Ava fail

MADISEPÄEV

Päeva teema: TÄNULIKKUS

Päeva juhtsalm „Kiida mu hing Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!“  Psalm 103:2

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

Jesaja 38:16–20   Kuningas Hiskija haigus

Efeslastele 5:15–20   Tänage alati Jumalat ja Isa me Issanda  Jeesuse Kristuse  nimel

Luuka 17:11–19   Jeesus teeb puhtaks kümme pidalitõbist

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul                 391         Suur Sa oled, Issand Jumal

Päevalaul                  301 1-3   Oh anna tuhat keelt Sa mulle

Jutluselaul                386          Jumal, Sind me kiidame

Mälestuslaul             254   4     Arm mõneks ajaks andnud

Korjanduslaul           294         Imeline Issand

Lõpulaul                  392 B      Tänu Sulle taevaisa

Jumalateenistusel teenivad: piiskop Ove Sander, õpetaja Arho Tuhkru, organist Kadri Ploompuu, Doris Raudsepp.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 16

Laupäeval, 13. septembril kell 16 annab toomkirikus kontserdi Nacka kammerkoor Rootsist. Koori dirigent on Casper Wikström, orelil on kaastegev Charles Brusquini.

Sissepääs vaba. Toomkirik kutsub teid kuulama!

Kontserdi kava:

Benjamin Britten – Festival Te Deum, op. 32
Alessandro Scarlatti – Exsultate Deo
Sara Wennerberg-Reuter – Motett: Stilla komme och välkomna
Gunnar de Frumerie – Herren är min herde
Urmas Sisask – Laudate Dominum
Ola Gjeilo – Northern lights
Oreli soolo
August Söderman – Andliga Sånger
Maurice Duruflé – In Paradisum ur Requiem, op. 9

Põhjamaade koorimuusikale keskendunud Nacka Kammerkoor pakub kontserdil muuhulgas August Södermani, Ola Gjeilo ja Sara Wennerberg-Reuteri muusikat, samuti esitavad nad Urmas Sisaski “Laudate Dominumi”. Kontsert algab suurejooneliselt Benjamin Britteni piduliku teosega „Festival Te Deum“.

Nacka Kammerkoor on Rootsi klassikaline kammerkoor, mis tegutseb Nacka kirikus Stockholmi kesklinna lähedal. Koori juured ulatuvad aastasse 1916, mil selle asutas Rudolf Molde. Sellest ajast alates on koori muusikadirektorina tegutsenud mitmed tuntud Rootsi koorijuhid, sealhulgas Ragnar Bohlin, Ralph Gustafsson ja Pär Fridberg. Alates 1995. aastast on koori regulaarne dirigent Per Rönnblom ning tema juhtimisel on koor esitanud mitmeid tuntud ja olulisi teoseid, sealhulgas J. Brahmsi „Saksa reekviem“, J. S. Bachi „Johannese passioon“ ja H. Berliozi „Te Deum“.

Kontserdireisile Eestisse juhatab koori Nacka kiriku organist Casper Wikström. Koori saadab orelil Charles Brusquini, kes on Dalarnas asuva Svärdsjö, Enviken, Sundborni pastoraadi kantor.

Head Toomkoguduse seenioriealised liikmed!

Palju aastaid on meie koguduse seeniorid kohtunud kuu kolmandal kolmapäeval kell 15 Toomkiriku vapiruumis, et tunda rõõmu omavahelisest osadusest ja jutustamistest, ühiselt kaetud kohvilauast ja sageli vestlusest mõne huvitava külalisega.

Seeniorid kohtuvad juba üsna varsti – kolmapäeval, 17. septembril kell 15 vapiruumis.

Kui Sa tunned, et soovid osaleda Toomkoguduse seenioride koosviibimistel, tule julgelt kohale.

 Meie ligimene

Pühakirjalugemised:

Miika 6:6–8 Mida Jumal nõuab

1. Johannese 4:7–12 Armastusest Jumala ja inimeste vastu

Luuka 10:25–37 Tähendamissõna halastajast samaarlasest

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 309 – Issand, Sa tahad meid rahu ja rõõmuga täita
Päeva laul: 314 – Süda seltsiks südamele
Jutluselaul: 289 – Sind, Jumal, tahan armastada
Mälestuslaul: 376 – Mu õige isamaja
Korjanduslaul: 355A – Ligidal on Jumal
Lõpulaul: 314:4-5 – Armastuse uue käsu

Jumalateenistusel teenivad:  õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 16

Toomkiriku katuste ja kahe akna restaureerimistööde maht sellel aastal on lõppenud.

