
Piiblitundi juhib Toomkoguduse pühapäevakooli õpetaja Mai – Liis Mäeväli
Sügisene LEERIKURSUS algab Toomkirikus 12. oktoobril kell 12:30
MISSA – 19. pühapäev pärast nelipüha
KONTSERT “Kohtumised” 18. oktoobril kell 16
Toom-Kooli 6, 10130 TALLINN
tallinna.toom@
eelk.ee
+372 644 4140
Kuningas Kristuse püha
Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. 2 Kr 5:10
Pühakirjalugemised:
Taaniel 12:1–3 Lõpuaeg
Ilmutuse 20:11 – 21:1 Nägemus viimsest kohtust
Matteuse 25:31–46 Tähendamissõna rahvaste kohtust
Jumalateenistuse laulud:
Protsessioonimuusika: G. P. Telemann – Largo Sonaadist G-duur
Alguslaul: 179 – “Ärgake!” nii vahid hüüdvad
Muusika: K. Raid – Kiida nüüd Issandat
Päeva laul: 299:1-4 – Kristus on Kuningas
Muusika: G. P. Telemann – Allegro Sonaadist G-Duur
Muusika: A. Lemba – Armastuse poeem
Mälestuslaul: 170:1-2 – Rändur, ütle, kuhu lähed
Korjanduslaul: 175:1- – Jeruusalemm, sa püha taevalinn
Muusika armulaua ajal: G. P. Telemann – Fantaasia sooloviiulile h-moll, I Siciliana, II Vivace
Lõpulaul: 299:7 – Kiitust ja au, oh Immaanuel, Sulle
Jumalateenistusel teenivad: Peapiiskop Urmas Viilma, peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, viiulil Urmas Vulp, tšellol Allar Kaasik
Toomkirik on avatud T -P 10 -16
Eestimaa kõige vanema töös oleva katusekatte selleaastased restaureerimistööd on jõudmas lõpusirgele. 14. novembril pandi katuseharjale üles tuulelipp ning vastne tuulelipp ja eakas katus täidavad vapralt oma ülesannet.
Üle 300-aastase katusepleki restaureerimistööd on Eestimaal esmakordsed, selliste tööde pretsedent puudub. Tööd on olnud suured ja haruldasel kombel saime abi samadelt meistritelt, kes tegid suure tornikiivri tööd. Suur tornikiiver sai üleilmse tunnustuse, parim plekk-katus 2023. aastal. Selle aasta põhitööd on liikunud kiriku kõige vanema osa, altariruumi katustele, hõlmates ka keskaegset viilutorni ning sellega seotud vaskplekitöid.
Head Toomkoguduse liikmed! Me palume teie abi, et te pakuksite meil katust. Teie lahkete annetustega saame selle aasta töödega valmis. Teie toetus aitab meil katta imelise katuse restaureerimise kulusid. Tööde kogumaksumus on üle 320 000 euro. Tallinna linn on meile appi tulnud 150 000 euroga ja Eesti Vabariigi Muinsuskaitseamet 100 000 euroga. Puudujääva osa kokkupanemisel loodame ka teie jõule. Koos tehtud annetustega kestab meie katus üle aegade.
EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus
Registrikood 80209270
SEB Pank EE401010022002639007
Panga kood BIC: EEUHEE2X
Kirikuaasta eelviimane pühapäev. Valvake!
Pühakirjalugemised:
Psalm 94:8–15 Millal te saate targaks?
1. Tessalooniklastele 5:2–11 Issanda päevaks valmistumisest
Matteuse 24:36–44 Jeesus õhutab valvama
Jumalateenistuse laulud:
Alguslaul: 176 – Nüüd tõuskem patu vaevast
Taize laul “Sinu käes on kõik minu aeg”
Päeva laul: 177:1-3 – Oh ärka, usklik rahvas
Jutluselaul: 331 – Valmistagem, ristirahvas
Mälestuslaul: 174 – Õndsad on need, kes Issandas on surnud
Korjanduslaul: 178:1- – Veel on üks rahuaeg meil leida
Taize laul “Pühas paigas”
Lõpulaul: 5 – Me ootame Sind, Jeesus Krist
Jumalateenistusel teenivad: Piiskop Ove Sander, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo.
Toomkirik on avatud T – P 10 -16
Olete oodatud Tallinna Toomkiriku altariruumi katuseharja tuulelipu pühitsemisele 14. nov kl 12.00.
Eestimaa kõige vanema töös oleva katusekatte selle aasta restaureerimistööd on jõudnud lõpusirgele ja soovime sellele panna ilusa punkti tuulelipu ja ajakapsliga.
Üle 300-aastase katusepleki restaureerimis- ja konserveerimistööd on Eestimaal esmakordsed, sest puudub pretsedent. Nii on tegemist teedrajava ja ka ajaloolise sündmusega.
