“Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust”. Gl 6:1

Pühakirjalugemised:

2. Saamueli 12:1–10, 13 Naatan manitseb Taavetit
Roomlastele 2:1–11 Jumal mõistab kohut õiglaselt
Johannese 8:2–11 Jeesus ja abielurikkuja naine

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 262 – Arm, kes Sa mind oled loonud * (Liebe, die du mich zum Bilde, EGB 401:1-5)
Päeva laul: 227 – Issand, Su ees siin palves seisame
Jutluselaul: 272 – Jeesus, minu kalju
Mälestuslaul: 150:5-6 – Kui viimaks paradiisi jõuan ma * (Wenn dann zuletzt ich angelaget bin, EGB 150:6-7)
Korjanduslaul: 56:1- – Nüüd paistab meile kaunisti * (Wie schön leuchtet der Morgenstern, EGB 70:1-4)
Lõpulaul: 206 – Õnnista ja hoia * (Segne und behüte, RevGB 64)

Teenivad:  õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Kutsume kuulama hollandi organisti Peter Ouwerkerki kontserti, mille kavas on Felix Mendelssohn Bartholdy looming – orelisonaat nr. 6 ja Variations Sérieuses op. 54 (seadnud Reitze Smits).

Peter Ouwerkerk (Haarlem, Holland) on lõpetanud Amsterdami konservatooriumi, kus ta õppejõududeks olid Bernard Bartelink, Pieter van Dijk and Hans van Nieuwkoop ning Jan Raas improvisatsiooni alal. Hiljem jätkas ta õpinguid Prantsusmaal Daniel Roth’i juures Pariisis ning Jean Boyer’ juures Lille’is.
Alates lõpueksamist 1995. a. St.-Bavokerk’is Haarlemis ning 1. preemia võitmist rahvusvahelisel Rijnstreek orelikonkursil Nijmegenis (1994) on ta järjekindlalt ja edukalt teinud rahvusvahelise kontsertorganisti karjääri. Ta on esinenud kõigis Hollandi orelikontsertide sarjades, aga ka Suurbritannias, Itaalias, Saksamaal, Islandil, Poolas, Venemaal, Prantsusmaal, Eestis, Valgevenes ja Hiinas Beijingis, Harbinis ja Xi’An’is.
Lisaks tegevusele kontsertorganisti, koorijuhi, helilooja ja publitsistina on ta rahvusvahelise Haarlemi orelifestivali peadirektor (vt organfestival.nl). Samuti toimuvad tema initsiatiivil ja korraldusel projektid, kus ta ühendab orelimuusikat uute tehnikate nagu näiteks arvutiga loodud projektsioonide ja helimaastikega.
Alates 2020. aastast töötab ta StayTuned.nu heaks, see on väga edukas algatus, mis on pühendunud teismelistele oreliõppijatele (vt staytuned.nu). 2021 pälvis ta hinnalise hollandi muusikapreemia (Dutch Music Prize, 15 000 €) erakordse panuse eest hollandi orelikultuuri, eriti noorte andekate organistide heaks. Preemia raha investeeris ta staytuned.nu-sse.

Pühakirjalugemised:

Hoosea 12:6–7 Palve Issanda osaduse ja õiguse pärast
Roomlastele 4:1–8 Näited Aabrahamist
Luuka 15:11–32 Tähendamissõna kadunud pojast

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 346 – Su ette, Isa, tulen ma
Päeva laul: 214 – Jeesus kutsub patuseid
Jutluselaul: 145 – Trööstige mu kurba rahvast
Mälestuslaul: 467 – Jeesus, meie eel
Korjanduslaul: 271 – Veel armuallik keeb
Lõpulaul: 298 – Kiida nüüd Issandat, minu süda

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Gustav – Leo Kivirand.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

USA-s Iowas Decorah’is tegutseva 155-aastase maailma vanima, 50-liikmelise norra meeskoori The Luren Singers Skandinaavia tuuri Tallinna kontsert toimub toomkirikus. Koori juhatab dr David Judisch.
Kavas ameerika, norra ja rootsi muusikat, sh spirituaalid.
Kontserdile on vaba sissepääs. Tere tulemast!

Võidupühal, 23. juunil kell 12 esineb toomkirikus organist Don Verkuijlen USA-st Clevelandist.

Kavas M. Weckmann, C. M. Widor, B. Sløgedal

Sissepääs annetusega (2 €).

Olete oodatud!

Toomkirikus jutlustab Euroopa Kirikute Konverentsi president Christian Krieger.

