Abielu ja laulatus

Kristlik abielu
Kirik toetab perekonda ja perekonna loomist. Abielu on Jumala seatud, et mees ja naine võiksid kogeda õnne ja toetada teineteist, kasvatada lapsi. Jeesus põhjendab abielu: “Loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks. Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!” (Mk 10:6-9). Kiriklikus keelepruugis tehakse vahet kristliku ja kodanliku abielu vahel, st kirikus laulatatud ja laulatamata abielu vahel. Kui veel 19. sajandil kehtis üksnes laulatatud abielu, siis hiljem hakkasid abielusid registreerima kõrvuti kirik ja riigiorganid. Nõukogude okupatsiooni ajal võeti kirikult õigus abielusid registreerida. Kirik laulatas ainult neid paare, kes olid perekonnaseisuametis oma abielu registreerinud. Alates 2001. aastast on vastava koolituse läbinud ja perekonnaseisuametniku õigused saanud vaimulike poolt sõlmitavatel abieludel võrdne õiguslik jõud perekonnaseisuasutuses sõlmitavate abieludega. Ehk teisisõnu need paarid, kes soovivad oma abielu kiriklikult laulatada, ei pea enam enne tähtsat sündmust perekonnaseisuametisse abielu registreerima minema. Seda toimingut võib teha kirikuõpetaja. Vaimulikele perekonnaseisuametnike õiguste andmisega on Eestis taastatud olukord, mis kehtis 1940. aastani.

Laulatuse tähendus
Laulatus on talitus, kus mees ja naine Jumala nimel sõlmivad omavahel kristliku abielulepingu, millega pruutpaar seob ennast jäädavaks ja lahutamatuks kooseluks. Vaimulik on seejuures kirikupoolne tunnistaja ja lepingu seaduslikkuse kinnitaja. Laulatus on loomulikult ka eestpalve- ja õnnistustalitus, millega pruutpaar ja pulmarahvas palub abielutõotuse täitmiseks Jumala õnnistust. Abiellumisega teadvustab pruutpaar oma sugulastele ja kogu ühiskonnale, et nad tahavad elada koos, jagada rõõme ja kannatusi, üksteise ja oma laste eest võrdselt vastutada. Tänapäeval levinud vaba kooselu on kristlastele sobimatu kooseluvorm. Eestis ei registreerita ega laulatata samasoolisi paare.

Kihlus
Laulatusele võib eelneda eraldi kihlus, millega pruutpaar annab avalikult teada oma abiellumise soovist. Kihlust saab ka abiellumisplaanide luhtumisel tühistada. Enne laulatamist on mõnel pool tavaks jumalateenistusel kogudusele laulatusesoovijatest teatada. Kui abielusid sõlmiti ainult kirikus, siis toimis avalik pruutpaaride kuulutamine kui kontrollimehhanism: kas peigmees ja pruut võivad abielluda või on selleks takistusi. Tänapäeval kannab kuulutamine pigem eesmärki kutsuda kogudust palvetama abiellujate eest ja abiellujaid kutsutakse osa võtma armulauast.

Laulatustalitus
EELKs laulatatakse koguduse täisõiguslikke liikmeid, seega peavad tulevased abikaasad olema ristitud ja konfirmeeritud ehk leeris käinud. Erinevatesse kristlikesse kirikutesse ehk konfessioonidesse kuuluvate inimeste laulatamisel eeldatakse, et nad on oma koguduse täisõiguslikud liikmed. Sellise laulatuse läbiviimseks on luteri kirikus vaja eriluba.

Sõrmus on abielu sümbol

Laulatustalituse alguses on sõnaosa palve, piiblilugemise ja kõnega. Siis küsib õpetaja nii peigmehelt kui ka pruudilt, kas nad tahavad võtta oma väljavalitut kristlikuks abikaasaks ning tõotavad teda armastada ja austada nii headel kui ka halbadel päevadel kuni elu lõpuni. Jah-vastuse järel pühitsetakse sõrmused ja pannakse abikaasadele sõrme. Nagu ring on lõputu, sümboliseerib sõrmus armastuse ja lepingu kestvust. Abikaasad võivad ütelda sõrmuste vahetamisega ühenduses abielutõotuse. Seejärel ütleb õpetaja laulatussõnad ja õnnistab abielupaari. Talitus lõpeb lõpupalve, Meie Isa palve ja õnnistamisega. Lilled ja õnnitlused antakse pärast laulatust kirikus või kiriku ees. Muusikal ja koguduse ühislauludel on laulatusetalituse juures oluline roll.

