Abielu ja laulatus

Kristlik abielu
Kirik toetab perekonda ja perekonna loomist. Abielu on Jumala seatud, et mees ja naine võiksid kogeda õnne ja toetada teineteist, kasvatada lapsi. Jeesus põhjendab abielu: “Loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks. Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!” (Mk 10:6-9). Kiriklikus keelepruugis tehakse vahet kristliku ja kodanliku abielu vahel, st kirikus laulatatud ja laulatamata abielu vahel. Kui veel 19. sajandil kehtis üksnes laulatatud abielu, siis hiljem hakkasid abielusid registreerima kõrvuti kirik ja riigiorganid. Nõukogude okupatsiooni ajal võeti kirikult õigus abielusid registreerida. Kirik laulatas ainult neid paare, kes olid perekonnaseisuametis oma abielu registreerinud. Alates 2001. aastast on vastava koolituse läbinud ja perekonnaseisuametniku õigused saanud vaimulike poolt sõlmitavatel abieludel võrdne õiguslik jõud perekonnaseisuasutuses sõlmitavate abieludega. Ehk teisisõnu need paarid, kes soovivad oma abielu kiriklikult laulatada, ei pea enam enne tähtsat sündmust perekonnaseisuametisse abielu registreerima minema. Seda toimingut võib teha kirikuõpetaja. Vaimulikele perekonnaseisuametnike õiguste andmisega on Eestis taastatud olukord, mis kehtis 1940. aastani.

Laulatuse tähendus
Laulatus on talitus, kus mees ja naine Jumala nimel sõlmivad omavahel kristliku abielulepingu, millega pruutpaar seob ennast jäädavaks ja lahutamatuks kooseluks. Vaimulik on seejuures kirikupoolne tunnistaja ja lepingu seaduslikkuse kinnitaja. Laulatus on loomulikult ka eestpalve- ja õnnistustalitus, millega pruutpaar ja pulmarahvas palub abielutõotuse täitmiseks Jumala õnnistust. Abiellumisega teadvustab pruutpaar oma sugulastele ja kogu ühiskonnale, et nad tahavad elada koos, jagada rõõme ja kannatusi, üksteise ja oma laste eest võrdselt vastutada. Tänapäeval levinud vaba kooselu on kristlastele sobimatu kooseluvorm. Eestis ei registreerita ega laulatata samasoolisi paare.

Kihlus
Laulatusele võib eelneda eraldi kihlus, millega pruutpaar annab avalikult teada oma abiellumise soovist. Kihlust saab ka abiellumisplaanide luhtumisel tühistada. Enne laulatamist on mõnel pool tavaks jumalateenistusel kogudusele laulatusesoovijatest teatada. Kui abielusid sõlmiti ainult kirikus, siis toimis avalik pruutpaaride kuulutamine kui kontrollimehhanism: kas peigmees ja pruut võivad abielluda või on selleks takistusi. Tänapäeval kannab kuulutamine pigem eesmärki kutsuda kogudust palvetama abiellujate eest ja abiellujaid kutsutakse osa võtma armulauast.

Laulatustalitus
EELKs laulatatakse koguduse täisõiguslikke liikmeid, seega peavad tulevased abikaasad olema ristitud ja konfirmeeritud ehk leeris käinud. Erinevatesse kristlikesse kirikutesse ehk konfessioonidesse kuuluvate inimeste laulatamisel eeldatakse, et nad on oma koguduse täisõiguslikud liikmed. Sellise laulatuse läbiviimseks on luteri kirikus vaja eriluba.

Sõrmus on abielu sümbol

Laulatustalituse alguses on sõnaosa palve, piiblilugemise ja kõnega. Siis küsib õpetaja nii peigmehelt kui ka pruudilt, kas nad tahavad võtta oma väljavalitut kristlikuks abikaasaks ning tõotavad teda armastada ja austada nii headel kui ka halbadel päevadel kuni elu lõpuni. Jah-vastuse järel pühitsetakse sõrmused ja pannakse abikaasadele sõrme. Nagu ring on lõputu, sümboliseerib sõrmus armastuse ja lepingu kestvust. Abikaasad võivad ütelda sõrmuste vahetamisega ühenduses abielutõotuse. Seejärel ütleb õpetaja laulatussõnad ja õnnistab abielupaari. Talitus lõpeb lõpupalve, Meie Isa palve ja õnnistamisega. Lilled ja õnnitlused antakse pärast laulatust kirikus või kiriku ees. Muusikal ja koguduse ühislauludel on laulatusetalituse juures oluline roll.

