendamissõna kavalast majapidajast ja rikkuse õigest kasutamisest

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul             300            Mu hing, mis annan Jumalale

Päevalaul            240  1-4   Meil Kristus on aluseks seatud

Jutluselaul          239  1-2   Las oma sõna puhtasti

Kantslisalm        239    3     Su nimel käsud kutsugu

Korjanduslaul    303          Ole ustav, Jeesu rahvas

Lõpulaul               284          Sa, Jeesus, oled eluteel

Jumalateenistusel teenivad

Jõgeva koguduse õpetaja Georg Glaase, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tõde ja eksitus

9. pühapäev pärast nelipüha

Päeva teema: Tõde ja eksitus

Liturgiline värv – roheline

Päeva juhtsalm

„Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses headuses ja õiguses ja tões.“   Efeslaste 5:8-9

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

Iiob 28:7–15, 23–28 Tõelise tarkuse asupaik

1. Johannese 4:1–6 Õigest ja valest vaimust

Matteuse 7:15–23 Hoiduge valeprohvetite eest

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul             160             Kindel me usk

Päeva laul           331             Valmistagem, ristirahvas

Jutluselaul      240   1-4      Meil Kristus on aluseks seatud

Kantslisalm   240  5            Sul kuninglik-preesterlik amet

Mälestuslaul 375 4-5         Taeva linn, taeva linn  

palvelaul     224                  Mu helde karjane

Lõpulaul        287                Oh loodu Loojat kummarda   

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon René Paats organist Gustav-Leo Kivirand

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tallinna toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja kolmanda kontserdi annab organist Ines Maidre (Norra/Eesti).

Kavas:
César Franck (1822-1890) Kolm koraali / Trois chorals pour orgue
Jehan Alain (1911-1940) Kaks fantaasiat / Prémiere Fantasie pour orgue, Deuxime Fantasie pour orgue

César Francki teoste esitus on pühendatud helilooja 200. sünniaastapäevale.

Olete oodatud osa saama kõrgetasemelise, sisuka ja särava esitusega interpreedi kontserdist!

Piletid 8/6 € müügil kohapeal. Organistidele on kontsert tasuta.

Ines Maidre on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune EMTA) kiitusega klaveri ja oreli erial. Peale õpinguid Eestis täiendas ta end 2,5 aastat Pariisis Conservatoire Niedemayeris Daniel Rothi juures ja omandas Prix d’éxcellence avec les felicitations. Ile de France’i Muusikakonkursil 1991.a. saavutas ta ta esimese koha.
Hiljem õppis ta Bergeni Griegi Akadeemias klavessiini ja barokkinterpretatsiooni ning omandas diplomi 1998.
Oma interpreedikarjääri jooksul on Maidre üles astunud paljudel olulistel orelifestivalidel Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Lisaks soolokontsertidele on ta esinenud solistina Poulenc’i, Jongeni, Barberi, Lepnurme, Artur Kapi orelikontsertide ettekandel erinevate orkestrite ees. Koostöös erinevate solistide ja muusikaansemblitega on loodud palju kavasid, kus orel esineb gregooriuse laulu, trompeti, saksofoni, tantsu, löökpillide, tantsu, viiuli, süntesaatori, vaskpillikvinteti jt partnerina.
Klavessinistina erinevates varajase muusika ansamblites on Maidre ette kandnud laia valiku repertuaari renessansist hilisbarokini. Ta on Bergeni varajase muusika ühingu Antikk Musikk liige.
Lisaks interpreedi karjäärile on Maidre tegutsenud õppejõuna Eesti Muusikaakadeemias ja on praegu Bergeni Ülikooli Griegi Akadeemia (Norra) orelidotsent. Ta on andnud meistrikursusi ja pidanud ettekandeid erinevates muusikakõrgkoolides ja organistide konverentsidel nii Euroopas kui USA-s.
Ines Maidre on andnud välja rea CD-sid plaadifirmade Toccata Classics, Grappa, Eres, Antes, Forte ja Carillon Music nime all.

