Kristuse ristitee Suurel reedel, 2. aprillil kell 13

Koos mõtisklustega läbime 14 peatuspunkti, mõtleme kannatusele, lunastusele ja meie Päästjale.

Mõtisklused on kirjutanud isa Rein Õunapuu.

Tekste loevad Garmen Tabor ja Andres Roosileht.

Palveid loevad Jaani koguduse õpetaja praost Jaan Tammsalu, Peeter-Pauli katedraalist isa Igor Gavrilchik, Oleviste koguduse pastor Heldur Kajaste, Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Ristitee laulu “Mõtle minule Jeesus” laulab Eerik Jõks.

Ristitee rännak valmis koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga.

PIISKOPPIDE LÄKITU

Kristuse ülestõusmise pühal, 4. aprillil 2021

Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Mt 28:1

Kui sageli oleme astunud sisse kalmistu väravatest, möödunud kümnetest ja kümnetest haudadest, et jõuda rahupaika, kuhu on maetud meie lähedased – eelnevad põlvkonnad ühes oma lootuste ja unistustega. Maarja ja Maarja Magdaleena eeskujul käime oma lähedaste haudu vaatamas. Enamasti eemaldame hauaplatsile kukkunud oksaraod, kuivanud lehed ja närtsinud lilled, süütame küünla või mitu ning seisatame vaikseks hetkeks. Meie südames ja huulil on palve, meeles ja mõtteis nii rõõmsad kui nukrad mälestused oma armsatest, kes puhkavad selles rahupaigas. See rahu tundub nii lõplik ja jäädav…

Me ei ole ilmselt kunagi suundunud surnuaeda ootuse või kartusega, et kohtame lähedase haual kedagi, kes tervitab meid sõnumiga: Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tulge, vaadake paika, kus ta magas! (Mt 28:6)Just nii juhtus nädala esimese päeva varahommikul Maarja ja Maarja Magdaleenaga, kui nad läksid Jeesuse hauda vaatama. Nad olid kaduvate inimestena harjunud ja leppinud surma kõigutamatu karmusega. Nad ei olnud osanud võtta tõsiselt Jeesuse sõnu, et Ta peab kolmandal päeval surnuist üles äratatama, ükskõik kui veenvalt need sõnad Jeesuse suust ka kõlasid. Naised teadsid, et surmaga ei anna kaubelda. Siiski ootas kahte Maarjat Jeesuse haual uus reaalsus. Olukord oli oma ootamatuses nii ehmatav, et valges rõivas ingel pidi neid rahustama sõnumiga Teie ärge kartke! (Mt 28:5).

Oleme viimase aasta kestel olnud sunnitud leppima koroonaviirusest tingitud ebareaalse olukorraga. Meile on korduvalt öeldud, et peame harjuma selle viirusega elama. Täpselt nii, nagu olid Jeesuse hauda vaatama tulnud naised harjutanud ennast elama surmaga kui reaalsusega, mille eest keegi ei suuda põgeneda. Meie ümber on tänagi palju samasuguse veendumusega inimesi.

Ülestõusmise sõnum pöörab arusaama reaalsusest ja ebareaalsusest ümber. Pöörab õigetpidi! Loomise alguses oli igavene elu reaalsus, mille inimene keelatud vilja süües ja Jumala keelust üle astudes muutis kättesaamatuks unistuseks. Reaalsuseks sai hoopis surelikkus. Jumal parandas Jeesuses Kristuses inimeseks sündides ise esimeste sõnakuulmatute inimeste poolt aegade alguses tehtud vea. Taastus loomisjärgne seisukord.

Jeesuse Kristuse ülestõusmise uskujatele – kõigile kristlastele – koitis uus hommik ühes teadmisega, et kõik haigused, kannatused ja isegi surm on ajalikud ning seetõttu kaduvad ja mööduvad. Uus tõeline reaalsus ei ole mitte viirused, teised haigused ja surm, mida ajalikus elus kogeme. Meil tuleb harjutada ennast hoopis usu ja teadmisega, et kõigele sellele järgneb ülestõusmine ja elu.