Kesklöövi katus polnud iseenesest kuigi vana, kuid kahjuks oli toonane kvaliteet nii vilets, et katus tuleb lihtsalt välja vahetada. Sama juhtus Toomkiriku tornikiivri vaskplekk-kattega. Praegune tulemus on pretsedenditult ilus ja tornikiiver pälvis  2023. aastal ka ilusaima plekk-katuse tiitli. Samad meistrid alustasid kesklöövi katusetööde esimese poolega. Käesoleva aasta tööde kogumaksumuseks on  271 000 eurot, lisaks akende restaureerimistööd ligi 30 000 eurot. Kiriku valgmiku 2 vitraažakent on saanud endale uue näo, sest viimati said aknaid tehtud umbes 70 aastat tagasi. Nüüdseks oli tinaraamid, mis klaase hoidsid, lihtsalt väsinud ja neid ei saanud enam kasutada ning läbiroostetanud tuulelatid asendatud roostevabadega ning kiviosa koos rauddetailidega sai konserveeritud ja restaureeritud. Ka kirikukülastajale, kes vaatab kõrgseina aknaid, tunneb rõõmsalt ära kaks uuenenud akent.

See on maksimum, mille oleme kokku saanud tänu Tallinna linna toele, koguduse omapanusele ning Kiriku Toetusfondi korjandusele.

Fotod Arho Tuhkru

Head Toomkoguduse liikmed! Me palume teie abi, et te pakuksite meile katust. Teie lahkete annetuste abiga saame selle aasta töödega valmis. Teie toetus aitab meil katta imelise katuse restaureerimise kulusid. Tallinna linn on meile appi tulnud 204 000 euroga. Puudujääva osa kokkupanemisel loodame ka teie toele ja abile. Koos tehtud annetustega kestab meie katus üle aegade.

tallinna.toom@eelk.ee

EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus

Registrikood 80209270
SEB Pank EE401010022002639007
Panga kood BIC: EEUHEE2X

Teid tänades, et olete meid aidanud!

 Päeva teema: Jeesus – meie aitaja

Päeva juhtsalm „ Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära.“ Jesaja 42:3

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

2. Moosese 4:10-12  Jumal õpetab Moosest, mida rääkida
2. Korintlastele Vanast ja uuest lepingus
Markuse 7: 31-37  Jeesus tervendab kurttumma

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul               195          Mul rõõm on tulla pühakotta

Päevalaul              50             Ühtainust nime mina tunnen

Jutluselaul            185  1-3  Meil oma sõna kinnita

Kantslisalm          185 4- 5  Kõik kurjad mõtted tühjaks tee

Mälestuslaul         373  2-3  Sest mõtle inimene

Korjanduslaul      134           Püha Vaim puuduta mindki

Lõpulaul                 288          Sa Jeesus oled käskinud

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 16

Armsad hariduse ja koolisõbrad!

Raamatuaastal sobib tsiteerida püha raamatut Piiblit, mille toel on eesti rahvas lugema ja kirjutama õppides rahvuseks kujunenud. Iiobi raamatust leiame tänasesse teadmistepäeva sobituva mõtte: „Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne! Võta ometi tema suust õpetust ja pane tema sõnad oma südamesse!“ (Ii 22:21-22)

Sõbrad on meile kõigile elus väga olulised. Tõdeme sedagi, et paljud, kes on sõbrad ühel eluetapil ei pruugi enam olla nii lähedased hiljem. Mitte kõik kooliaegsetest sõpradest ei jää meie kõrvale aastakümneteks. Vähestest tuttavatest saavad pikaaegsed südamesõbrad. Südamesõprus on eriline. See on midagi palju sügavamat ja tähenduslikumat kui sõprus sadade või tuhandetega, kes meie ühismeedia postitusi meeldivaks märgivad. Vähe on sõpru, kellele avame oma südame ja hinge.

Iiobi raamatus soovitatakse saada Jumalaga sõbraks, võtta tema sõnadest õpetust ja panna tarkusena tallele oma südamesse. Nii saab ajatutest teadmistest südametarkus, mis on hinnalisem kui kogu maailma ajalikud teadmised ja arukus kokku. Südametarkust ei suuda miski ületada. Isegi tehisaru mitte.