Ettevalmistused laulatuseks
Enne laulatuse- ja pulmaplaanide tegemist on soovitav varakult võtta ühendust koguduse õpetajaga, et leppida kokku laulatuseks sobiv aeg, laulatuse käik, muusikalised osad ning muud laulatuse ettevalmistamist puudutavad üksikasjad. Kindlasti soovib õpetaja veenduda laulatuseks vajalike tingimuste täitmises ning vestelda pruutpaariga kristliku abielu tähendusest.

Abielu registreerimine
Laulatatakse ainult registreeritud abielu. Abielu võib olla regisitreeritud juba varem perekonnaseisuasutuses või toimub abielu regsitreerimine samal talitusel koos laulatamisega. Abielu regisitreerimise ettevalmistamiseks on vaja täita koguduse õpetaja juuresolekul abiellumise avaldus. Avalduse korrektseks täitmiseks tuleb esitada õpetaja poolt nimetatud vajalikud dokumendid (isikutunnistused, sünnitunnistused jne). Välisriigi kodanikuga abiellumiseks tuleb hankida vajalikud dokumendid vastava riigi ametiasutustest. Kõik see võtab aega, mistõttu on soovitav leppida abiellumise aeg ja korraldada esimene kohtumine koguduse õpetajaga hiljemalt pool aastat enne planeeritud abiellumise päeva. Soovitavalt võiks esimene kontaktivõtmine kogudusega toimuda veel varem. Ametlikku abiellumise avaldust ei saa õpetaja siiski vastu võtta varem kui kolm kuud ja hiljem kui üks kuu enne soovitud abiellumise päeva, kuid vajalikud ettevalmistused ja detaild saab kokku leppida ka enne seda. Abielu registreerimisega kaasneb riigilõivu tasumine Rahandusministeeriumile. Riigilõiv peab olema tasutud enne või hiljemalt abiellumise avalduse esitamise päeval. Tasumise kohta tuleb esitada õpetajale vastava maksekorralduse koopia. Riigilõivu saab tasuda ka internetipanga kaudu koguduse kantseleis.

Riigilõiv on 19,17  € ja seda saab maksta:

Swedpanga arvelduskontole nr 221023778606
SEB panga arvelduskontole nr 10220034796011
Viitenumber 2900081855
Selgitus Abielu riigilõiv
Saaja Rahandusministeerium

Lisainfot abielu registreerimiseks nõutavatest dokumentidest ja muudest seadustega seotud üksikasjadest leiab Tallinna Perekonnaseisuameti koduleheküljelt.

Täpsemat infot kirikliku laulatuse kohta saab küsida toomkoguduse telefonilt 644 4140, aadressilt tallinna.toom@eelk.ee või pöördudes otse koguduse õpetaja poole siit.

(Kasutatud tekste raamatust Kiriku teejuht, EELK Lääne praostkond, Haapsalu 1997)

Neljapäev, 13 detsember 2018
  • 15:00 – 16:30
    KONTSERT "Jõuluootus" - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koor ja sinfonietta. Kavas J. S. Bach Magnificat ja kaunimad jõululaulud

Laupäev, 15 detsember 2018
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND "Eesti heliloojate orelisonaadid" - Anna Humal. Kavas A. Kapp Orelisonaat nr. 2

Pühapäev, 16 detsember 2018
  • 11:00 – 12:00
    PÜHAPÄEVAKOOL ja NOORTERING

  • 11:00 – 12:30
    MISSA - advendiaja 3. pühapäev. Valmistage Issandale teed. Peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, pühapäevakooli lapsed ja noored, solist Lembit Tolga

