On vana tava tervitada ülestõusmispühadel üksteist sõnumiga: “Kristus on üles tõusnud!” Vastus kõlab: “Tõesti, Ta on üles tõusnud!”

Kristuse ülestõusmise pühad on kogu kirikuaasta süda.

EELK kodulehel räägitakse päeva tähendusest: “Evangeeliumidest loeme, et pärast Jeesuse ristilöömist ja haudapanekut läksid mõned naised kolmanda päeva varahommikul tema hauale, et läbi viia kombekohased toimingud. Teel olles nad veel muretsesid suure kivi pärast, mis hauakoopa suudmele oli veeretatud – et kes selle küll neil eest lükata aitaks. Hauale jõudes aga nägid nad, et kivi oli juba ära veeretatud ja haud tühi. Haua juures kohtasid nad inglit, kes kuulutas neile rõõmusõnumit Kristuse ülestõusmisest. Seda rõõmu jagasid naised jüngritele ning hiljem ilmus Jeesus neile kõigile veel mitmel korral. Sedasama rõõmu ja tunnistust jagab Kirik ka täna kõigi rahvaste seas. Jumala Poeg on oma surmaga surma võitnud. Kristus on surnuist üles tõusnud!

On vana tava tervitada ülestõusmispühadel üksteist sõnumiga: “Kristus on üles tõusnud!” Vastus kõlab: “Tõesti, Ta on üles tõusnud!”

Nagu naistel jüngrite juurde tõtates, nii pole ka täna inimesed harilikult varmad seda uskumatut ja imelist sõnumit uskuma. Jüngrid, kes kuulsid tühja haua juurest naasnud naiste sõnumit arvasid, et nad ajavad tühja juttu ega uskunud naisi (Lk 24:11). Kuuleme sarnaseid vastuseid paljude suust, keda täna ülestõusmistervitusega tervitame. Ometi, maailma uskmatus ei tee Kristuse ülestõusmist olematuks.”

Vaikne laupäev on vaikne ootuse päev ja hingamispäev enne ülestõusmispühi. Sel päeval (hingamispäeval) viibis Kristus surmavallas, jüngrid olid aga purunenud lootuste tõttu segaduses.

Avatud Piibli Ühingu kodulehel on selgitatud päeva tähendust järgmiselt: „Tähistades ülestõusmisaega, ei ole Vaikne Laupäev mingi vaba tühimik tähtsate päevade vahel. Vaid see on päev, kus tuleb silmitsi olla faktiga, et Jeesus on tegelikult ja lõplikult surnud ning maha maetud. Olulisim ei ole mitte see, kuidas Ta suri, vaid selle tõdemuse julm faktilisus. Tema külm keha lebab kangestunult hauas – aga Tema oli ju lihakssaanud Jumal! Meile ei anta luba liikuda liiga kiirelt risti alt tühja haua juurde – kergendatult ohates, et viimaks on kõik jälle korras. Selles kaljuhauas lõppes ja algas kogu inimlik lootus. 

Vaikne Laupäev on lootusetute pidupäev; on tähtis päev kõigile neile, kellel kõik variandid on otsa saanud ning kes pika võitluse järel ei saa enam midagi teha. Nii nagu nood naised, saavad sellised inimesed vaid oodata ja vaadata, olles täiesti sõltuvad imest, mida vajavad. Nad sooritavad võitlusvalmilt selle vähese, mis nende meelevallas on teha – nii nagu Joosep, aga ikkagi lõpeb kogu see lugu hauas. Vaadates Vaiksele Laupäevale ülestõusmispühade poolt, näeme, kui täielikul määral on too päev sõltuv sellest, kas Jumal tuleb appi. Kogu meie lootus on üksnes veel Temal.

Nii ei saa me muud kui usaldame Teda, kes sisenes surma, kõige lootuse viimsesse lõppu. Ja isegi kui meie praegune elu peaks peegeldama just sellist Vaikset Laupäeva, võime ikkagi oodata lootuses. Pühapäev on saabumas!“

Tallinna praostkonna vaimulikud kutsuvad kõiki ristiinimesi palvetama.

Ühispalves on jõud!

EELK Tallinna Kaarli koguduse diakon TIIT ZEIGER: „Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!“ (Mt 6:6).

Meie Isa, kes Sa oled Taevas! Palun võta vastu südamest tulev tänu selle eest, et Jeesus Kristus avas meile tee Sinu juurde. Kuule nüüd alandliku palvet, mis on kodukambri vaikuses palveketi jaoks koostatud ja mida ma palun Jeesus Kristuse nimel.

Õpeta meid hoidma oma südames pühitsetuna Sinu nimi ja otsima esiteks Jumala riiki ja Tema õigust, et oleks rahu maa peal ja Sa saaksid meile anda kõike muud eluks vajalikku.