Tehisaru on vajalik tööriist, mida arukalt kasutama õppides võib saada edukaks ja saavutada palju nähtavaid tulemusi. Hea näitlejana jätab tehisaru mulje, et tal ongi süda ja hing. Tehisaru oskuslik kasutamine kuulub uue ajastu hariduspilti. Nende oskuste lihvimine on tarvilik ja hakkab üha enam kujundama tänapäevast kooliharidust. Tehisaruga südamesõbraks saamine ei muuda paraku kedagi õnnelikuks.

Õnnelikuks teeb meid see, millele pühendume südamega ja südamest. Inimesed, kellel on kaunis hing ja suur süda, oskavad armastada ja on armastatud. Õnneliku ja targa inimese mõõduks on võime armastada ligimest nagu iseennast, kuid hoolida ka nähtavast ja nähtamatust loodust. Õnneliku inimese südames on koht nii Loojale kui loodule.

1. septembriga algav looduhoiukuu kutsub meid südant avama ja sõbraks saama kõige sellega, mida Looja on loonud – loodusega. Me hoiame oma sõpru, hoolime neist ja armastame kogu südamest kui ligimest. Looduski vajab ligimese kombel meie hoolt ja tähelepanu.

Soovin uueks õppe- ja haridusaastaks, raamatuaasta ja looduhoiukuu jätkuks palju südametarkust ja õpihimu, samuti ettevaatlikku uudishimu tehisaru kasutama õppimisel. Julgustan saama sõbraks Loojaga ning suhtuma loodusse kui ligimesse.

+Urmas Viilma                                                                                            

 

29.augustil aastal 2000 said Tallinna toomkirikus peapiiskop Jaan Kiiviti poolt kirikuõpetaja ametisse õnnistatud 5 noort meest: Vallo Ehasalu, Jaan Lahe, Rene Reinsoo, Ants Tooming ja Andres Tśumakov. Assisteerisid praostid Elmar Reinsoo ning Jaan Tammsalu.

Sel reedel, 29.augustil täpselt 25 aastat hiljem toimub samas Tallinna toomkirikus tänujumalateenistus kell 15.

Teretulemast kõigile!

Fotod ja tekst Rene Reinsoo

Enese läbikatsumine

Pühakirjalugemised

Õp 28:13-14 Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat
Rm 3:21-28 Õigeksmõistmine usu läbi
Lk 18:9-14 Tähendamissõna variserist ja tölnerist

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul 262:1-3 – Arm, kes Sa mind oled loonud
Päeva laul 329:1-3 – Su poole, Issand, südamest
Jutluselaul 294 – Imeline Issand
Mälestuslaul 364 – Jehoova on mu Karjane
Korjanduslaul 269 – Sa ära Kristust unusta
Lõpulaul 262:4-5 – Arm, kes Vaim on, eluvägi

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Toomkiriku restaureerimistööde I osa on lõppenud kuid jätkuvad veel akende restaureerimistööd.

Fotol on Toomkiriku katuse valgmiku esimese vitraažakna restaureerimine. Foto autor Arho Tuhkru.

Kesklöövi katus polnud iseenesest kuigi vana, kuid kahjuks oli toonane kvaliteet nii vilets, et katus tuleb lihtsalt välja vahetada. Sama juhtus Toomkiriku tornikiivri vaskplekk-kattega. Praegune tulemus on pretsedenditult ilus ja tornikiiver pälvis  2023. aastal ka ilusaima plekk-katuse tiitli. Samad meistrid alustasid kesklöövi katusetööde esimese poolega. Käesoleva aasta tööde kogumaksumuseks on  271 000 eurot. See on maksimum, mille oleme kokku saanud tänu Tallinna linna toele, koguduse omapanusele ning Kiriku Toetusfondi korjandusele.

Head Toomkoguduse liikmed! Me palume teie abi, et te pakuksite meile katust. Teie lahkete annetuste abiga saame selle aasta töödega valmis. Teie toetus aitab meil katta imelise katuse restaureerimise kulusid. Tööde kogumaksumus on üle 271 000 euro. Tallinna linn on meile appi tulnud 204 000 euroga. Puudujääva osa kokkupanemisel loodame ka teie toele ja abile. Koos tehtud annetustega kestab meie katus üle aegade.

tallinna.toom@eelk.ee

EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus

Registrikood 80209270
SEB Pank EE401010022002639007
Panga kood BIC: EEUHEE2X

Teid tänades, et olete meid aidanud!

