Päeva juhtsalm

„Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au!“ Jesaja 6:3

Jumalateenistuse Pühakirjatekstid:

Koguja 8:16–17  Jumala mõistetamatud teod

Efeslastele 4:1–6  Üks Issand, üks usk, üks ristimine

Johannese 15:1–10  Jeesus on tõeline viinapuu

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul         302           Oh võtkem Jumalat

Päevalaul         138   1-3   Halleluuja! Kõik Isale

Jutluselaul        141           Ma usun Jumalat

Leerilaul          134            Püha Vaim puuduta mindki

Mälestuslaul     375  4-5   Taeva linn, taeva linn

Korjanduslaul  355 a        Ligidal on Jumal     

Lõpulaul          138           Halleluuja! Kolmainule

Teenivad: peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Karjasekiri nelipühaks Issanda aastal 2023

Nelipüha on ristikiriku sünnipäev. Nelipüha on Eestis riigipüha. Erinevalt riigi sünnipäeval toimuvast ei korraldata nelipühal taevaste vägede paraadi ega taevase Kuninga pidulikku vastuvõttu. Samas, kõikjal seal, kus ristirahvas nelipühaks ühel meelel Kristuse nimel koguneb, on taevane Kuningas Püha Vaimuna ise kohal.

Püha Vaim ületas esimesel nelipühal kõik takistused ja piirid ning muutis kogu Jumalasse uskujate väe üheks Jumala rahvaks – Kristuse Kirikuks. Püha Vaim ühendas kõigi kohalolnute keeled viisil, et kõik mõistsid üksteist. Üksmeele ja armastuse kõne mõistmiseks ei ole vaja tingimata kõnekeeles kõneleda. Sageli piisab sellestki, et ollakse kohtunud sama eesmärgi ja tõe nimel, et üksteist mõista. Kui ühtsuse ja üksmeele kõne asendub maiste seaduste ja inimliku õiguse keeles kõnelemisega, kaob ühisosa ja igaüks hakkab rääkima oma õigusest. Enam ei kõneleta samas keeles. Sellel kõnel on teistsugune vaim.

Jeesus rääkis oma jüngritele Tõe Vaimust, kelle Jumal neile saadab: „Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees.“ (Jh 14:16–17)

Kõikjal, kus kristlastel tekivad õpetusel ja usul põhinevad erimeelsused omavahel, teiste inimestega või maailma ilmaliku võimuga, annab see tunnistust, et tegutsema on asunud maailma vaim. Me võime püüda mõista maailma ja maailma vaimuga inimesi, kuid me ei saa kunagi eeldada, et nemad mõistavad meid. Maailma vaim tegeleb ajalike asjadega. Kuid ka kõige ilmalikuma võimu esindajad peavad demokraatia tingimustes jätma ruumi Püha Vaimu järgijatele, isegi siis, kui nad ise seda Vaimu ei tunne. Jeesus ütleb selle kohta, et maailm ei saa võtta Tõe Vaimu vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära (Jh 14:16).

Jeesuse sõnadele põhinedes saame tunda vaimud ära, et mõista, milline vaim dikteerib protsesse ühiskonnas, mille tulemuseks on lõhed ja vastuolud isegi pereliikmete ja sõprade vahel, rääkimata sõdadest rahvaste ja riikide vahel. Jeesuse sõnade valguses tuleb meil küsida endalt: milline vaim kannustab meid?

Tänu Pühale Vaimule mõistame ristiinimestena üksteist. Isegi sõnadeta. Ligimesearmastuse, hoolimise, üksteisega arvestamise, ära kuulamise ja heategude kõnet mõistetaksegi ilma sõnadeta. Seda kõnet ja keelt peaks oskama iga ristiinimene, et kõneleda omavahel, kuid kõnetada ka neid, kes veel ei mõista, et Tõe Vaim suudab teha endale aseme ka nende kõigi südamesse, kes seni on kõnelenud ainult maailma keeles. Nelipüha on mõistmise, üksmeele ja rahu keeles kõnelemise püha! Kui me vaid võtaks aja kuulata …