Sündigu maa peal alati Sinu tahtmine, kuigi mõnikord võib see meile tunduda ebaõiglase ja arusaamatuna.

Andesta meile ükskõiksed ellusuhtumised ja tegematajätmised, mida oleksime võinud teha omavahelise rahu saavutamiseks. Puuduta meid oma armu ja tarkusega, et oskaksime igas olukorras ühendada kõik inimeste suhted ja vahekorrad üksteist toetavaks ja austavaks tervikuks.

Palume Sinult tarkust, et oskaksime ära tunda kaasinimeste südamevalu ja neid õigesti aidata.

Ava meie meeled, mõistmaks Jeesuse tarka juhatust, et oleksime südamelt alandlikud ja tasased ning hoiaksime oma südame Jumala poole „sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust“ (Mt 15:19).

Kui kurjad ja patused mõtted või kiusatused on meid ahvatlemas, siis anna meile jõudu nendele vastu seista ja need võita palve läbi.

Kinnita meid usus rändamisel Sinu taevase rahuriigi poole, et kord sinna jõudes saaksime anda Sulle au teadmises, et Sinu vägi juhtis meid läbi maiste katsumuste ja ahastuste. Aamen.

Suure Reede liturgiline JUMALATEENISTUS.

Jumala Tall

orel – Karl Hoyer “Christi Kreuzweg” / “Kristuse ristitee”

Laulud:
Koguduselaul 78 1-3 – Sa vägev valumees
Koguduselaul 81 – Üks süütu Tall
Koguduselaul 72 – Laulukeelil kuulutame

Pühakirja lugemised:
Js 53
Hb 10:12-20
Mt 27:33-54

Õpetaja Arho Tuhkru, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu, kantor Veljo Reier

PIISKOPPIDE LÄKITUS

suurel reedel, 2. aprillil 2021

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jh 3:16

Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Päästjalt!

Täna on suur reede ja läheme vaimus Jeruusalemma, käime koos Kristusega kannatusteed. Olen seda teekonda Jeruusalemmas käinud ja küsinud endalt, kellena mina seda teed käin. Kas ma olen risti kandja, kas annan Jeesusele rätiku, et nägu pühkida, kas olen segaduses kõrvaltvaataja, kes ei saa aru, mis toimub, või kas ma pole viimaks üks nendest, kes viivad karistust täide?

Kui inimene sureb, siis küsitakse sageli, kes on selles süüdi. Kui inimene sureb koroonahaigusse, siis on tegu tänase päeva surmapõhjusega ja me küsime, kelle käest ta sai nakkuse. Kes on süüdi? Kui aga inimene sureb vägivaldset surma, siis otsitakse tingimata süüdlast. Täna, Kristuse surmapäeval küsime, kes on Kristuse surmas süüdi. Ristilööjad viisid täide ülemkohtu otsuse, mida juudid sellel ajal ei saanud otsustada: kurjategija väärib surma, ise on süüdi. Tegelikult ei ole Uue Testamendi lugu Jeesuse kannatusest ja surmast lihtne.

Jeesuse ametlikult surma mõistnud Pontius Pilaatus ütles, et ta ei leia Jeesusel mingit süüd. Seda kinnitas ka Kristuse ristist paremal pool rippuv kurjategija. Kui Jeesus ise polnud oma surmas süüdi, siis kes oli? Kas Pilaatus, kes andis Jeesuse juutidele risti lüüa? Jeesus ütleb Pilaatusele Jh 19:11: Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt. Seepärast on suurem patt sellel, kes minu on andnud sinu kätte. Seega vabastab Jeesus Pilaatuse vastutusest. Jeesuse andsid suurkohtu ette juudid. Kas süüdi on juudid? Juutide vaenamise üheks põhjuseks on olnud see, et nemad tapsid Õnnistegija. Jeesus ütleb Lk 23:34: Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad! Kui juudid tegid seda teadmatult, kes siis on süüdi? Juudid poleks Jeesust kätte saanud ilma äraandja, Jeesuse enda jüngri Juudata. Kas oli Juudas Jeesuse surmas süüdi? Lk 22:3 selgitab: saatan oli läinud Juuda sisse. Kas võime siis öelda, et Jeesuse surmas oli süüdi saatan? Ei ole nii lihtne. Paulus ütleb Rm 5:12: Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud.

Kui küsime, miks lubas Jumal patu ja saatana paradiisiaeda, siis peame tõdema, et inimene, kelle Jumal loomistöö kroonina kuuendal päeval lõi ja kellele andis ülesande loodud maailma harida ja hoida, keda Jumal armastab, on eksinud ja kannab kogu vastutust patu eest. See, et ahvatlejaks oli madu või saatan, ei oma tähtsust. Patt on tulnud maailma inimese kaudu. Jeesuse surmas on süüdi inimene. Ja kuna me kõik oleme Aadama ja Eeva järeltulijad, siis oleme kõik ka Jeesuse surmas süüdi. Õndsaks saame üksnes armu läbi, kui usume ja paneme kogu oma lootuse Jumalale. Tõde on, et Jumal, kes on igavene, armastab meid ka meie süüs. Igas olukorras elame Jumala silma all.