Katusesarikate ja müürilattide asendamine ja proteesimistööd on kohati väga ulatuslikud

Katuse uus vaskplekkate valmib meistrite käe all

Toomkiriku aknad vajavad restaureerimist

Fotode autor Arho Tuhkru

Ustav Jumala andide kasutamisel

Igale inimesele on antud tema päevad ja ülesanded ning kui aeg täis, siis kutsutakse koju.

Jüri Ehasalu kutsuti igavesse ellu pühapäeval, mille teema oli sümboolne: ustavus Jumala andide kasutamisel. „Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.“ (Lk 12:48)

Suure tänuga meenutan Jüri Ehasalu, kellele Jumal andis palju ülesandeid ja armastuse Jumala riigi tööd teha. Auväärne on loetelu tema ülesannetest meie kirikus ja ühiskonnas. Minu otsene koostöö Jüri Ehasaluga algas ligi 40 aastat tagasi.

Tal oli julgus ja usk koos mõttekaaslastega taastada peapiiskop Kuno Pajula ajal ajalehe Eesti Kirik väljaandmine ja ta võttis suure vastutuse. SA Eesti Kirik nõukogu esimees oli ta 19 aastat. Vaja oli leida ruumid ja kaastöölised. Vahetusid peatoimetajad, ajakirjanikud ja toimetuse ruumid, aga Jüri Ehasalu viis lehetööd edasi ja suutis korraldada ka vajaliku rahastuse.  

14. detsembril 2023 oli rõõm ja au anda Jüri Ehasalule SA Eesti Kirik tänukiri pikaaegse töö eest. Minu viimane kohtumine ja palveosadus Jüri Ehasaluga oli 15. juunil tema haigevoodi juures. Vaatasime tagasi ühistele aastatele. Ta julgustas astuma edasi ja hoidma Eesti Kiriku paberlehte. Ka nappide ressursside juures tuleb minna lootuses julgelt edasi.

Requiem aeternam, dona eis Domine, et lux perpetua luceat eis – Igavene rahu anna talle, Issand, Sa. Ja valgus lõpmata paista talle.

Tiit Salumäe

piiskop emeeritus

Sammudes ühte jalga teineteisemõistmises

Pärast seda, kui ajalehe Eesti Kirik juhtimise ümberkorraldamiseks loodi sihtasutus, kutsus peapiiskop Jaan Kiivit selle nõukogu tööd juhtima Jüri Ehasalu. Tallinna toomkoguduse juhatuse aseesimees Jüri Ehasalu oli valmis vastu võtma vastutust, mis sidus teda kirikulehe tööga enam kui paarikümneks aastaks. Taustaks majandusinimese mõtlemine ja meediatöö kogemus Maalehega.

Neile aastatele tagasi mõeldes on koostööst hinges rahu ja heameel, et sammusime ühte jalga täielikus teineteisemõistmises ja toetamises. Rahalistele raskustele lehe väljaandmisel otsisime üheskoos lahendusi. Kulutasime ka rahandusministeeriumi uksi, sest Jüri Ehasalu meelest oli ja on Eesti Kirik aateleht, nagu mitmed teisedki väljaanded, mis riiklikul dotatsioonil.

Mäletan ja mälestan head kaasteelist ja mõttekaaslast.

Sirje Semm

peatoimetaja, SA Ajaleht Eesti Kirik juhatuse esimees ajal, mil Jüri Ehasalu oli sihtasutuse nõukogu esimees

Kristuse elav sõna oli teda puudutanud

Jüri Ehasalu oli  pikka aega toomkoguduse nõukogu liige ja 25 aastat ka juhatuse aseesimees, kes paljudes koosseisudes ja mitmete toomkoguduse õpetajatega koos aitas kogudusel hästi püsida.

Tema ei teinud vahet, kas inimene oli nõukas või jõukas, lihtne või mitte, ta kuulas ära ja pani tähele. Kus Jüri Ehasalu sai, seal aitas kaasa, et hea sõna jõuaks inimesteni. Olgu seda vaimulikul laulupeol, olgu seda ajalehe Eesti Kirik juures.

Sõna täpsuse, selguse ja mõju tähendust teadis ta väga hästi, sest Kristuse elav sõna oli teda eriliselt puudutanud! Hoidku nüüd Jumala elav sõna teda oma taevases valguses! 