4.-20. juunil toimub Tallinnas Kultuurikatlas Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) peaassamblee, mis toob kokku üle 300 kirikute esindaja üle Euroopa, sealhulgas mitmed kirikupead. Eestit külastavad peaesinejatena Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos I, endine Canterbury peapiiskop Rowan Williams ja saksa sotsioloog Hartmut Rosa.

Iga viie aasta tagant toimuv kokkusaamine toimub esmakordselt Tallinnas, kus seda võõrustavad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Sel aastal on peaassamblee teemaks “Loome tulevikku Jumala õnnistusel”. “Sündmus on kirikute jaoks võrreldav Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus,” ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. 

Läbivateks aruteluteemadeks on kirikute roll tänapäeva ühiskonnas ning töötamine ühise rahu ja inimõiguste nimel, sel aastal fookusega Ukraina sõjaga seonduval. Peaassambleel toimub kaks Ukraina-teemalist täiskogu istungit, kus osalevad Ukraina kirikute esindajad. “On märgiline, et Euroopa kirikute esindajad kohtuvad esimest korda nii lähedal Venemaa piirile ajal, kui Ida-Euroopas käib sõda. Me ei tohi unustada, et ka teisel pool seda piiri on palju meie ristiinimestest usukaaslasi, kes igatsevad Venemaa agressioonisõja lõppu Ukrainas ja rahu saabumist,” lisas Viilma. 

“EKK peaassamblee on ühendus, mis hõlmab kogu Euroopa maailmajagu,” ütles EKK peasekretär dr Jørgen Skov Sørensen. “See on võimalus teineteist paremini tundma õppida ja mõtiskleda meie ühise usu ajalooliste sügavuste ja potentsiaali üle.” Assambleel valib Euroopa Kirikute Konverents ka uue juhatuse järgmiseks viieks aastaks.

Peaassambleel saavad osaleda ainult delegaadid, kuid veebi vahendusel saavad kõik huvilised otseülekandena jälgida täiskogu istungeid ja peaesinejate ettekandeid, samuti homset avajumalateenistust Tallinna Jaani kirikust.

Euroopa Kirikute Konverents on ühendus, kuhu kuulub 113 õigeusu, protestantlikku, anglikaani ja vanakatoliku kirikut üle Euroopa. Lisaks hõlmab see üle 40 partnerlusorganisatsiooni ja Euroopa kirikute rahvusnõukogu. EKK asutati 1959. aastal pärast teist maailmasõda, et töötada koos rahu ja tervenemise nimel. Asutajaliikmete hulka kuulub ka EELK. Märkimisväärne asutamise roll on Jaan Kiivit seenioril. Tänapäeval on EKK kristlaste häälekandja Euroopa institutsioonide juures Brüsselis ja Strasbourgis. Koos oma oikumeeniliste partneritega esindab EKK üle 380 miljoni Euroopa kodaniku.

Kutse Jumalariiki.

Pühakirjalugemised:

Sakarja 1:3–6 Manitsus pöördumiseks Issanda poole
1. Korintlastele 1:26–31 Vaadake iseendid, millistena te olete kutsutud
Luuka 19:1–10 Jeesus ja Sakkeus

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 329:1-3 – Su poole, Issand, südamest

Päeva laul: 333 – Üles, üles Jeesu juurde

Jutluselaul: 71 – Kõik tulge minu juurde nüüd

Mälestuslaul: 459 – Õnnista, Looja Vaim

Korjanduslaul: 223:1-3 – Minu süda, rõõmustele

Lõpulaul: 293 – Ilusam Kristus

Jutlustab Euroopa Kirikute Konverentsi president Christian Krieger. Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, Euroopa Kirikute Konverentsi vaimulikud. Organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Neljapäeval, 15. juunil on plaanis teha Toomkoguduse bussireis Järvamaale.

Külastatakse Järva-Peetri, Koeru, Järva-Jaani ja Järva-Madise kirikut, lõunat süüakse Järav-Jaanis. Buss väljub kell 9 hommikul Tallinna Kaarli kiriku juurest ja seal ollakse tagasi kella 17 paiku.

Praeguseks on reisile registreerunud on 40 huvilist, kuid bussis on veel pisut ruumi. Seega, kes soovib reisiga liituda, palume endast kolmapäevaks teada anda meiliaadressil tallinna.toom@eelk.ee või koguduse telefonil 6444140.