Õnnistatud nelipüha soovides

Peapiiskop Urmas Viilma                                                           Nelipüha eel, 26. mail AD 2023

Pühakirjalugemised:

Jeremija 31:31–34 Uus leping

Apostlite teod 2:1–13 Püha Vaimu tulek nelipühapäeval

Johannese 14:15–21 Isa annab teile teise Lohutaja, et Tema oleks teiega igavesti (jutlusetekst)

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul 130 – Oh Looja Vaim, nüüd hingesse

H. Tobias-Duesberg “Mu süda ärka üles”

Päeva laul 132 – Oh Püha Vaim, meil tule Sa
Jutluselaul 135:1-4 – Püha Vaim, Sa ainus abi

KLPR 297 sdn. P. Rips “Jehoova, Sulle tahan laulda”

Mälestuslaul 135:5-6 – Issand, mina palun seda
Korjanduslaul 134 – Püha Vaim, puuduta mindki

R. E. Maimets “Angele Dei”

Lõpulaul 121 – Halleluuja, laulgem laulu

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Pühakirjalugemised:

1. Moosese 11:1–9 Paabeli torn

1. Korintlastele 12:1–11 Vaimuandidest

Johannese 16:12–15 Tõe Vaim tuleb ja juhib teid kogu tõesse

jumalateenistuse laulud:

Alguslaul 160 – Kindel me usk

Päeva laul 126:1-3 – Jumal, tasast vihma anna

Jutluselaul 129:1-3 – Mu hinge sisse tule

Ordinatsioonilaul 130 – Oh Looja Vaim, nüüd hingesse

Laul ametirüüsse riietamise ajal 240 – Meil Kristus on aluseks seatud

Korjanduslaul 161:1- – Küll kannab kindel kalju

Lõpulaul 163:1-2 – Üks kindel linn ja varjupaik

Teenivad: peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats. Assisteerivad Marko Tiitus ja Andrus Mõttus. Kaasa teenivad Mikk Leedjärv ja Tauno Toompuu, organist Piret Aidulo.

Muuseumiöö on üks kord aastas, laupäevasel maiõhtul toimuv kultuurisündmus, mille raames avavad oma uksed kümned muuseumid ja mäluasutused üle Eesti.
Muuseumiööl osalevad muuseumid, mäluasutused ja külastuspaigad on avatud kell 18–23.
Tallinna toomkiriku muuseumiöö kavas on igal täistunnil MUUSIKAPOOLTUND
ja igal pooltunnil KIRIKUTUTVUSTUS.
Muusikapooltundide kava:
18.00 – Irene Kabonen (sopran), Piret Aidulo (orel)
19.00 – Toomas Bubert (viiul), Piret Aidulo (orel)
20.00 – Alina Sakalouskaya (mandoliin), Kadri Ploompuu (orel)
21.00 – Kadri Ploompuu (orel)
22.00 – Meelis Vahar (viiul), Kadri Ploompuu (orel)
Avatud on ka kiriku torn, kuhu on võimalik pääseda annetuse eest. Kahjuks on seoses torni fassaadi remondiga suletud vaade linnale, aga kellade galeriis saab vaadata Christian Ackermanni näitust.
Ootame teid muuseumiööl toomkirikusse!

Jumalateenistuse lõpus annab piiskop Salumäe kogudusele üle oma hõbedase ametiristi, mille ta sai oma ordinatsioonil 5.10. 1975.

Seda sama risti kandis pikka aega Tallinna toomkoguduse õpetaja Rein Premet, kes oli kutsutud ajast igavikku 26.04.1975. aastal.

Toomkoguduse  õpetaja Rein Premet sündis 07.02.1909 Nõmküla vallas, Järvamaa. Õppis Väike-Maarja algkoolis ja gümnaasiumis, hiljem Tallinna XII Gümnaasiumis. Mobiliseeriti sõja ajal Eesti Laskurkorpusesse ja peale sõda õppis vaimulikuks Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjonis.

24.05.1950 Tallinna Toomkirikus aseõpetajaks, kinnitatud õpetaja kutseõigustesse 17.11.1959. Ta teeniski toomkogudust aastatel 1950–75.