Arho Tuhkru

Tallinna toomkoguduse õpetaja

Jumal armastab rõõmsat andjat

Jüri Ehasalu lemmiksalme oli „Jumal armastab rõõmsat andjat“ (2Kr 9:7). Selleks, et saaksime anda, peab meile olema enne antud ja peame selle antu ka vastu võtma. Jürile oli antud palju. Tema korralduslikest võimetest kuni suurepärase sõnaseadmiseni, tema kustumatust tõejanust teeniva armastuseni, tema sädelevast huumorimeelest peenekoelise ilutajuni.

Temas said hästi kokku kaks mitte just kõige paremini omavahel sulanduvat – kristlus ja äri. Ühes oma juubeliintervjuus ütles ta, et „äri on konkurents, aga äri ei ole alatus“ ning et „tõekspidamised peaksid ilmnema inimese tegudes ja hoiakutes“.

Jüri läbivaks hoiakuks nii igapäeva- kui ärielus oli jõuliselt lõpuni minev ausus, saadetuna tagasihoidlikkusest. See harvaesinev kombinatsioon tõstis ta rambivalgele. Ometi mitte nõnda, et selles valguses ise särada, vaid anda au Temale, kes oma armastuse ja andidega oli teinud temast andja.

Veel on tänaseks igavikuväravast sisseastunu öelnud, et „elus olen kõige rohkem rõõmu leidnud kirikutööst“. Ta on andnud oma panuse rohkem kui kahekümnele EELK nõukogu, komisjoni ja tegevusvaldkonna tööle. Lisaks  kaastöö ja toetused erinevatele kogudustele ja nende projektidele.

Jüri südames oli kindel koht neil, kellel elus on olnud vähem õnne, kelle kanda on haiguse või vanaduse koorem. Tema viimaste aastate kaasalöömine Tallinna Pensionäride Ühenduses on heaks tunnistuseks sellest. Samuti metseenlik teenimine Usuteaduse Instituudi Evald Saagi toetusfondis. Küllap oli see seotud kompromissitu õiglustunnetusega, eelkõige aga avara ja abivalmis südamega.

Olen tänulik Jumalale, et võisin kuuluda Jüri lähedaste sõprade ringi. Jään alati meenutama tema avatud kätt ja südant. Nõnda ta andis ja jagas rõõmsa meelega, kuniks tuli aeg anda iseennast. Täielikult ja lõplikult. Anda ja usaldada ennast jäävalt Jumala kätesse, teades, et need käed on head ja armastavad, sest „Jumal armastab rõõmsat andjat“. Samuti anda ennast meie mõtetesse, südametesse ja mälestustesse.

Ove Sander

piiskop

Tõe ja õiguse eest seistes

Viimased peaaegu veerandsada aastat, mil ma Jüri Ehasalu isiklikult tundsin ja temaga lähemalt läbi käisin, on täis arvukalt omavahelisi kohtumisi, sisukaid nõupidamisi, südamest südamesse toimunud usalduslikke kõnelusi, nagu ka asjalikke arutelusid.

Oluline on mõista, et Jüri Ehasalu pidas tõde alati kõige olulisemaks ja oli tõe nimel valmis võitlema. Isegi siis, kui kellegi teise arusaam tõest oli erinev tema tõest. Tal oli väga hea, aga ka pikk mälu.

Tõe ja õiguse eest seisis Jüri Ehasalu oma veendumuste ja usu tõttu. Ta oli väga tubli Jeesuse õpetuse järgija ja ustav kirikuline. Väga harva möödus mõni pühapäev või kirikupüha, kui kirikupingis ei olnud kirikuliste seas Jüri Ehasalu.

Oli kirikukalendri väiksemaid pühi ja tähtpäevi, mil Jüri Ehasalu oli peaaegu et ainus, kes lisaks vaimulikule, organistile ja kirikumehele jumalateenistusel osales. Kui teda kirikus ei olnud, oli tal alati kaalukas põhjus. Üks jumalateenistuselt puudumise põhjus oli külaskäik Soome õe juurde, keda ta väga armastas. Siinjuures minu südamlik kaastunne Jüri Ehasalu õele perega.

Igapühapäevase kirikulisena oli Jüri Ehasalul aastaid oma väljakujunenud istekoht kõikides nendes kirikutes, kus ta pühapäevast pühapäevani erinevatel eluperioodidel jumalateenistustel osales. Mulle ei meenu ka kedagi teist, kellel oleks olnud alati jumalateenistusel kaasas oma isiklik lauluraamat, mida ta sellega seotud tähendusrikaste mälestuste tõttu väga armsaks pidas. Seda lauluraamatut hoidis ta väga.