Armsad õed ja vennad! Palvetagem oma kiriku ja rahva pärast. Palvetagem sellel suurel nädalal, kui paljud inimesed ei saa tulla kirikusse ja on haiged või hirmus haigestumise ees. Hoidkem ennast, oma peret ja lähedasi ning palvetagem kõikide arstide eest. Usun, et pole ühtegi olukorda, mille eest me ei saa Jumalat tänada.

Peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, piiskop Joel Luhamets  

Tallinna praostkonna vaimulikud kutsuvad kõiki ristiinimesi palvetama.

Ühispalves on jõud!

EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja MIKK LEEDJÄRV:

Issand Jeesus Kristus, Sina oled andnud meie eest kõik. Sa oled andnud meie eest oma elu, et kannatuste ja ristisurma läbi avada tee taevasse kõikidele, kes Sinusse usuvad. Surmast läbi minnes purustasid Sa surma. Kannatused, alandus ja vaen aga, mida pidid tundma inimesena sellest läbi minnes, olid rõhuvad ja valusad, olid hävitavad.

Me täname Sind, et oled ohverdanud end ja oled meilegi avanud oma risti läbi võimaluse saada osa igavesest õndsusest. Kuid palume Sind ka südamest, õnnista meid alandliku meelega ja täida taevalise armastusega, et kõiges oma eluteel usaldaksime Sind.

Hoia meid tekitamast valu ja vaeva Sulle omaenese tahtmiste ja tujukusega. Iseenese esileupitamise ja püüdlustega.

Ära luba meil kunagi olla nende hulgas, kes karjusid: „Löö risti! Löö Ta risti!“ Issand, jaga meile julgust täna seisatada, vaikuses kummarduda Sinu risti ees, et paluda andeks kõik süüteod, mis teevad haiget Sulle.

Tröösti ja lohuta, Issand, Sina kõiki, kes on pingutamas võitluses haigusega, kes on hoolitsemas haigete eest, kes on otsimas lahendust kriisile.

Issand Jeesus Kristus, anna meile andeks kõik meie patud ja poolikus ning juhi oma ristist voogava valguse ning ülestõusmispüha lootuse toel tänagi käima meid taevateed. Aamen.

SÕNAJUMALATEENISTUS – Suur Neljapäev.

Püha armulaud.

Laulud:
Alguslaul 80 – Ühte asja ihkan üle kõige
Päeva laul 89, 1-4 – Mu Jeesus, kes Sa õhtul hilja
Jutluselaul 410 – Oh Issand, jää!
Palvelaul 68 – Armas Jeesus, armastaja
Koguduselaul 92 – Mis oled Sina, armas Jeesus, teinud

Pühakirja lugemised:
2Ms 12:1-8,11-14
1Kr 10:16-17
Mt 26:17-30

Teenivad: õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo, kantor Veljo Reier.

Tallinna praostkonna vaimulikud kutsuvad kõiki ristiinimesi palvetama.

Ühispalves on jõud!

EELK Nõmme Rahu koguduse diakon MAREK ALVEUS:

Hea Taevane Isa. Sina tead ja määrad, mis teed me käime, mis on meie mured ja meie palved. Me oleme kui lapsed siin maailmas. Lapsed, kes õpivad, kukuvad, teevad õigesti ja teevad valesti. Ja nii nagu lastel matemaatikat õppides, nii ei tule ka meil ülesanded alati parimal viisil välja.

Me oleme inimesed, kes igapäevaselt otsustavad, otsustavad ümber, püüavad parimat, ja see tulebki välja, aga siiski me vahel eksime … ikka ja jälle, vahel rohkem, vahel vähem. Ja nii iga päev. Aga Sina armastad meid vaatamata meie vigadele, lubad meil õppida ja areneda.

Palun anna ka meile rohkelt armastust, et oskaksime ja suudaksime armastada kõiki ligimesi, kuniks nad oma teed otsivad – ka neid, keda me esmapilgul ehk mõista ei suuda. Hea Looja!

Palun õpeta ja aita meil märgata abivajajaid, seda eriti praegusel vaimselt raskel ajal, kus paljud meist on nii vaimselt kui füüsiliselt üksi, ajal, kus me kõik vajame oma südametes elavat Kristust.

Hoia ka oma kaitsev käsi Eestimaa ja meie rahva kohal, et ühel ilusal päeval saaksime peagi pühakodades austada, tänada ja kiita Sinu nime! Aamen.