Seda tõde uuest reaalsusest käskis ingel kuulutada hauda vaatama tulnud naistel kõigile Jeesuse jüngritele: Ja minge kiiresti, öelge tema jüngritele, et ta on üles äratatud surnuist! (Mt 28:7)Seda sõnumit kuulutavad Jeesuse Kristuse jüngrid – naised ja mehed – tänini. Ja teeme seda ka täna hommikul, kui üksteist rõõmsalt tervitame: Kristus on üles tõusnud! Tõesti, Ta on üles tõusnud! Halleluuja!

Urmas Viilma 
peapiiskop

Tiit Salumäe
piiskop

Joel Luhamets
piiskop

https://fb.watch/4F65W72PVM/

Tallinna praostkonna vaimulikud kutsuvad kõiki ristiinimesi palvetama.

Ühispalves on jõud!

EELK Peeteli koguduse õpetaja AARE LUUP: Jumal, me täname ilusa kevade eest meie ümber ja lootuse eest, mida Sina meile pakud.

Me täname selle elu eest, mis meile on antud – iga rõõmupäeva eest, mis jõudu annab, ja iga murepäeva eest, mis õpetab.

Meie palume oma maa ja rahva pärast – nii, nagu ootame suve tulekut ja ilma soojenemist, nii ootame ka taudiolukorra tõstmist enda pealt. Anna meile palun armu ja aita meid!

Üheskoos toome Sinu ette kõik need, kelle muret pole näha: palume, et Sina kinnitaksid nende südant, kes on kriisi tõttu kaotanud oma töökoha ja elatise. Anna neile palun julgust püüda midagi muud ja uusi võimalusi elus, kui nad neid otsivad.

Palume nende eest, kelle igapäevaseks kaaslaseks on hirmud. Lähedaste pärast, enda tervise pärast, oma tuleviku pärast. Kinnita, Issand, Sina nende inimeste südant, hajuta muremõtted ja anna uut julgust elada. Juhi meie südameid oma armu ja õnnistusega, et oskaksime vaadata ettepoole, mitte aga kannatusajale, mis selja taha jääb.

Õpeta meid mõistma praegu palju muutuvat maailma ja näita, milline on meie koht selles uues ja teistsuguses ilmas.

Aga eelkõige palume, et oskaksime vaadata üles – Taevalinna poole, kuhu Sina meid juhid. Küll läbi pimedate laante ja orgude, kuid siiski valguse, rõõmu ja taevase elu poole, vabana haigustest ja kannatustest. Aamen.

Kohtumine Ülestõusnuga

https://youtu.be/Wy2WJ6AtS3U

Päeva juhtsalm

Kristus ütleb: „ Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast
igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Ilmutuse 1:18

Pühakirja lugemised:

Joona 2 – Joona tänupalve kala kõhus

Apostlite teod 10:34–43 Peetruse kõne Korneeliuse majas

Luuka 24:13–35 Jeesus ilmub jüngritele Emmause teel

LAULUD

Alguslaul 108 Lendas Ingel taevastest

Päevalaul 102 Halleluuja! Jeesus elab

Jutluselaul 105 1-2 Jeesus Kristus üles tõusnud

Kantslisalm 105 3-4 Hirmsat valu kannatades

Palvelaul 116 On täna tõusnud Issand väes

Teenivad:  õpetaja Arho Tuhkru, organist Kadri Ploompuu, kantor Veljo Reier.

Kui midagi on südamel, siis võtke julgelt ühendus e-maili tallinna.toom@eelk.ee teel või helistage kantseleisse telefonil: 6444 140. Kohtumised saab kokku leppida, kirja, telefoni teel ja ka distantsi hoides silmast silma. Ärgu jäägu mure kripeldama ega küsimus vastuseta.

Toomkirik on avatud palvetajatele  T – P kl 10.00 -16.00.
Vajadusel ja kokkuleppel saab õpetaja jagada eraldi  armulauda.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Ristiinimesed, palvetagem!

Ühispalves on jõud.

EELK Püha Vaimu koguduse Riia osakoguduse õpetaja-emeeritus VALDEK JOHANSON:

Tänu Sulle, kõigeväeline Jumal, et Sa äratasid surnuist oma Poja, kelle inimesed surma mõistsid ja risti lõid.

