Noortefestival JäPe on noortele (alates 13 a.) mõeldud neljapäevane laager. JäPe raames toimub palju põnevaid tegevusi. Saab koos mängida, ülistada, palvetada, Jumala Sõna uurida, arutleda ja koos teiste kristlasnoortega osaduses olla. Kõik noored saavad osa ka väikerühmadest, kus toimub pikem ja põhjalikum arutelu päeva teemade üle. Sellel aastal on teemaks “Tule välja!” ning toimub JäPe Saaremaal Pühas 08.-11. juuli. 

Täpsem info (kava ja registreerimine) on üleval kodulehel – www.jape.ee.

Registreerida saab ka Toomkoguduse noortetöö juhendaja Mai-Liis Mäeväli kontaktil: mailiis.maevali@gmail.com

Näitus „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ on toomkirikus avatud ning on aeg meenutada, kuidas meister kirikuga igaveseks ajaks seotud sai.

Alustagem meenutusega sellest, kuidas 6. juunil 1684. aastal puhkes Toompeal tulekahju. Kella kümne paiku kiriku kõrval asuvast majast alguse saanud tuli levis kiiresti ümberkaudsetele puithoonetele ja kirikule nii, et „isegi surnukehad haudades põlesid”. Tuli vaibus õhtuks, puutumata jäid vaid üksikud Toompea hooned. Põles ära toomkiriku puust torn, orel ja suur osa puidust sisustusest.

Kohe peale põlengut asuti kirikut taastama, koguti raha ja otsiti kaastöölisi. Köningsbergist pärit puunikerdaja, 1675. aastast Tallinna kodanik ja 1677. aastast vabameister Christian Ackermann oli üks, kes palgati. Tema esimeseks tööks oli teha uuele kantslile nikerdatud kaunistused, tisleritöö tegi Johan Gieseken ning värvimis-kuldamistööd kahjuks keegi tundmatuks jäänud meister. Esimene jutlus Ackermanni nikerdustega kantslist peeti 1686. aasta esimesel jõulupühal.

1694. aastal valmis Ackermanni töökojas juba toomkiriku võidukaare Kolgata-grupp ning samal aastal alustas vabameister koos tisler Herman Berentsi ja Rüütelkonna portretist Ernst Wilhelm Londiceriga tööd altariseina juures. Altarisein valmis 1696. aastal ning tuleb tunnistada – tegemist oli ennenägematult imposantse kõrgbarokk-stiilis altariseinaga, loodud kuningas Karl XI toetusel ja parimatest parimate meistrite poolt.

Paralleelselt nimetatud töödega valmistas Ackermann oma sellide ja õpipoistega toomkirikus oma viimse puhkepaiga leidnud aadlikele vappepitaafe, pannes aluse kohalikule, sõna otseses mõttes akermanlikule vappepitaafide traditsioonile.

Erinevalt paljudest teistest kirikutest, kus Ackermanni töökojast tellitud vappepitaafe leidus, on Toomkirkus neist peaaegu kõik (suuremate väiksemate kahjustustega) säilinud. Tasub vaatama tulla!

Teksti on koostanud dr. Tiina – Mall Kreem

Foto autor Endel Apsalon

Toomkiriku traditsiooniliste kesknädala orelikontsertide selle suve esimesel kontserdil 30. juunil esineb Ulla Krigul.

Ootame osa saama eriliselt huvipakkuva kavaga kontserdist!

Piletid hinnaga 7/5 € müügil kohapeal.

Kontserdi kava koosneb 20. ja käesoleva sajandi muusikast ning märgib ära kaht tähtpäeva – Marcel Dupré surmast möödus tänavu 50 aastat, Jehan Alain’i sünnist 110 aastat. Kavas on ka Alain’iga seotud muusikat Maurice Duruflé’lt ja Marco lo Musciolt, samuti läti kaasaegsete heliloojate Indra Riše ja Aivars Kalējs’i loomingut.

Kavas:

Jehan Alain – Litanies (1937)

Indra Riše – Fire rituals (2007)

Marcel Dupré – Prélude et Fugue en sol mineur Op. 7 (1912)

Aivars Kalējs – Prayer (2001)

Maurice Duruflé – Prélude et Fugue sur le nom d’Alain (1942)

Marco Lo Muscio – New Litanies in memory of J.Alain (2009)

Ulla Krigul on üks Eesti noorema generatsiooni silmapaistvamaid organiste. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli  klaveriõpilasena ning 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri prof. Andres Uibo oreliklassi. Lisaks olid olulised paar aastat Viini Muusika ja Kujutavate kunstide ülikoolis prof. Martin Haselböcki oreliklassis.
Praegu töötab ta Tallinna Soome Püha Peetruse kirikus organistina ning Georg Otsa nimelises muusikakoolis kontsertmeistrina.