Püha Vaimu ootus

 Päeva juhtsalm

„Kui mind maa peal ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde!  Johannese 12:32

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Jesaja 44:1–5                  Jumal õnnistab Iisraeli

Roomlastele 8:12–17   Kõiki, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed

Johannese 7:37–39        Jeesus kõneleb Vaimu kohta

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul              137    B      Ärka, süda, vaim ja mõte

Päevalaul             129             Mu hinge sisse tule

Jutluselaul           127             Jüngrid palves ühinesid 

Mälestamine       375   4-5  Taeva linn, taeva linn

Korjanduslaul    126    1-     Jumal tasast vihma anna

Lõpulaul              131              Oh Püha Vaim, et tule Sa

Teenivad: piiskop Tiit Salumäe, õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Toomkoguduse „Katedraali palveraamat“ on nii nädala teejuht kui koguduseliikme palvete kaudu kirikuaasta tutvustaja.

„Igale asjale on määratud aeg ja aeg on igal tegevusel taeva all“. Need on Koguja raamatu 3. peatüki algussõnad. Kuidas me oma aega hindame ja korrastame, kas oskame argipäeva hetkede ja päevade jadas mõelda sellelegi, mille jaoks ja kuidas me elame ja liigume ja oleme? Ehk aitab elurütmi seada “Katedraali palveraamat”, kus lisaks pühapäevastele teemadele leiab rohkesti nii kiriku- kui rahvakalendri jaoks olulisi tähtpäevi, mil aega võtta palvele.

Cantate pühapäev oli toomkoguduse jaoks eriline, sest esitleti „Katedraali palveraamatut“, mille koguduseliikmed ja vaimulikud on kokku seadnud. Tavaliselt on raamatu saatesõnad heatahtlikule lugejale, kuid palvetamine on palju enam kui raamatusse trükitud sõnade lugemine. “Katedraali palveraamat” on pühendatud heatahtlikule palvetajale. Alati saaks ju võtta varasemast ajast tuntud ja kuulsate inimeste palveid või tõlkida neid teistest keeltest, kuid Toomkogudus otsustas, et korjab need oma inimeste käest kokku ja 15 autorit olidki valmis oma palveid trükivalguses esitama. Suur tänu neile ja toimetaja õpetaja Joel Siimule, kes aitas luua raamatu struktuuri, kaasautoreid innustas ja pidas järge. Palveelu on ju inimese rikkus kõnelda oma Looja ja Lunastajaga, seepärast soovisime, et raamat oleks kujundatud pidulikult. Suur tänu kujundajale Riina Sildveele ja keeltoimetajale Sirli Lemberile.

Raamatust leiad palve kirikuaasta igaks pühapäevaks, lisaks palved suuremateks ja väiksemateks pühadeks, mälestuspäevadeks ning ka perekondlikeks sündmusteks.

Palveraamatuid saab endale soetada toomkogudusest.

Palvepühapäev. Rogate. Südame kõne Jumalaga. Emadepäev.

Pühakirjalugemised:

Taaniel 9:17–20 Taanieli palve oma rahva pärast

Roomlastele 8:24–28 Vaim tuleb appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada

Matteuse 6:5–13 Teie palvetage siis nõnda (jutlusetekst)

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul 324:1-3 – Oh Isa taevariigi sees

Päeva laul 315:1-4 – Eks see ole arm ja heldus

Pühapäevakoolilaste laulud:

Raivo Kõrgemägi “Imekaunis päev”

Marje Sink “Kaks kätt”

M. Körber “Ma olen väike karjane”

Mälestusmuusika: J. S, Bach, „Wenn wir in höchsten Nöten sein“

Korjanduslaul 235 – On õnnis kodu, kus suur Jumal

Lõpulaul 420 – Issand olgu tänatud

Pühapäevakoolilaste laul: Inga Lill „Kingitus emale“

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andes Põder, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

Kirikukohv.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Kontserdil esinevad Shippensburgi ülikooli kontsertkoor (USA), dirigent Elizabeth Aragunde ja segakoor Tulesäde, dirigent Kristin Pintson.
Kontserdile on vaba sissepääs. Korraldab Music Travel Baltics