Tänu Sulle, ülestõusnud Issand Kristus, et Sa ilmutasid ennast paljudele, kellest said Sinu esimesed järgijad ülestõusmise väes.

Tänu, Issand, et nendest alates on usk ülestõusmisse ja igavesse ellu kandunud edasi põlvest põlve paljude rahvaste hulgas.

Palun aita, et me suudaksime seda usku hoida elavana ja anda ka edasi.

Palun ole kõigi meie ligi meie praeguses ühises pandeemiakatsumuses. Issand, anna hingerahu ja tröösti eriti neid, kelle lähedased on surma läbi lahkunud.

Anna oma õnnistavat lähedust tunda neile, kes rasket võitlust võitlevad. Anna jõudu ja tarkust neile, kes on kutsutud ravima ja abistama haigeid. Toeta, Issand, kõiki, kes on pandeemia tõttu tööga ülekoormatud. Samas halasta ka neile, kes on jäänud tööst ilma ja kelle tulu on kahanenud. Õpeta meid ümber mõtestama oma väärtushinnanguid, elulaadi ja tarbimisharjumusi. Pane meid praeguse aja katsumustega hindama ka selliste Vaimu viljade väärtust nagu tasadus ja kasinus ning enesevalitsus. Kingi meile kainet mõistust ja hoia meid meeletu mässumeelsuse eest.

Jumal, meie halastav Isa, õpeta iga inimest nägema eelkõige tema enda pattu, mille pärast Jeesus Kristus läks ristisurma ja tõi patustele lunastuse. Aamen.

Kristuse ülestõusmise püha ehk 1. ülestõusmispüha.

https://youtu.be/MaxRsOJayGg

laulud:
Alguslaul 105 – Jeesus Kristus üles tõusnud
Päeva laul 117 – See päev on meile saabunud
Jutluselaul 106 – Kristus on tõusnud
Palvelaul 119 – Võidu saanud, võidu saanud
Lõpulaul 101 – Au kõrges olgu Isale

orel – Franz Schmidt Prelüüd D-duur “Halleluja”

Pühakirja lugemised:
Ho 6:1-3
1Kr 5:6-8
Mt 28:1-8

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu, kantor Veljo Reier.

Ristiinimesed, palvetagem!

Ühispalves on jõud.

EELK peapiiskop URMAS VIILMA:Kristus ütleb: „Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed!“ (Ilm 1:18).

Issand Jeesus Kristus, Sina, kes Sa tõusid surnust üles! Halleluuja!

Me täname Sind, et ülestõusmispüha hommikul võivad meie hing ja süda rõõmustada kannatustelt ja surmalt võetud võimuse ning pimedusest välja murdnud Valguse pärast.

Palume Sind, et sellel erilisel, viirusega pitseeritud aastal leviks viiruse asemel kõikjal maailmas Sinu ülestõusmise Valgus!

Palume, et Sinu ülestõusmise hommiku kirkus valgustaks kõigi meie meeli ning rõõmustaks südant. Eriti kui oleme väsinud, kurnatud, lootust kaotamas või haiged.

Issand, Sina ise tundsid, mida tähendab olla maha jäetud, unustatud, tühja hauda suletud. Seepärast palume Sind, et Sa samal kombel, kui külastasid ülestõusmise hommikul oma jüngreid, astuksid sisse kõikidesse kodudesse ja paikadesse, kus oodatakse lohutust ja kinnitust ning valitseb hirm oleviku ja tulevik pärast!

Kingi meile kõigile usukindlust ja lootust, et kõik halb möödub, haigused ja viirused taanduvad, talvekülm taganeb kevadsooja ees ning surm vannub alla elule.

Anna meile julgust ja kindlameelsust kuulutada Sinu ülestõusmise sõnumit ka siis, kui meid ja meie kristlikku usku välja naerdakse. Õpeta meid andma andeks kõigile, eriti neile, kes ei tea, mida nad teevad!