Kirgastatud Kristus

Pühakirjalugemised:

2. Moosese 3:1–6 Jumal kutsub Moosese

2. Peetruse 1:16–18 Prohvetite ja apostlite tunnistus (jutlusetekst)

Matteuse 17:1–8 Jeesus kirgastatakse

Koguduselaulud:

Alguslaul: 293 – Ilusam Kristus

Päeva laul: 355A – Ligidal on Jumal

Jutluselaul: 281 – Ma tean, mis mina usun

Mälestuslaul: 414 – Õhtu eel

Korjanduslaul: 56:1- – Nüüd paistab meile kaunisti

Lõpulaul: 277 – Järgime nüüd Jeesust Kristust

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Gustav – Leo Kivirand.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Armastuskäsk

Pühakirjalugemised:

3. Moosese 19:1–4, 11–18 Mitmesugused käsud ja seadused

Roomlastele 12:16–21 Üleskutse kristlikuks eluks

Matteuse 5:20–30 Jeesus õpetab käskusid

Pühapäevased laulud:

Alguslaul 456 – Oh Jumal, laota armutiivad

Päeva laul 307 – Õnnis, kes ei võta teha

Jutluselaul 460 – Miks on neid, kes teiselt võtnud

Mälestuslaul 439 – Oma käed Sa laota

Korjanduslaul 458 – Tõuse, valgus igavene

Lõpulaul 361 – On õiged vaid teed

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tallinna toomkiriku suviste kesknädala orelikontsertide sarja teise kontserdi annab toomkiriku organist Kadri Ploompuu.

Kontserdi avateoseks on ukraina helilooja Mykola Kolessa Prelüüd ja fuuga, mis on ukraina orelimuusika üks varasemaid ning silmapaistvamaid teoseid.

Kavas:

Mykola Kolessa (1903-2006) – Prelüüd ja fuuga (1977)

Pēteris Vasks (1946) – Viatore /Rändaja (2002)

Sigfrid Karg-Elert (1877-1933) – Sümfooniline koraal “Jesu, meine Freude”, Op. 87/2

Olete oodatud kuulama!

Piletid 8/6 € müügil koha peal. Organistidele vaba sissepääs!

Pühakirjalugemised:

1. Moosese 12:1–4 Jumal kutsub Aabrami

1. Timoteosele 1:12–17 Apostli tänu Jumalale armu eest

Luuka 5:1–11 Jeesus kutsub esimesed jüngrid

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 239 – Las oma sõna puhtasti

Päeva laul: 245 – Et ärka, Vaim

Jutluselaul: 240 – Meil Kristus on aluseks seatud

Mälestuslaul: 466 – Jeesu rahvast lahkumine jäädavalt ei lahuta

Korjanduslaul: 247 – Su töö on see, oh Jeesus Krist

Lõpulaul: 175:4-6 – Apostleid, märtreid, pühi vanemaid

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tallinna toomkiriku suviste kesknädala orelikontsertide sarja esimesel kontserdil esineb Roman Perucki (Gdańsk, Poola).

Kavas F. Mendelssohn, C. Franck, A. Guilmant, M. Surzyński.

Kutsume kuulama!

Piletid 8/6 € müügil kohapeal.

Organistidele vaba sissepääs.

Roman Perucki lõpetas 1985. aastal Gdański muusikaakadeemia prof. Leon Batori oreliklassis. Samal aastal alustas ta seal tööd õppejõuna, praegu on ta oreliklassi professor. Ta on täiendanud ennast meistriklassides nii Poolas kui välismaal.

Perucki on Gdański Oliwa katedraali peaorganist ja linna presidendi nõuandja oreli alal. Ta on ka Balti filharmoonia orkestri tegevdirektor, ühingu “Musica sacra” ja Oliwa katedraali sõprade ühingu president. Ta on aidanud kaasa uute orelite ehitamisele Gdańskis ja selle ümbruskonnas. Perucki on Poola vanima orelifestivali, Oliwa katedraali rahvusvahelise orelimuusika festivali, Gdański rahvusvahelise Sweelincki konkursi ning mitmete orelimuusika tsüklite juht. Ta on paljude orelikonkursside žürii liige ning annab meistriklasse Poolas ja välismaal.