Ulla toob regulaarselt igal aastal välja üks-kaks uut soolokava.  Olulisel kohal tegevuses on kammermuusika.
Sageli reisib ta koos oma harmooniumiga mööda Eestit. See sai alguse koostööst ansambliga Jää-äär. Sama pilliga võib teda näha ka koos Riho Sibula  või Kädy Plaasi ja Riivo Kallasmaaga esitamas eesti poeesiat või  oreliloomingut põimituna gongihelidega. 

Ta on toonud kuulajateni mitmete Eesti noorema põlvkonna heliloojate uudisloomingut.
Nii solisti kui hinnatud kammermuusikapartnerina on Krigul esinenud Eestimaa kirikutes, osalenud enamikel tuntumatel kodumaistel festivalidel: Tallinna Rahvusvahelisel Orelifestival, Tallinna rahvusvaheline Bachi festival, Klaaspärlimängu festival, Leigo Järvemuusika, Jazzkaar ning Ukrainas Lvivi rahvusvahelisel orelifestivalil. Samuti on kontserdid viinud teda Soome, Lätti,  Austriasse, Rootsi, Venemaale nii solistina kui kammerkoosseisudes.
Samuti on ta toonud kuuljate ette oreli-elektroonika kava Organica, mis avardab oreli senist kõlapilti.

2019 kevadel ilmus tema esimene CD Erkki-Sven Tüüri oreliloomingust.

 Ristija Johannese sündimise püha ehk jaanipäev.

Teevalmistaja

Pühakirja lugemised:

Jesaja 45:8–12 Avanegu maa, et võrsuks õiglus!
Apostlite teod 19:1–6 Johannes ristis, et nad usuksid sellesse, kes tuleb pärast teda
Luuka 1:57–66 Ristija Johannese sünd

Pühapäevased laulud:

Alguslaul 143:1-4 – Issand olgu kiidetud
Päeva laul 145 – Trööstige mu kurba rahvast
Jutluselaul 246 – Kui väsib üks
Mälestuslaul 371:1-2 – Kui elupäev kord hakkab veerema
Korjanduslaul 363 – Et Kristust vastu võtta
Lõpulaul 143:5-8 – Nii kui Jumal tõotas

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Kirikus on võimalik desinfitseerida käed. Järgige turvalise hajutamise põhimõtet.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Click to access Surnuaiapüha-2021.pdf

Päeva teema – kadunud ja leitud.

Päeva juhtsalm:

„Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.“ Luuka 19:10

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Hoosea 14:2–9 Meeleparandajaile tõotatakse armu
Efeslastele 2:1–10 Jumala elustavast armust
Matteuse 9:9–13 Jeesus kutsub jüngriks tölneri

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul 304 See, kes mind kaitses koidu kumal
Päevalaul 214 1-5 Jeesus kutsub patuseid
Jutluselaul 228 Ma tean , et õnneks tuleb
Mälestuslaul 261 1, 3 Tähtede taga
Korjanduslaul 266 1- Ma tõstan taeva poole
Lõpulaul 435 Ühel Päeval läheme!

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo.

Kirikus on võimalik desinfitseerida käed. Järgige turvalise hajutamise põhimõtet.

Toomkirik on avatud E – P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Päeva juhtsalm

Kristus ütleb: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatu, ja mina annan teile hingamise!“ Mt.11:28

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

Hesekiel 33:30–33  Rahvas istub ja kuuleb Issanda sõnu, aga ei tee nende järgi
Heebrealastele 12:1–6 Jumala kasvatuse eesmärgist
Luuka 9:57–62  Jeesus seab jüngriks saada soovijad valiku ette

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul                      203       Kõrged uksed lahti minge
Päevalaul                     333     Üles, üles Jeesus  juurde
Jutluselaul                   387 1-4  Ma laulan suust südamest
Kantslisalm                387 8-9  Mu vara ja mu pärandus
Mälestuslaul                175  1, 5  Jeruusalemm, sa püha taevalinn
Korjanduslaul              228     Ma tean, et õnneks tuleb mulle
Lõpulaul                      396 B Vaid hetke kestab suvi

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Kirikus on võimalik desinfitseerida käed. Järgige turvalise hajutamise põhimõtet.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Täna, 11 juunil avati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus näitus “CHRISTIAN ACKERMANN. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”

Näitus tutvustab Eesti barokiajastu skandaalseima ja võimekaima kujuri ning Eesti esimese vabakunstniku Christian Ackermanni (tegutses Tallinnas u 1674‒1707/1710) elu ja loomingut.