Issand Jeesus Kristus, meie Trööstija, Lohutaja, Arst ja Abimees – Sinu kätte usaldame iseennast, oma kiriku, oma maa ja rahva! Aamen.

On vana tava tervitada ülestõusmispühadel üksteist sõnumiga: “Kristus on üles tõusnud!” Vastus kõlab: “Tõesti, Ta on üles tõusnud!”

Kristuse ülestõusmise pühad on kogu kirikuaasta süda.

EELK kodulehel räägitakse päeva tähendusest: “Evangeeliumidest loeme, et pärast Jeesuse ristilöömist ja haudapanekut läksid mõned naised kolmanda päeva varahommikul tema hauale, et läbi viia kombekohased toimingud. Teel olles nad veel muretsesid suure kivi pärast, mis hauakoopa suudmele oli veeretatud – et kes selle küll neil eest lükata aitaks. Hauale jõudes aga nägid nad, et kivi oli juba ära veeretatud ja haud tühi. Haua juures kohtasid nad inglit, kes kuulutas neile rõõmusõnumit Kristuse ülestõusmisest. Seda rõõmu jagasid naised jüngritele ning hiljem ilmus Jeesus neile kõigile veel mitmel korral. Sedasama rõõmu ja tunnistust jagab Kirik ka täna kõigi rahvaste seas. Jumala Poeg on oma surmaga surma võitnud. Kristus on surnuist üles tõusnud!

On vana tava tervitada ülestõusmispühadel üksteist sõnumiga: “Kristus on üles tõusnud!” Vastus kõlab: “Tõesti, Ta on üles tõusnud!”

Nagu naistel jüngrite juurde tõtates, nii pole ka täna inimesed harilikult varmad seda uskumatut ja imelist sõnumit uskuma. Jüngrid, kes kuulsid tühja haua juurest naasnud naiste sõnumit arvasid, et nad ajavad tühja juttu ega uskunud naisi (Lk 24:11). Kuuleme sarnaseid vastuseid paljude suust, keda täna ülestõusmistervitusega tervitame. Ometi, maailma uskmatus ei tee Kristuse ülestõusmist olematuks.”

Vaikne laupäev on vaikne ootuse päev ja hingamispäev enne ülestõusmispühi. Sel päeval (hingamispäeval) viibis Kristus surmavallas, jüngrid olid aga purunenud lootuste tõttu segaduses.

Avatud Piibli Ühingu kodulehel on selgitatud päeva tähendust järgmiselt: „Tähistades ülestõusmisaega, ei ole Vaikne Laupäev mingi vaba tühimik tähtsate päevade vahel. Vaid see on päev, kus tuleb silmitsi olla faktiga, et Jeesus on tegelikult ja lõplikult surnud ning maha maetud. Olulisim ei ole mitte see, kuidas Ta suri, vaid selle tõdemuse julm faktilisus. Tema külm keha lebab kangestunult hauas – aga Tema oli ju lihakssaanud Jumal! Meile ei anta luba liikuda liiga kiirelt risti alt tühja haua juurde – kergendatult ohates, et viimaks on kõik jälle korras. Selles kaljuhauas lõppes ja algas kogu inimlik lootus. 

Vaikne Laupäev on lootusetute pidupäev; on tähtis päev kõigile neile, kellel kõik variandid on otsa saanud ning kes pika võitluse järel ei saa enam midagi teha. Nii nagu nood naised, saavad sellised inimesed vaid oodata ja vaadata, olles täiesti sõltuvad imest, mida vajavad. Nad sooritavad võitlusvalmilt selle vähese, mis nende meelevallas on teha – nii nagu Joosep, aga ikkagi lõpeb kogu see lugu hauas. Vaadates Vaiksele Laupäevale ülestõusmispühade poolt, näeme, kui täielikul määral on too päev sõltuv sellest, kas Jumal tuleb appi. Kogu meie lootus on üksnes veel Temal.

Nii ei saa me muud kui usaldame Teda, kes sisenes surma, kõige lootuse viimsesse lõppu. Ja isegi kui meie praegune elu peaks peegeldama just sellist Vaikset Laupäeva, võime ikkagi oodata lootuses. Pühapäev on saabumas!“

Tallinna praostkonna vaimulikud kutsuvad kõiki ristiinimesi palvetama.