Shippensburgi ülikooli kontsertkoori kava:
Ukrainian Alleluia – Craig Courtney
Praise the Lord – Traditional Cameroon, arr. Ralph Johnson
Bright Canaan – arr. Alice Parker and Robert Shaw
O occhi manza mia – Orlando di Lasso
Aupres du ma blonde – arr. Alice Parker and Robert Shaw
I Love My Love – Gustav Holst
Lux Aurumque – Eric Whitacre
Shenandoah – arr. James Erb
Ubi Caritas – Ola Gjeilo
Kodutee – Part Uusberg
Tykus Tykus – Vaclovas Augustinas
I’m Gonna Sing ‘til the Spirit Moves in My Heart – Moses Hogan
Prayer of the Children – Kurt Bestor

Segakoor Tulesäde kava:
Karl August Hermann „Ilus oled, Isamaa!“
Igor Stravinski „Pater noster“
Pärt Uusberg „Valgust!“
Veljo Tormis „Küla kuuleb“
Peep Sarapik „Ta lendab mesipuu poole“

Shippensburgi ülikooli kontsertkooris laulavad üliõpilased pea kõikidelt erialadelt. Ülikoolis ei õpetata muusikat, seega kooriga liituvad tudengid teevad seda sügavast armastusest laulmise vastu, mis on selle kollektiivi ainulaadne tugevus. Koori repertuaar hõlmab väga erinevaid stiile ja ajaloolisi ajastuid keskajast tänapäevani. Rühm annab aastas mitu kontserti nii ülikoolilinnakus kui ka väljaspool. Lisaks laulmisele on koor tegev heategevusprojektides nii ülikoolilinnakus kui ka kogukonnas, näiteks Ukraina toetamine meditsiinitarvete kogumise kaudu, talveriiete korraldamine abivajajatele ja töö kohalikes põllumajandusettevõtetes, et aidata kaasa toidupuuduse probleemi lahendamisele.
Koor on väga põnevil Baltikumi tuuri üle, sest see on kõige idapoolsem koht, kuhu koor kunagi reisinud on.
Segakoor Tulesäde on 2021. aasta sügisel kahe Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) tudengi, Kristin Pintsoni ja Aveli Meelese algatusel loodud noortekoor. Esimesel hooajal anti jõulukontsert ning kevadel lauldi EMTA suures saalis Aveli lõpueksamil. 2022. aasta 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval, anti koos Vigala Meeskoorikesega kolm kontserti Põlvas: esimene päästekomandos päästjatele, teine haiglas töötajatele ja patsientidele ning kolmas, avalik tasuta kontsert toimus Põlva Muusikakoolis. Aprillis võeti osa Kristini kooridirigeerimise eriala lõpueksamist. Koor võtab osa käesoleva aasta noorte laulupeo protsessist. Segakoor Tulesäde lauljate hulka kuuluvad peamiselt harrastuslauljad, aga leidub ka neid, kes on muusikat õppinud.

Kammerkoor „Laudate Dominum“ uskumatud seiklused Torontos

EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse kammerkooril „Laudate Dominum“ dirigent Veljo Reieriga eesotsas oli harukordne võimalus külastada aprilli lõpus 10 päeva jooksul Kanadas Toronto Eesti kogukonna kirikuid ja eakate kodusid ning esineda kahel pühapäeval jumalateenistustel ning kahel korral eakate kodus.

Meie reisi algusele seadis ootamatult „kaikaid kodarasse“ lennukompanii, kes otsustas jagada meie väikese 13 liikmelise grupi kolmeks, nii et me jao kaupa kolme päeva jooksul Torontosse jõudsime. Igasugustele sekeldustele ja ebamugavustele vaatamata olime siiski 23.aprilliks kui üks mees valmis sõitma oma esimesele esinemisele Hamiltoni First Estonian Lutherian Church´i, kus meid ootasid nii Läti kui ka Eesti kogudus. Koguduse õpetaja Davis Kaneps tervitas kokkutulnuid nii läti, inglise kui ka väheses eesti keeles ning nimetas teenistust sümboolselt „liivlaste“ jumalateenistuseks. Samuti tervitas ja luges Luuka evangeeliumit eesti ja inglise keeles meie kodukiriku õpetaja Arho Tuhrku. Õp Tuhkru oli alati meie koori saatmas erinevatel etteastumistel, kus ta tutvustas nii koori kui ka koori poolt ettekantavaid laule nii eesti kui ka inglise keeles.