Kristus ütleb: „Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid
kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu.“ Lk 10:16

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Aamose 8:4-8 Iisrael on küps kohtuks
2. Korintlaste 8:1-9 Makedoonia koguduse eeskujust
Luuka 12:13 – 21 Rikkusest ja muretsemisest

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul                 457   Oh tulge Teda kummardage
Päevalaul                465 1-4   Täis tänu teda kummardagem
Soololaul – L. Cohen – Hallelujah   
Soololaul – C. Orff  – In trutina
Mälestuslaul             459    Õnnista, Looja Vaim
Korjanduslaul         456    Oh Jumal laota armu tiivad
Soololaul – J. B. Fasolo – Canzone
Lõpulaul                      386   Jumal, Sind me kiidame

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, organist Kadri Ploompuu, solist Maire Martinson.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

     Päeva juhtsalm

„Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au!“ Jesaja 6:3

Jumalateenistuse Pühakirjatekstid:

Koguja 8:16–17  Jumala mõistetamatud teod

Efeslastele 4:1–6  Üks Issand, üks usk, üks ristimine

Johannese 15:1–10  Jeesus on tõeline viinapuu

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul         302           Oh võtkem Jumalat

Päevalaul         138   1-3   Halleluuja! Kõik Isale

Jutluselaul        141           Ma usun Jumalat

Leerilaul          134            Püha Vaim puuduta mindki

Mälestuslaul     375  4-5   Taeva linn, taeva linn

Korjanduslaul  355 a        Ligidal on Jumal     

Lõpulaul          138           Halleluuja! Kolmainule

Teenivad: peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Karjasekiri nelipühaks Issanda aastal 2023

Nelipüha on ristikiriku sünnipäev. Nelipüha on Eestis riigipüha. Erinevalt riigi sünnipäeval toimuvast ei korraldata nelipühal taevaste vägede paraadi ega taevase Kuninga pidulikku vastuvõttu. Samas, kõikjal seal, kus ristirahvas nelipühaks ühel meelel Kristuse nimel koguneb, on taevane Kuningas Püha Vaimuna ise kohal.

Püha Vaim ületas esimesel nelipühal kõik takistused ja piirid ning muutis kogu Jumalasse uskujate väe üheks Jumala rahvaks – Kristuse Kirikuks. Püha Vaim ühendas kõigi kohalolnute keeled viisil, et kõik mõistsid üksteist. Üksmeele ja armastuse kõne mõistmiseks ei ole vaja tingimata kõnekeeles kõneleda. Sageli piisab sellestki, et ollakse kohtunud sama eesmärgi ja tõe nimel, et üksteist mõista. Kui ühtsuse ja üksmeele kõne asendub maiste seaduste ja inimliku õiguse keeles kõnelemisega, kaob ühisosa ja igaüks hakkab rääkima oma õigusest. Enam ei kõneleta samas keeles. Sellel kõnel on teistsugune vaim.

Jeesus rääkis oma jüngritele Tõe Vaimust, kelle Jumal neile saadab: „Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees.“ (Jh 14:16–17)

Kõikjal, kus kristlastel tekivad õpetusel ja usul põhinevad erimeelsused omavahel, teiste inimestega või maailma ilmaliku võimuga, annab see tunnistust, et tegutsema on asunud maailma vaim. Me võime püüda mõista maailma ja maailma vaimuga inimesi, kuid me ei saa kunagi eeldada, et nemad mõistavad meid. Maailma vaim tegeleb ajalike asjadega. Kuid ka kõige ilmalikuma võimu esindajad peavad demokraatia tingimustes jätma ruumi Püha Vaimu järgijatele, isegi siis, kui nad ise seda Vaimu ei tunne. Jeesus ütleb selle kohta, et maailm ei saa võtta Tõe Vaimu vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära (Jh 14:16).

Jeesuse sõnadele põhinedes saame tunda vaimud ära, et mõista, milline vaim dikteerib protsesse ühiskonnas, mille tulemuseks on lõhed ja vastuolud isegi pereliikmete ja sõprade vahel, rääkimata sõdadest rahvaste ja riikide vahel. Jeesuse sõnade valguses tuleb meil küsida endalt: milline vaim kannustab meid?

Tänu Pühale Vaimule mõistame ristiinimestena üksteist. Isegi sõnadeta. Ligimesearmastuse, hoolimise, üksteisega arvestamise, ära kuulamise ja heategude kõnet mõistetaksegi ilma sõnadeta. Seda kõnet ja keelt peaks oskama iga ristiinimene, et kõneleda omavahel, kuid kõnetada ka neid, kes veel ei mõista, et Tõe Vaim suudab teha endale aseme ka nende kõigi südamesse, kes seni on kõnelenud ainult maailma keeles. Nelipüha on mõistmise, üksmeele ja rahu keeles kõnelemise püha! Kui me vaid võtaks aja kuulata …

Õnnistatud nelipüha soovides

Peapiiskop Urmas Viilma                                                           Nelipüha eel, 26. mail AD 2023