Ühispalves on jõud!

EELK Tallinna Kaarli koguduse diakon TIIT ZEIGER: „Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!“ (Mt 6:6).

Meie Isa, kes Sa oled Taevas! Palun võta vastu südamest tulev tänu selle eest, et Jeesus Kristus avas meile tee Sinu juurde. Kuule nüüd alandliku palvet, mis on kodukambri vaikuses palveketi jaoks koostatud ja mida ma palun Jeesus Kristuse nimel.

Õpeta meid hoidma oma südames pühitsetuna Sinu nimi ja otsima esiteks Jumala riiki ja Tema õigust, et oleks rahu maa peal ja Sa saaksid meile anda kõike muud eluks vajalikku.

Sündigu maa peal alati Sinu tahtmine, kuigi mõnikord võib see meile tunduda ebaõiglase ja arusaamatuna.

Andesta meile ükskõiksed ellusuhtumised ja tegematajätmised, mida oleksime võinud teha omavahelise rahu saavutamiseks. Puuduta meid oma armu ja tarkusega, et oskaksime igas olukorras ühendada kõik inimeste suhted ja vahekorrad üksteist toetavaks ja austavaks tervikuks.

Palume Sinult tarkust, et oskaksime ära tunda kaasinimeste südamevalu ja neid õigesti aidata.

Ava meie meeled, mõistmaks Jeesuse tarka juhatust, et oleksime südamelt alandlikud ja tasased ning hoiaksime oma südame Jumala poole „sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust“ (Mt 15:19).

Kui kurjad ja patused mõtted või kiusatused on meid ahvatlemas, siis anna meile jõudu nendele vastu seista ja need võita palve läbi.

Kinnita meid usus rändamisel Sinu taevase rahuriigi poole, et kord sinna jõudes saaksime anda Sulle au teadmises, et Sinu vägi juhtis meid läbi maiste katsumuste ja ahastuste. Aamen.

https://youtu.be/oJU4I829Myw

Suure Reede liturgiline JUMALATEENISTUS.

Jumala Tall

orel – Karl Hoyer “Christi Kreuzweg” / “Kristuse ristitee”

Laulud:
Koguduselaul 78 1-3 – Sa vägev valumees
Koguduselaul 81 – Üks süütu Tall
Koguduselaul 72 – Laulukeelil kuulutame

Pühakirja lugemised:
Js 53
Hb 10:12-20
Mt 27:33-54

Õpetaja Arho Tuhkru, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu, kantor Veljo Reier

PIISKOPPIDE LÄKITUS

suurel reedel, 2. aprillil 2021

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jh 3:16

Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Päästjalt!

Täna on suur reede ja läheme vaimus Jeruusalemma, käime koos Kristusega kannatusteed. Olen seda teekonda Jeruusalemmas käinud ja küsinud endalt, kellena mina seda teed käin. Kas ma olen risti kandja, kas annan Jeesusele rätiku, et nägu pühkida, kas olen segaduses kõrvaltvaataja, kes ei saa aru, mis toimub, või kas ma pole viimaks üks nendest, kes viivad karistust täide?

Kui inimene sureb, siis küsitakse sageli, kes on selles süüdi. Kui inimene sureb koroonahaigusse, siis on tegu tänase päeva surmapõhjusega ja me küsime, kelle käest ta sai nakkuse. Kes on süüdi? Kui aga inimene sureb vägivaldset surma, siis otsitakse tingimata süüdlast. Täna, Kristuse surmapäeval küsime, kes on Kristuse surmas süüdi. Ristilööjad viisid täide ülemkohtu otsuse, mida juudid sellel ajal ei saanud otsustada: kurjategija väärib surma, ise on süüdi. Tegelikult ei ole Uue Testamendi lugu Jeesuse kannatusest ja surmast lihtne.