Jah, ega midagi pole parata, meie väliseesti kogukonnad jäävad aina vanemaks ning neid, kes veel kirikus jaksavad käia, jääb samuti aina vähemaks. Meie repertuaari valik sai kantud Eesti heliloojate vaimulikust muusikast alates Rudolf Tobiasest, tema tütrest HelenTobias-Duesbergist ning lõpetades Riho Esko Maimetsaga, kes on sündinud Torontos, kuid praegusel ajal elab Eestis. Veel kõlasid koori esituses Johannes Kappeli, Roman Toi, Anne-Mai Salumäe, Matis Metsala, Pärt Uusbergi, Rein Kalmuse ja Evelin Kõrvitsa teosed.

Peale esinemist ning lahkete inimeste poolt valmistatud kohvilauda suundusime Niagara joa äärde. Ilmad meid reisi jooksul väga ei soosinud, kuid kohati näitas päike oma palet hallide vihmast märgade pilvede tagant mõnel korral siiski. Kuna turismihooaeg pole veel alanud, saime tohutut looduse jõudu nautida üsna mugavalt, kuid laevaga kose alla siiski minna ei tihanud, kuna tuul oli väga tugev ja laevad pöörasid „ninad“ ümber juba kaugelt enne kose juurde jõudmist.

Kuna reisida oli vaja mitmel päeval erinevatesse sihtkohtadesse, rentisime selleks kaks 7 kohalist autot. Meie oma lauljad Paavo ja Raido olid äärmiselt abivalmid ning professionaalsed juhid, mistõttu saime punktist A punkti B ilma suuremate viperusteta. Tõsi, tohututest liiklusummikutest me ei pääsenud ning mõnikord 30 kilomeetrist distantsi tuli läbida pea 2 tundi.

Peale esinemist ning lahkete inimeste poolt valmistatud kohvilauda suundusime Niagara joa äärde. Ilmad meid reisi jooksul väga ei soosinud, kuid kohati näitas päike oma palet hallide vihmast märgade pilvede tagant mõnel korral siiski. Kuna turismihooaeg pole veel alanud, saime tohutut looduse jõudu nautida üsna mugavalt, kuid laevaga kose alla siiski minna ei tihanud, kuna tuul oli väga tugev ja laevad pöörasid „ninad“ ümber juba kaugelt enne kose juurde jõudmist.

Kuna reisida oli vaja mitmel päeval erinevatesse sihtkohtadesse, rentisime selleks kaks 7 kohalist autot. Meie oma lauljad Paavo ja Raido olid äärmiselt abivalmid ning professionaalsed juhid, mistõttu saime punktist A punkti B ilma suuremate viperusteta. Tõsi, tohututest liiklusummikutest me ei pääsenud ning mõnikord 30 kilomeetrist distantsi tuli läbida pea 2 tundi.

Kui Torontosse minna, siis peab ära käima kindlasti ka Tartu College´is (arhitekt Elmar Tampõld). Selleks leppis meie hea õpetaja Arho Tuhkru kokku ringkäigu professor Andres Kasekampiga, kes oma tihedast töögraafikust hoolimata leidis meie jaoks paar tundi, et tutvustada sealset ülikoolilinnakut ning parimaid uusi ning vanu ehitisi. Ehitus käib aga tühjadel platsidel muudkui edasi, kuhu kerkivad üha uued ja paremad ülikoolihooned erinevatele fakulteetidele. Äärmiselt kauni sisearhitektuuriga olid raamatukogud, millest üks oli moodsate võimalustega ülihästi sulanduv uusehitis vanasse hoonesse ning teine uues kõrghoones. Prof Kasekamp näitas meile ka konservatooriumi uut õppehoonet, mis samuti vana hoonega kenasti ühendatud ning mille kontserdisaalis nimetusega Koerner Hall õnnestus meil selle kooli üliõpilasorkestri hooaja viimast kontserti kuulata.