Oma koju oli Jüri Ehasalu lasknud projekteerida ja ehitada kodukabeli, kus Jumalaga igapäevaselt palves kõneleda. Jüri Ehasalu armastas Jumalat ja Jumal armastas teda …

Jää Jumalaga, armas vend ja kunagine hea sõber Jüri …

Urmas Viilma

peapiiskop

---

Peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Ove Sanderi tekstid ilmuvad lühendatud kujul ning on tervikuna loetavad Eesti Kiriku digilehes

Jüri Ehasalu ametid kirikus

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse aseesimees, 25 aastast kaks esimehe ülesannetes
Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni õiguslike küsimuste alakomisjoni
kaasesimees kuni maini 2022
EELK XXVII–XXIX  kirikukogu liige
EELK revisjonikomisjoni, majandusnõukogu  (neli koosseisu), kirikukohtu ja arengunõukogu liige
Tallinna praostkonna sinodi  saadik 
SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimees
EELK Kirikupäeva ja Laulupeo SA nõukogu esimees
OÜ Kiriku Varahaldus nõukogu liige ja seejärel nõukogu esimees
Meediakeskuse Eesti Luterliku Tunni Teenistus juhatuse esimees
Ajalehe Eesti Kirik kolleegiumi liige
Tallinna Toomkiriku Oreli Fondi juhatuse  aseesimees
Tallinna Jaani Kiriku Oreli Fondi juhatuse aseesimees
Juuru Mihkli Kiriku Oreli Fondi juhatuse liige
Tallinna praostkonna revident
Tallinna Toomkooli SA nõukogu liige
Tallinna Toomkooli kolleegiumi liige
Evald Saagi stipendiumikomisjoni juhatuse liige
SA Tallinna Toomkiriku Kristliku Kultuuri ning Eetiliste Väärtuste Õppe- ja
Konverentsikeskus juhatuse liige
Tallinna Jaani koguduse nõukogu liige

Vaimu Vara sarja neljanda raamatuna ilmus Tallinna Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siimu kogumik „Dormi Secure“. Värske teos sisaldab autori kirikuaasta pühapäevade ja pühade jutlusi, lisaks ka kõnesid ja palveid.

Piiskop Ove Sander, kelle initsiatiivil raamat sündis, väljendas oma heameelt ja tänu: “Olen rõõmus ja tänulik, et õpetaja Joel Siim võttis minu pakkumise vastu selle raamatu koostamiseks ning raamat valmis vaid loetud kuude jooksul. Tänan kõiki, kes ühel või teisel viisil on olnud toeks selle raamatu ilmumisel. Tänu Jumalale.”

Piiskop iseloomustas teost kui sügavat ja mitmetasandilist lugemist. “Võiks öelda, et tegu on lausa akadeemilise väljaandega, kus joonealuste selgituste arv ulatub kolmesajani, kuid mis on samaaegselt sügavalt ja isiklikult läbitunnetatud ja -elatud Tõde Kristusest. Olen kindel, et see raamat saab teenima väga avarat spektrit lugejaskonnast, samuti inimesi nende elu ja usuliste otsingute erinevatel perioodidel,” lisas Sander.

Raamatu tagaküljel mõtiskleb autor: “Minu jaoks on kuidagi eriliselt kõnekas see, mille järgi Emmause jüngrid Jeesuse ära tunnevad. Kogu pika tee Jeruusalemmast Emmaus­se oli ülestõusnud Jeesus neid saatnud, kuid jüngrid ei tundnud teda ära. Alles Emmausse jõudes tundsid nad ta leivamurdmisest ära. Jeesus tegi leiba õnnistades midagi sellist, mis oli omane ainult talle: õnnistas leiba, murdis ja ütles: „Võtke, sööge, see on minu ihu.“ Õnnistas ja jagas karikat: „Võtke, jooge, see on minu veri.“ See on see, mida teised ei tee, mis on kristlastele ainuomane. Kristus on see, kes ühendab ja liidab inimesed üheks perekonnaks. Kristuse tegelik kohalolu armulauas on see teoloogiline punkt, mis ühendab. See on väga paljude kirikute ühine tunnistus, see on see, mille abil otsida vastastikust mõistmist, lepitust ja üksmeelt.”

„Dormi Secure“ on neljas teos EELK Vaimu Vara kirjastussarjas. Varem on sarjas ilmunud Ove Sanderi „Kõik on arm“, Evald Saagi „Et meis oleks elu“ ning Kristjan Paju „Sa oled mind saatmas“.