Alates möödunud aasta hilissügisest kuni selle aasta maikuuni oli väljapanek üleval Niguliste muuseumis, kuid koroonapiirangute tõttu oli sellega enamikul kunsti- ja ajaloohuvilistel võimalik tutvuda vaid virtuaalselt. Seetõttu võttis Tallinna Piiskoplik Toomkogudus nõuks jätkata suurejoonelise väljapaneku eksponeerimist Tallinna Toomkirikus, mis on nii skulptori säravaimate taieste asupaik kui ka tema kodukirik.

Avamisel võtsid sõna EELK peapiiskop Urmas Viilma, Eesti kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme, koguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Sõnavõttudes oldi tänulikud, et nii väärika ja suurjoonelise näituse jätkumine on saanud võimalikuks Toomkirikus.

Näitus jääb avatuks kuni oktoobrikuuni.

Rõõm on teada anda, et reedel, 11. juunil avatakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Eesti barokitähe – Christian Ackermanni – loomingu ülevaate näitus!

Näitus, mis Covid-19 pandeemia tõttu jäi Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis lühikeseks ning mis pärast Nigulistet pidi üksikosadena jätkuma Ackermanni loominguga seotud EELK kihelkonnakirikutes, teeb pika ja igati põhjendatud vahepeatuse Tallinna Toomkirikus.

Kirikus, mida võiks nimetada ka Christian Ackermanni muuseumiks – suure osa elust luterliku kiriku teenimisele oma kunsti kaudu pühendunud meistri templiks. 

Nii palju ja nii uhkeid Ackermanni töökojas loodud kunstiteoseid, nagu Tallinna Toomkirikus ei ole olnud üheski teises Eesti pühakojas. Ja nüüd on võimalus näha neid koos meistri teiste töödega, vaadata veel Ackermanni nikerdatud Kristuse, Peetruse, Pauluse ja teistele kujudele silma.

Pärast näituse lõppu sügisel, viiakse kujud tagasi oma kodukirikutesse ning tõstetakse tagasi altariseintele ja kantslitele. Sinna, kus nad kõnelevad oma koguduse ja Jumalaga.   

Click to access Toomkirik_Ackermann_A1-plakat_3mm-bleed.pdf

Pühakirjalugemised:

Õpetussõnad 30:7–9 Aguri tähelepanekud
1. Timoteosele 6:6–12 Jumalakartus on suur tuluallikas
Matteuse 16:24–27 Kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 279 Lase ustavaks mind jääda
Solist: H. Eller – Jõel
Päeva laul: 263:1-3 Ei ma muud siin ilmas taha
Jutluselaul: 322 „Mu järel!“ hüüab Jeesus Krist
Solist: G. Caccini – Amarilli
Mälestuslaul: 372 Kuis hing’vad vaikselt
Korjanduslaul: 263:4-7 Hõbeehe kaunilt särab
Solist: M. Steel – Eleegia
Lõpulaul: 277 Järgime nüüd Jeesust Kristust

Teenivad: ÕpetajaJoel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu, solist Oksana Sinkova (flööt).

Kirikus on võimalik desinfitseerida käed. Järgige turvalise hajutamise põhimõtet.

Toomkirik on avatud palvetajatele  T – P kl 10.00 -16.00.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

30. mail õnnistas peapiiskop emeeritus Andres Põder Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Eesti Muinsuskaitse Seltsile Riigikogu juhatuse ja Eesti Lipu Seltsi poolt kingitud sinimustvalge lipu. Assisteeris koguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Peapiiskop emeeritus rõhutas oma kõnes Eesti Muinsuskaitse Selts tähtsust ja olulisust, sest juba 1988. aastal toodi avalikult välja Eesti trikoloori värvid: sinise, musta ja valge. Sellest julgest hetkest oli vaid astuda üks samm, et need värvid omavahel ühendada ja rahvuslipuna taas lehvida. Lipu pühitsemisel Toomkirikus hoidis lippu Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak, assisteerisid auesimees Trivimi Velliste ja pr Helle-Silvia Solnask ja hr Priit Herodes. Eesti Lipu Seltsi esindas hr Jüri Trei.

4. juunil 1884 pühitseti sinimustvalge liputrikoloorina ning sündis meie rahvuslipp.