Roman Perucki on tänaseks päevaks esinenud enam kui 2500 kontserdiga: nii soolokontsertidega kui koos kammer- ja sümfooniaorkestritega, kammerkontsertidel koos teiste muusikutega, sh oma abikaasa viiuldaja Maria Peruckaga. Perucki on salvestanud palju CD-sid ning teinud salvestusi rahvusraadiole ja -televisioonile. Talle on omistatud mitmeid autasusid, sh Vatikani kõrgeim tunnustus “Pro Ecclesiae et pontifice” ja Püha Sylwestre’i orden.

Alguslaul 193 – Kirik, püha paik

Päeva laul 227 – Issand, Su ees siin palves seisame

Jutluselaul 435 – Ühel päeval läheme

Mälestuslaul 372:1 – Kuis hingvad vaikselt

Korjanduslaul 390 – Suur Jumal, Sinu halastus

Lõpulaul 204 – Nüüd lahkun hinguspäevast

Pühakirjalugemised:

Sakarja 8:16–17 Ärge hauduge südames üksteisele kurja

Roomlastele 14:7–12 Miks sa mõistad kohut oma venna üle?

Luuka 6:36–42 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Sel laupäeval, 2. juulil kell 12 esineb toomkiriku orelipooltunnis Marianne Gustafsson Burgmann Soomest.
Kavas J. Rheinberger, S. Karg-Elert, L. Egebjer
Ootame teid kuulama!
Marianne Gustafsson Burgmann (muusikadoktor) õppis kirikumuusikat, orelit ja koorijuhtimist Sibeliuse Akadeemias. Ta sai sealt diplomi oreli erialal kevadel 1996 ning sooloorganisti diplomi Piteå National College of Music’u kontsertorganisti klassist kevadel 1998. Tema debüütkontsert toimus 2000. a. mais Helsingi toomkirikus.
Marianne Gustafsson Burgmann tegutseb nii solistina kui koos mitmete kooride ja instrumentalistidega nii Soomes kui välismaal. Ta on välja andnud soolo CD Ingå kiriku orelil aastal 2001. Marianne Gustafsson Burgmann töötab kirikumuusikuna Ingå koguduses alates 2000. a. kevadest. 2010-2013 oli ta kammerkoori Västnyländska kammarkören dirigent.
Marianne Gustafsson Burgmann lõpetas Sibeliuse Akadeemia muusikadoktori (DocMus) osakonna mais 2021. Ta on spetsialiseerunud 19. saj. Saksa orelimuusika, eriti Josef Rheinbergeri interpreteerimisele. Tema praeguse uurimistöö keskmes on Saksa filosoofia ja Euroopa muusikakultuuri mõju Soome muusikakultuurile.

Päeva teema – kadunud ja leitud

Päeva juhtsalm „Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.“ Lk 19:10

Pühakirjalugemised:

Jesaja 57:15–19 Aga ma parandan ja juhatan teda

1. Peetruse 5:5–11 Nõndasamuti teie alistuge vanematele

Luuka 15:1–10 Tähendamissõnad kadunud lambast ja rahast

Laulud:

Alguslaul               304        See, kes  mind kaitses koidu kumal

Päevalaul              214   1-5  Jeesus kutsub patuseid

Jutluselaul             228          Ma tean , et õnneks tuleb       

Mälestuslaul         439           Oma käed sa laota

Korjanduslaul      266   1-    Ma tõstan taeva poole

Lõpulaul               435           Ühel Päeval läheme!

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon Rene Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Täna toimunud XXI Toomkonverentsil „RAHU“ rääkis Euroopa parlamendi saadik ja kindral Riho Terras, et temalt on küsitud, mis on see võit, mida Ukraina tahab? „Vastus on, et ma ei tea, aga kui Ukraina ütleb, et selleks on Krimmi tagasisaamine, siis nii see on.“ Konverentsi saab vaadata ajalehe Postimees vahendusel.