Koerner Hall on Põhja-Ameerika üks ilusamaid ning akustiliselt paremaid kontserdimaju, kus on 1135 istekohta ning kus esinevad maailma parimad tipporkestrid ja – solistid. Ka meil õnnestus kuulata sealse kooli üliõpilasorkestrit, keda juhatas äärmiselt energiline, maailmas tuntud dirigent William Eddins. Kavas oli John Estacio  „Wondrous Light“, teine osa teosest Borealis ning Gabriel Pierné (1863-1937) kontsert harfile ja orkestrile, op.37, solistiks mitmetel konkurssidel pärjatud noor harfimängija Ben Albertson. Kontserdi teises pooles kõlas B.Bartók´i Concerto orkestrile, sz 116. Suur tänu nende kontsertide eest meie lauljale Kristile, kes varakult internetist need võimalused valmis vaatas ning piletid ära ostis.

Kui jutt juba kontsertidele läks, siis ei saa mainimata jätta asjaolu, et samal ajal andis Torontos kontserte Trinity – St. Paul´s Ccurch´is nüüd juba maailmakuulsaks saanud mees-sopran Samuel Marino koos Tafelmusik Baroque Orchestra´ga. Saime kuulata tema peaproovi, mis oma vormile vaatamata tõstis meid kui taevastesse kõrgustesse. Imeline tehnika, võluv laulja, keda saatis väga-väga hea barokkorkester ning seda kõike toetas saali hea ja pehme akustika.

Kui jutt juba kontsertidele läks, siis ei saa mainimata jätta asjaolu, et samal ajal andis Torontos kontserte Trinity – St. Paul´s Ccurch´is nüüd juba maailmakuulsaks saanud mees-sopran Samuel Marino koos Tafelmusik Baroque Orchestra´ga. Saime kuulata tema peaproovi, mis oma vormile vaatamata tõstis meid kui taevastesse kõrgustesse. Imeline tehnika, võluv laulja, keda saatis väga-väga hea barokkorkester ning seda kõike toetas saali hea ja pehme akustika.

Peale tuuri ülikoolilinnakus võttis meid vastu Väliseesti Muuseumi ehk VeMu juht ning sealse kogukonna kultuurimälu hoidja  pr Piret Noorhani, kes tutvustas meile muuseumi ja selle arhiivi ning ajalehe Eesti Elu ruume ja tegemisi. Suur tänu arhivaar Piret Noorhanile ja teistele „mälu“ hoidjatele!

Suurepärase ekskursiooni ülikooli linnaku ümber tegi meile järgmisel päeval ka pr Käbi Lokk, kes tutvustas arhitekt Uno Prii põhiliselt 60 aastatel valminud kortermaju, kelle käekiri väikeste arhitektuuriliste nüansside lisamisel nendele suhteliselt tavalistele kortermajadele on tõepoolest äratuntav.

26.aprillil ootasid meid väärikas vanuses eestlased Ehatare eakate kodus. Väga soe ja lahke vastuvõtt sai osaks kohe sinna jõudes, kus ette oli valmistatud mitmekäiguline lõunasöök kogu meie seltskonnale. Sinna oli tulnud ka EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe, kes juhatas sisse ka meie väikese kontserdi. Otse söögilauast kontserdile pole just väga kerge ennast häälestada, kuid muusik peab olema valmis igal ajal, igat moodi, et pakkuda kuulajatele veidigi meelelohutust.