Näib usutav, et Toomkiriku koorilõpmiku katuse ehisdetailid – vasest kuul, tuulelipp ja kullatud tipuristike – pannakse paika juba suure tulekahju järgsel taastamisel 17. sajandi lõpus. Üldiselt hästi säilinud ansambli suurim kaotus on tuulelipu leht, millest on alles vaid üks sepisrauast tugilatt ja „laagrite“ jäljed vardal. Tuulelipu leht hävines millalgi 20.saj keskpaiku, viimane arvestatav piltkujutus sellest pärineb Juhan Naha II maailmasõja aegset skitside kogust. Ajalooline graafika näitab, et mõneti ebatüüpilise kompositsiooniga tuulelipu keskseks motiiviks oli inglifiguur.
Paraku on ajalooline andmestik liialt napp selleks, et mõelda lipulehe rekonstrueerimisele. Väga selgelt jääb ainult üks tee – anda võimalus kaasaegsele ideele, kujundusele, teostusele.
Lipuleht tehakse Toomkiriku vanast katuseplekist, mis on aastasadu samal kohal sulasena oma ülesannet täitnud. Rohelise imposantse paatinaga kaetud vaskplekk saab niimoodi endale uue elu. Ingel sõnumitoojana annab neitsi Maarjale üle teate, edastab kuulutuse, et Maarja jääb lapseootele ja toob ilmale poja, kellele paneb nimeks Jeesus (Luuka 1:31). See on sõnum ajatust ajalikku, taevasest maisesse, piirijooneks mustast sepisrauast tuulelipu varras. Vardale kinnitub taevase ja ajatu inglitiibade kujundiga lipuleht ja piirile kinnituv ja sealt algav ajalik ja inimsilmale nähtav, lehtkullaga õilistatud õis. Lipuvarda tippu ehib lehtkullaga kaetud võrdhaarne ristimärk, mis kinnitub piiri tähistavale lipuvardale ja seob kokku lipuvarda tipupositsioonil sümboolselt Kristuse kahte loomust – tõelist Jumalat ja tõelist inimest. Lipuvarda alumises osas on kuul, mis kannab loodud maailma tähendust, mille üle kõlab kuulutus Lunastajast.
Toomkiriku 2024. aasta altariruumi katuste praeguse osa restaureerimistöid maksumusega enam kui 320 000.- eurot on toetanud Tallinna linn, Kultuuriministeeriumi Muinsuskaitseamet, Tallinna toomkoguduse liikmed ja SA EELK Toetusfond.
Foto autor Arho Tuhkru
Toomkonverentsi kava:
13.05 – 13.15 algussõnad – Arho Tuhkru, Toomkoguduse õpetaja
13.15 – 13.45 „Neitsi ja ükssarvik. Neitsi Maarja ja Kristuse sümbol või rüütli ja tema südamedaami võrdkuju?” – Merike Kurisoo, Niguliste muuseumi direktor
13.45 – 14.15 „Ferdinand von Tiesenhausen ja tema hauamonument“ – Jüri Kuuskemaa, kunstiajaloolane
14.15 – 14.45 “Vaimulike elujärjest Tallinna 16. sajandi pärandiloendite põhjal.” – Ivar Leimus, Ajaloomuuseum
15.15 – 15.45 „Toomkiriku kaks konserveeritud rootsiaegset funeraalkiivrit“ – Martin Bristol, restauraator; Edvards Puciriuss, restauraator
15.45 – 16.00 „Toomkiriku 2024. aasta leiud ja tööd“ – Juhan Kilumest, kunstiajaloolane
Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õp Eenok Haamer, õp Krsitjan Luhamets, diakon René Paats, ja teised, muusikaga teenib Helen Lokuta ja Tõnis Mägi
Pühakirjalugemised:
Koguja 12:1–7 Nõuanne noorele
2. Timoteosele 4:6–8 Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu
Luuka 20:27–40 Saduserid kiusavad Jeesust küsimusega ülestõusmisest
Jumalateenistuse laulud
Alguslaul: 369 – Jeesus, Õnnistegija
Taizé 32 – Vaid Jumalas võib leida
Päeva laul: 378:1-5 – Mu elu Kristus ise
Jutluselaul: 372 – Kuis hingvad vaikselt
Mälestuslaul: 255:3 – Täht, sütti haua üle
Korjanduslaul: 370 – Koju soovib süda
Taizé armulaua ajal 50 – Südames rahu
Lõpulaul: 471 – Rõõmsalt rutta edasi
Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu
Toomkirik on avatud T – P 10 – 16
Hingedepäeva orelikontsert oli kui kaunis kummardus professor Lepnurmele tema 110. sünniaastapäeval õpilaste, õpilaste õpilaste, kolleegide-kaasteeliste poolt. Kaks ja pool tundi kestnud vaheldusrikka kava Bachist Lepnurmeni kandsid ette 17 organisti – Kristel Aer, Piret Aidulo, Erika Jefimova, Tiit Kiik, Aare-Paul Lattik, Maria Lehtlaan, Johanna Mäeväli, Kersti Petermann, Brigitta Petropavlova, Kadri Ploompuu, Hille Poroson, Marju Riisikamp, Ene Salumäe, Aivar Sõerd, Urmas Taniloo, Tiia Tenno ja Andres Uibo. Sissejuhatava kõne tegi koguduse õpetaja Arho Tuhkru, millele järgnes piiskop emeeritus Tiit Salumäe mõtisklus oma mälestustest seoses Hugo Lepnurmega. Publiku arv oli muljetavaldav, ligi 130 inimest ja nad kuulasid kontserti algusest kuni lõpuni! Ning rõõm oli sellest, et kohal viibisid ka Hugo Lepnurme järeltulevad põlvkonnad.