„Kahjuks on Euroopa avalik arvamus väsinud neist uudistest, kus näidatakse laipu, pommitamist,“ lausus Riho Terras. „See film unustatakse lõpuks ära, seda eriti puhkuste ajal, aga seda ei tohi juhtuda. Viivi Luik ütles, et rahu ja armastust ei saa kehtestada vägisi. Kui rahu kehtestatakse vägisi, on see orjus. Kui Putinile ei anta otsest ja selget sõjalist vastust, siis see konflikt laieneb. Kui meie tegeleme iluuisutamisega ja Putin mängib jäähokit, siis meie jaoks sel tulemust pole.“

„Rahu on defineeritud alati kui sõja vastandit,“ sõnas Terras. „Lugesin hiljuti Mike Martini raamatut „Miks me sõdime?“. See raamat viib tunded ja tegevused hormoonide tasemele. Inimesed soovivad oma geneetilist koodi edasi kanda, aga selleks on vaja ressurssi, staatust ning kuuluvust. Kuuluvustunne defineerib rahu – see on see, mida imik tunneb ema süles või laps, kellel isa paitab pead. Niimoodi tekib inimeses õnnehormoon: mind armastatakse, mul on kuuluvus mingisse gruppi, mille kaudu suurendan võimalusi oma geneetilist koodi edasi kanda. Need on põhjused, miks ma tahan võidelda oma kuuluvuse eest.“

„Miks Putin on selline nagu ta on?“ jätkas Terras. „Tal on kodus jäänud puudu armastuse tundest, ta võitleb staatuse pärast, ta tahab, et tema ja ta kogukond oleks suurem, et tal oleks rohkem ressursse. Kui Putin sai 1999. aastal peaministriks, siis esimese asjana tekitas ta erioperatsiooni oma enda rahva vastu: lasi õhku maju erinevates Venemaa linnades ning tekkis ettekääne rünnata Groznõid ja Tšetšeeniat. Putin näitas seal esimest korda oma totaalsust ja hävitamiskirge, tõsta oma staatust kõrgemale. Tema positiivne tunne tugevnes, sest rahvas armastas teda.“

Terras toob näiteks Gruusia, kus sõda lõppes alles siis, kui kaks suurt Ameerika Ühendriikide transpordilennukit maandus Tbilisi lennuväljal ning Putin arvas, et USA tuli Gruusiale appi. „Gruusias on toimunud võimuvahetus, nad pole seetõttu saanud ka ELi liikmelisuse kutset. Gruusias küll pole vägivaldset konflikti, aga rahul on mitu definitsiooni. Harmoonia on rahu alus, mitte näiline sõja puudumine. See kõik on andnud Putinile innustust oma staatuse pärast võidelda ka maailma teistes piirkondades, katsetada oma väge ja oskusi. Tänasel päeval ei ole suurel Venemaal Putini vastu kedagi, kes oleks tasakaalustavaks jõuks.“

Terras rääkis, et 2014. aastal sai Venemaa Ukrainas aru, et ka muu mängib rolli kui ainult staatus. „Ukrainas hakkas tekkima riik ja kogukond, nii-öelda emasüli. Venemaale mõjus šokina, et neid ei võetud Harkovis ja Odessas lilledega vastu.“

„Trumpi ajal suurendati Ameerika Ühendriikide vägede kohalolekut Euroopas,“ märkis Terras. „Trumpi sõnad ja teod ei läinud kokku. Ta käis Putiniga kohtumas, need olid piinlikud kohtumised. Putin ei osanud Trumpi hinnata, sest Trump oli kõikides oma tegudes ettearvamatu.“

Samuti arvab Terras, et esimesel kohtumisel, mis toimus Putini ja Bideni vahel, anti Putinile signaal, et ta võib pääseda, kui midagi Ukrainas korda saadab. „Teine kohtumine oli erakordselt arusaamatu, toimus naljade viskamine. Pärast seda näitasid mitmed märgid, et Putin sai sõnumi, et Ukrainas võiks juhtuda midagi sellist nagu Gruusias, kus otsest sõda ei ole, EL saab endiselt läbi rääkida, jääb mulje, et seal on demokraatia, aga tegelikult on riik oligarhi kontrolli all, keda suunatakse Moskvast,“ kõneles Terras. „Alles 27. aprillil näitas USA välja, et Ukraina võidaks selle sõja. Praegu on 50 riiki, kes Ukrainale relvi annab. Soov on, aga reaalset tegutsemisindu pole. On suur vahe, kas Ukrainasse saadetakse 7 või 700 soomukit.“

Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ arutati küsimuse üle, mis on rahu ja kuidas seda saavutada. On rahu pelgalt sõja puudumine, kas rahu hoidmiseks tuleb valmistuda sõjaks ning milline on rahu hind nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel. Sõna võtsid Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.

Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Toomkonverents on järelvaadatav lingilt: https://youtu.be/fv4sMfNOvj4

XXI Toomkonverentsil ütles julgeolekuekspert Rainer Saks, et rahu Ukrainas ei tohi sõlmida selliselt, et ukraina rahva ja riigi sõltumatus jääks mingilgi moel kahtluse alla. Kui Venemaa tunneb sõja lõppedes, et on eesmärgi saavutanud, järgnevad peagi uued sõjalised konfliktid. Konverentsi saab vaadata ajalehe Postimees vahendusel.

Teisipäeval toimunud XXI Toomkonverentsil arutati küsimuse üle, mis on rahu ja kuidas seda saavutada. On rahu pelgalt sõja puudumine, kas rahu hoidmiseks tuleb valmistuda sõjaks ning milline on rahu hind.
Rainer Saks rõhutas oma sõnavõtus, et Euroopa ei saa ajada ühte moraalset poliitikat ja samas sellele vastu rääkivat majanduspoliitikat: „Need käärid peavad lõppema. Ei saa pugeda selle taha, et sätime oma agendat või tulevad jälle mingid valimised, see on jabur. Praegu pannakse paika kogu Euroopa moraalsed väärtused ja põhimõtted. Kui Euroopa ei suuda järgida ja kaitsta omaenese väärtusi, tekib küsimus, mida see Euroopa siis üldse teeb. Kaalul on kogu Euroopa usutavus. Kahepalgelisuse korral lagunevad sisemised väärtused laiali.“

„Kahjuks oleme olukorras, kus mitte ükski lahendus, mis tagaks rahu, ei ole kerge. Kui sõda on juba sellisel kujul puhkenud, siis iga lahendus, mis ei lahenda küsimust ukraina rahva jaoks selliselt, et nad saavad rahulikult edasi eksisteerida, tooks kaasa sõja taaspuhkemise mõne aja pärast. Rahu ei tohi sõlmida selliselt, et ukraina rahva ja riigi sõltumatus jääks seeläbi kahtluse alla,“ lisas Rainer Saks.

„Kui kallaletung teisele tunnustatud riigile end õigustab, siis hakkab see praktika korduma. Oht, et rünnatakse NATO riike on küll väike, aga kindlasti käivituvad uued eskalatsioonid Balkanil ja Vaiksel ookeanil. Venemaa presidendi silmis on Ameerika nõrk ja Euroopa veelgi nõrgem. Kui Venemaale jääb õigus, hakkavad seda arvama ka teised riigid. Väikeriikidele jõupoliitika ei sobi. Jõupoliitika ei tohi muutuda praktikaks, mida hakatakse oma probleemide lahendamiseks kasutama,“ rõhutas Rainer Saks.

Saksa hinnangul võib Euroopa kandidaatriigi staatus olla esimeseks psühholoogiliseks toeks ukraina rahvale ning märgiks, et Euroopas on nende tahet mõistetud. „Kui praegu Ukrainat toetada, siis võib-olla ei jõua ülejäänud Euroopa sellesse olukorda, kus sõda jõuab ka nende ukseni. See mõistmine tuleb vaikselt. Ukrainale tuleb anda võimalus sõda võita nii, nagu Ukraina seda õigeks peab. Eesti roll peaks olema see, et olla julgustaja ja takkasundija. Et Ukraina sõda võiks lõppeda lausega, et meil õnnestus ära hoida suur sõda Euroopas,“ lisas Rainer Saks.

Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.

Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Konverents on järelvaadatav lingilt: https://youtu.be/fv4sMfNOvj4