Jeesuse ametlikult surma mõistnud Pontius Pilaatus ütles, et ta ei leia Jeesusel mingit süüd. Seda kinnitas ka Kristuse ristist paremal pool rippuv kurjategija. Kui Jeesus ise polnud oma surmas süüdi, siis kes oli? Kas Pilaatus, kes andis Jeesuse juutidele risti lüüa? Jeesus ütleb Pilaatusele Jh 19:11: Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt. Seepärast on suurem patt sellel, kes minu on andnud sinu kätte. Seega vabastab Jeesus Pilaatuse vastutusest. Jeesuse andsid suurkohtu ette juudid. Kas süüdi on juudid? Juutide vaenamise üheks põhjuseks on olnud see, et nemad tapsid Õnnistegija. Jeesus ütleb Lk 23:34: Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad! Kui juudid tegid seda teadmatult, kes siis on süüdi? Juudid poleks Jeesust kätte saanud ilma äraandja, Jeesuse enda jüngri Juudata. Kas oli Juudas Jeesuse surmas süüdi? Lk 22:3 selgitab: saatan oli läinud Juuda sisse. Kas võime siis öelda, et Jeesuse surmas oli süüdi saatan? Ei ole nii lihtne. Paulus ütleb Rm 5:12: Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud.

Kui küsime, miks lubas Jumal patu ja saatana paradiisiaeda, siis peame tõdema, et inimene, kelle Jumal loomistöö kroonina kuuendal päeval lõi ja kellele andis ülesande loodud maailma harida ja hoida, keda Jumal armastab, on eksinud ja kannab kogu vastutust patu eest. See, et ahvatlejaks oli madu või saatan, ei oma tähtsust. Patt on tulnud maailma inimese kaudu. Jeesuse surmas on süüdi inimene. Ja kuna me kõik oleme Aadama ja Eeva järeltulijad, siis oleme kõik ka Jeesuse surmas süüdi. Õndsaks saame üksnes armu läbi, kui usume ja paneme kogu oma lootuse Jumalale. Tõde on, et Jumal, kes on igavene, armastab meid ka meie süüs. Igas olukorras elame Jumala silma all.

Armsad õed ja vennad! Palvetagem oma kiriku ja rahva pärast. Palvetagem sellel suurel nädalal, kui paljud inimesed ei saa tulla kirikusse ja on haiged või hirmus haigestumise ees. Hoidkem ennast, oma peret ja lähedasi ning palvetagem kõikide arstide eest. Usun, et pole ühtegi olukorda, mille eest me ei saa Jumalat tänada.

Peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, piiskop Joel Luhamets  

                               

Tallinna praostkonna vaimulikud kutsuvad kõiki ristiinimesi palvetama.

Ühispalves on jõud!

EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja MIKK LEEDJÄRV:

Issand Jeesus Kristus, Sina oled andnud meie eest kõik. Sa oled andnud meie eest oma elu, et kannatuste ja ristisurma läbi avada tee taevasse kõikidele, kes Sinusse usuvad. Surmast läbi minnes purustasid Sa surma. Kannatused, alandus ja vaen aga, mida pidid tundma inimesena sellest läbi minnes, olid rõhuvad ja valusad, olid hävitavad.

Me täname Sind, et oled ohverdanud end ja oled meilegi avanud oma risti läbi võimaluse saada osa igavesest õndsusest. Kuid palume Sind ka südamest, õnnista meid alandliku meelega ja täida taevalise armastusega, et kõiges oma eluteel usaldaksime Sind.

Hoia meid tekitamast valu ja vaeva Sulle omaenese tahtmiste ja tujukusega. Iseenese esileupitamise ja püüdlustega.

Ära luba meil kunagi olla nende hulgas, kes karjusid: „Löö risti! Löö Ta risti!“ Issand, jaga meile julgust täna seisatada, vaikuses kummarduda Sinu risti ees, et paluda andeks kõik süüteod, mis teevad haiget Sulle.

Tröösti ja lohuta, Issand, Sina kõiki, kes on pingutamas võitluses haigusega, kes on hoolitsemas haigete eest, kes on otsimas lahendust kriisile.

Issand Jeesus Kristus, anna meile andeks kõik meie patud ja poolikus ning juhi oma ristist voogava valguse ning ülestõusmispüha lootuse toel tänagi käima meid taevateed. Aamen.