Kontsert toimus Eesti Orelisõprade Ühingu ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse koostöös.
Päeva juhtsalm
„Kuningate Kuningas ja isandate Issand, kellel ainsana on surematus, Tema päralt olgu au ja igavene võimus.“ Tm 6:15
Jumalateenistuse pühakirjatekstid
Taanieli 2:31-41,44 Taaniel seletab Nebukadnetsari unenäo
Roomlastele 13:1-7 Kohustusest võimukandjate vastu
Matteuse 17:24-27 Jeesus maksab templimaksu
Jumalateenistuse laulud:
Alguslaul 386 Jumal Sind me kiidame
Taizé laul nr 17 Minu Jumal
Päevalaul 289 Sind , Jumal tahan armastada
Jutluselaul 347 Tugevad on Jeesu käed
Mälestuslaul 375 4-5 Taeva linn, taeva linn
Korjanduslaul 300 Mu hing, mis annan Jumalale
Armualaua ajal Taizé nr 37Jeesus, mind meeles pea
Lõpulaul 269 Sa ära Kristust unusta
Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo
Toomkirik on avatud T – P 10 – 16
PIISKOPPIDE KARJASEKIRI
usupuhastuspühaks ehk reformatsiooni aastapäevaks
31. oktoobril 2024
Valvake, seiske usus, olge mehised, saage tugevaks! Kõik teie teod sündigu armastuses!
1Kr 16:13–14
1862. aastal püstitas Venemaa luterliku kiriku konsistooriumi president, Keila ja Kumna mõisa omanik, kindraladjutant parun Georg Meyendorff Keila kirikumõisast kiviviske kaugusele oma mõisa maale Martin Lutheri monumendi.
Erakordne oli kuju puhul seegi, et selle malmist aluse neljast küljest kolmele oli kullatud tähtedega valatud eestikeelne tekst. Martin Lutheri kujust sai esimene eestikeelse tekstiga monument kogu tollase Vene tsaaririigi territooriumil ja selle impeeriumi osaks oleval Eestimaal. Kuju aluse lõunaküljel seisis piiblisalm: Valvake, seiske usus, olge mehised, saage tugevaks.Kõik teie asjad sündigu armastuses. 1Kr XVI, 13 ja 14. Idaküljel oli teine piiblisalm: Sest teie olete armust päästetud usu kaudu /…/ see on and Jumalalt. Ef II, 8. Kuju põhjaküljel olid kiriku hümniks saanud laulu esimese salmi algussõnad: Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas. Ta hoiab meid kui kilp ja mõõk.
1949. aastal võeti kuju stalinliku okupatsioonivõimu korraldusel maha ja purustati. Täpselt viis aastat tagasi, 70 aastat pärast monumendi purustamist, 2019. aastal kogudustele saadetud peapiiskopi usupuhastuspüha karjasekirjas seisis üleskutse: „Et väärikalt meenutada reformatsiooni eesmärki – suunata kirik ja kristlik elu tagasi Kristuse vundamendile – oleme võtnud nõuks taastada reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmise 500. aastapäevaks ajaloolise Martin Lutheri kuju Keila lähistel. Ühendagem selleks oma jõud kindlas veendumuses ja usus, et meie usu ainus puhastaja ja uuendaja ning kristliku elu ainus alus ja vundament on Issand Jeesus Kristus!“
Käesoleval aastal möödub reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmisest 500 aastat. Kuju pole me suutnud erinevatel põhjustel taastada, kuigi korjandusest kogutud seeme on ootamas tööde algust. Võime oma suutmatuse ajada pandeemia süüks või tuua vabanduseks Venemaa agressiooni Ukrainas. Fakt on see, et monument on endiselt taastamata.