Järgmisel päeval oli meil kontsert Suomi-koti eakatele, kus ka mõned eestlased elavad. Nemad olid ühendanud meie esinemise aprillikuus sündinute pidupäevaga. Peale kontserti astus meie juurde väärikas ja kaunis proua, kes tutvustas ennast helilooja Riho Esko Maimetsa vanaemana, proua Tamara Norheim-Lehela. Ta mainis, et ka tema lapselaps Riho Esko Maimets on hetkel Torontos ning loodetavasti tuleb meie kontsert-jumalateenistusele Peetri kirikusse. Kuna me seal Maimetsa lugu ei laulnud, otsustasime koheselt selle „vea“ parandada ning ettekandele tuligi tema teos „Angele Dei“. Meie koor on väga tänulik kõikidele vastuvõtjatele, armsatele inimestele, kes andsid meile võimaluse neile esineda. Seda soojust ja tänu kiirgas meieni reisi lõpuni.

Kuna meil oli just täpselt paras jagu vabu päevi, siis ei jätnud me ära mitte ühtegi planeeritud käiku, mida õpetaja Arho enne reisi soovitas. Selleks oli näiteks Casa Loma, gooti stiilis loss, mis tänapäeval on kasutusel majamuuseumina ning mis oma interjööri tõttu on samuti populaarseks filmide võttepaigaks, nimetagem siin ainuüksi kasvõi kõigile tuntud Harry Potterit või Chicagot; CN Tower Toronto kesklinnas, mis kuni aastani 2007 oli maailma kõrgeim teletorn; Bata kingamuuseum, mille rajas Sonja Bata ning mille püsikogus on üle 13 000 jalatsi; Vaughani linna Kleinburgi külas asuv McMichelsi kunstigalerii oma kuulsate „Group of Seven“ kunstnikega ja  Ontario Waterloo linnast põhjapool asuv St Jacobsi mennoniitide külake, kus elatakse ikka veel 19.saj kombestiku järgi ning kus sõidetakse ka hobuvankritega. Olid vaatamist ja uudistamist väärt kohad tõesti.

Reisi viimasel päeval 30.aprillil oli meil kontsert-jumalateenistus Toronto Peetri kirikus, kus teenisid nii õpetaja Mart Salumäe kui ka Arho Tuhkru. Rahvast oli kogunenud päris toredasti. Õpetaja Arholgi oli palju äratundmisrõõmu oma endise kodukiriku inimestest. Jumalateenistusele oli tulnud ka Riho Esko Maimets, kelle teose Angele Dei me ka ette kandsime. Kahjuks ei saanud me tema käest küsida, kas ettekanne ka ootustele vastas, sest tema väike laps nõudis isa tähelepanu rohkem.

Et jutt liiga igavalt ära ei lõpeks, siis olles juba peaaegu kodus ehk otsaga Stockholmi lennuväljal, otsustas üks turvakontrolli lint kahest rivist välja minna, mille tõttu ei jõudnud meie dirigent Veljo Reier ja koorilaulja Liis enam lennukile. Olime kõik sõna otseses mõttes jooksnud „keel vesti peal“ pea pool tundi, et jõuda Tallinnasse väljuva lennuki väravani ja klõpsti pandi seegi kinni, jättes maha nii Veljo kui Liisi. Lennukompanii aga ei andnud enam  neile võimalust lennukile registreerida, vaid saatis nad õõtsuma Läänemere lainetele.

Lõpp hea, kõik hea.

Raili Jaanson

Toomkirikus oli 6. mail talgupäev

Hommikul, juba kella 9 ajal oli rõõmus ja teotahteline grupp valmis rõõmsasti töökäed külge panema. Asjadevalitseja Tõnu Tuppits andis ülevaate võimalikest töödest ja isetekkelised grupid siirdusidki kirikupinkide pesemise toimkonda, tornitreppide koristamisse,  värvimiste tööde juurde ning tolmuimemise meeskonda. Kokkutulnuid oli täpselt nii palju, et tööd jagus kõigile. Kuna suure hooga asuti töödega pihta, siis ununes suures tuhinas fotode tegemine ja kui see meelde tuli, siis oli juba hilja ja suur osa meie häid talgulisi olid lõpetanud.

Aitäh kõigile neile, kes tulid appi lappide ja pangedega, pintslite ja harjadega.  Pildile jäid need, kui pildistamine meelde tuli ja kes olid veel talgulistena viimast lihvi andmas.

Suur tänu veel kord ja kohtumiseni järgmisel korral.