  • 15:00 – 16:00
    JÕULUKONTSERT "Rõõmulaulud kõlagu" - Rahvusraamatukogu naiskoor, dirigendid Anneli Surva ja Oliver Povel-Puusepp, orelil Kersti Petermann, klaveril Triin Sarap, vokaalsolist Laura-Retti Laos

  • 19:00 – 20:30
    JÕULUKONTSERT - Saue Segakoor ja Saue Poistekoor

Kolmapäev, 19 detsember 2018
  • 09:00 – 10:00
    Gustav Adolfi Gümnaasiumi JÕULUJUMALATEENISTUS

  • 15:00 – 16:30
    SEENIORIDE koosviibimine kirikus. Üllatuskülaline.

  • 18:00 – 20:00
    SÕNA ja MUUSIKA õhtu

Neljapäev, 20 detsember 2018
  • 11:00 – 13:00
    Tallinna Ühisgümnaasiumi JÕULUKONTSERT

Reede, 21 detsember 2018
  • 11:00 – 12:30
    Tallinna 32. Keskkooli JÕULUKONTSERT

  • 13:00 – 14:30
    Tallinna Toomkooli JÕULUJUMALATEENISTUS

Laupäev, 22 detsember 2018
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Kadri Ploompuu. Kavas J. S. Bach, O. Messiaen

Pühapäev, 23 detsember 2018
  • 11:00 – 12:30
    MISSA - advendiaja 4. pühapäev. Issand on lähedal. Õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo, solist Maire Martinson

Esmaspäev, 24 detsember 2018
  • 16:00 – 17:00
    JÕULUMUUSIKA - toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel, sopran Ludmilla Kõrts, orelil Kadri Ploompuu

  • 17:00 – 18:00
    Jõuluõhtu liturgiline JUMALATEENISTUS. Jõuluõhtu ehk jõululaupäev. Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu! Õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel, organist Kadri Ploompuu

Teisipäev, 25 detsember 2018
  • 11:00 – 12:30
    1. jõulupüha MISSA - Kristuse sündimispüha ehk 1. jõulupüha. Sõna sai lihaks. Peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, solist Ott Indermitte

  • 17:00 – 18:00
    Jõulupüha KONTSERT - Kristina Vähi (sopran), Merle Silmato (metsosopran), keelpillikvartett koosseisus Meelis Vahar (viiul), Sirje Müller (viiul), Kristiina Sillak (vioola) ja Enno Lepnurm (tšello), Tatjana Lepnurm (harf), Kadri Ploompuu (orel). Vaba sissepääs

Kolmapäev, 26 detsember 2018
  • 12:00 – 13:00
    2. jõulupüha SÕNAJUMALATEENISTUS. 2. jõulupüha. Esimärter Stefanose päev ehk tehvanipäev. Kristuse tunnistajad. Õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo, Tallinna Saarlaste Segakoor

  • 14:30 – 15:30
    JÕULUJUMALATEENISTUS Merivälja Pansionaadis

Laupäev, 29 detsember 2018
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Andres Uibo. Kavas J. S. Bach, A. Uibo

Pühapäev, 30 detsember 2018
  • 11:00 – 12:30
    MISSA - 1. pühapäev pärast jõule. Püha Perekond. Õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, solist Piret Tatar

  • 16:00 – 17:00
    KONTSERT - Olivier Messiaen "La Nativité du Seigneur" / "Issanda sünd". Kadri Ploompuu, orel. Sissepääs vaba, annetused kava eest kontserdi heaks

Esmaspäev, 31 detsember 2018
  • 17:00 – 18:30
    Vana-aasta õhtu MISSA. Vana - aasta. Meie aeg on Issanda kätes. Õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo, solist André Amadeus Trumm

Teisipäev, 01 jaanuar 2019
  • 12:00 – 13:00
    Uue aasta SÕNAJUMALATEENISTUS. Jeesuse nimepäev ehk uusaasta. Jeesuse nimel. Õpetaja Joel Siim.

Suur kalender

Maarja kirik

Maarja kirik