Küllap nõustuvad kõik, et tegelikult on ühest kujust olulisem, et võime viis sajandit pärast reformatsiooni algust kuulutada Jumala sõna vaba rahvana vabal maal oma emakeeles. Tänu reformatsioonile on meil vabadus ja oskus kõneleda Jumalaga oma keeles. Vähemalt saavutasime selle oskuse varem, kui see ehk muidu oleks juhtunud.
Kui õpiksime paremini kõnelema lisaks emakeelele ka universaalselt mõistetavas armastuse keeles, ei oleks vaja püstitada ega taaspüstitada enam ühtegi maist monumenti. Armastusele püstitatud monument, mille aluskiviks on usk Jeesusesse Kristusesse, on purustamatu ja igavene.
Seepärast soovimegi Eestimaa kogudustele õnnistatud usupuhastuspüha apostel Pauluse sõnadega korintlastele: Kõik teie teod sündigu armastuses! (1Kr 16:14)
Urmas Viilma Ove Sander Anti Toplaan Marko Tiitus
peapiiskop piiskop piiskop piiskop
Hingedepäeval, 2. novembril kell 12-14 tähistavad Tallinna Piiskoplik Toomkogudus ja Eesti Orelisõprade Ühing kontserdiga meie orelikultuuri suurkuju – organisti, pedagoogi, kirikumuusiku, helilooja Hugo Lepnurme 110. sünniaastapäeva. Esinevad Hugo Lepnurme õpilased, õpilaste õpilased ja kolleegid-kaasteelised: Kristel Aer, Piret Aidulo, Erika Jefimova, Tiit Kiik, Aare-Paul Lattik, Maria Lehtlaan, Johanna Mäeväli, Kersti Petermann, Brigitta Petropavlova, Kadri Ploompuu, Hille Poroson, Marju Riisikamp, Ene Salumäe, Aivar Sõerd, Urmas Taniloo, Tiia Tenno, Andres Uibo.
Kavas H. Lepnurm, A. Kapp, M. Saar, M. Dupré, M. Kolessa, O. Messiaen, E. Mägi, A. Uibo jt.
Sissepääs vaba annetusega kontserdi heaks.
Kutsume teid osa saama sellest erilisest sündmusest!
10:00 – 11:00
Piiskopliku nõukogu PALVUS
18:00 – 20:00
LEERIKURSUS koguduse kantseleis
12:00 – 12:30
ORELIPOOLTUND - Kadri Ploompuu. Kavas J. S. Bach, P. Süda, M. Shukh. Pärast orelipooltundi väike orelitutvustus huvilistele
11:00 – 12:30
MISSA - 20. pühapäev pärast nelipüha. Usk ja armastus. Õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu
11:05 – 12:35
PÜHAPÄEVAKOOL ja NOORTERING
12:30 – 14:00
LEERIKURSUS koguduse kantseleis
14:00 – 15:00
MISSA Merivälja Südamekodus
18:00 – 19:00
LEERIKURSUS koguduse kantseleis
10:00 – 12:00
Põhjaeesti - ja Tallinna piiskopkonna PALVUS
19:00 – 20:00
Tallinna rahvusvahelise orelifestivali Reval KONTSERT Trivium. Johannes Skoog, orel (Rootsi). Piletitega. Korraldab Revalfestival MTÜ
12:00 – 12:30
ORELIPOOLTUND - Kersti Petermann. Kavas J. S. Bach, J. Brahms, E. Mägi, A. Pärt
19:00 – 20:00
Tallinna rahvusvahelise orelifestivali Reval KONTSERT Pari intervallo. Zsombor Tóth-Vajna, orel (Ungari). Piletitega. Korraldab Revalfestival MTÜ
11:00 – 12:30
MISSA - 21. pühapäev pärast nelipüha. Jeesuse saadikud. Hingedepäev.
17:00 – 18:00
Misjonikeskuse juhi Esa Luukkala ametisse õnnistamise PALVUS
11:10 – 12:10
Tallinna Toomkooli hingedepäeva PALVUS
18:00 – 20:00
LEERIKURSUS koguduse kantseleis
12:00 – 12:30
ORELIPOOLTUND - Kadri Ploompuu. Kavas M. Reger, R. Tobias, M. Ravel, J. Alain
11:00 – 12:30
MISSA - 22. pühapäev pärast nelipüha.
11:05 – 12:35
PÜHAPÄEVAKOOL ja NOORTERING
12:30 – 14:00
LEERIKURSUS koguduse kantseleis
14:00 – 15:00
MISSA Merivälja Pansionaadis
12:00 – 12:30
ORELIPOOLTUND - Aivar Sõerd. Kavas F. Liszt, C. Franck, A. Bruckner, J. Brahms, S. Karg-Elert
11:00 – 12:30
MISSA
12:30 – 14:00
LEERIKURSUS koguduse kantseleis
14:00 – 15:00
Erivajadustega inimeste LEERIPÜHA