Ettevalmistused laulatuseks
Enne laulatuse- ja pulmaplaanide tegemist on soovitav varakult võtta ühendust koguduse õpetajaga, et leppida kokku laulatuseks sobiv aeg, laulatuse käik, muusikalised osad ning muud laulatuse ettevalmistamist puudutavad üksikasjad. Kindlasti soovib õpetaja veenduda laulatuseks vajalike tingimuste täitmises ning vestelda pruutpaariga kristliku abielu tähendusest.

Abielu registreerimine
Laulatatakse ainult registreeritud abielu. Abielu võib olla regisitreeritud juba varem perekonnaseisuasutuses või toimub abielu regsitreerimine samal talitusel koos laulatamisega. Abielu regisitreerimise ettevalmistamiseks on vaja täita koguduse õpetaja juuresolekul abiellumise avaldus. Avalduse korrektseks täitmiseks tuleb esitada õpetaja poolt nimetatud vajalikud dokumendid (isikutunnistused, sünnitunnistused jne). Välisriigi kodanikuga abiellumiseks tuleb hankida vajalikud dokumendid vastava riigi ametiasutustest. Kõik see võtab aega, mistõttu on soovitav leppida abiellumise aeg ja korraldada esimene kohtumine koguduse õpetajaga hiljemalt pool aastat enne planeeritud abiellumise päeva. Soovitavalt võiks esimene kontaktivõtmine kogudusega toimuda veel varem. Ametlikku abiellumise avaldust ei saa õpetaja siiski vastu võtta varem kui kolm kuud ja hiljem kui üks kuu enne soovitud abiellumise päeva, kuid vajalikud ettevalmistused ja detaild saab kokku leppida ka enne seda. Abielu registreerimisega kaasneb riigilõivu tasumine Rahandusministeeriumile. Riigilõiv peab olema tasutud enne või hiljemalt abiellumise avalduse esitamise päeval. Tasumise kohta tuleb esitada õpetajale vastava maksekorralduse koopia. Riigilõivu saab tasuda ka internetipanga kaudu koguduse kantseleis.

Riigilõiv on 19,17  € ja seda saab maksta:

Swedpanga arvelduskontole nr 221023778606
SEB panga arvelduskontole nr 10220034796011
Viitenumber 2900081855
Selgitus Abielu riigilõiv
Saaja Rahandusministeerium

Lisainfot abielu registreerimiseks nõutavatest dokumentidest ja muudest seadustega seotud üksikasjadest leiab Tallinna Perekonnaseisuameti koduleheküljelt.

Täpsemat infot kirikliku laulatuse kohta saab küsida toomkoguduse telefonilt 644 4140, aadressilt tallinna.toom@eelk.ee või pöördudes otse koguduse õpetaja poole siit.

(Kasutatud tekste raamatust Kiriku teejuht, EELK Lääne praostkond, Haapsalu 1997)

Kolmapäev, 17 oktoober 2018
  • 15:00 – 16:00
    SEENIORIDE koosviibimine kirikus. Üllatuskülaline.

  • 17:00 – 17:30
    Kesknädala VESPER orelimuusikaga. Liturg Arho Tuhkru, organist Kadri Ploompuu

  • 18:00 – 20:00
    LEERIKURSUS koguduse kantseleis

Reede, 19 oktoober 2018
  • 13:00 – 16:00
    XVIII TOOMKONVERENTS kirikus

Laupäev, 20 oktoober 2018
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND "Eesti heliloojate orelisonaadid" - Kersti Petermann. Kavas A. Karindi Orelisonaat nr. 2

Pühapäev, 21 oktoober 2018
  • 11:00 – 12:30
    MISSA - 22. pühapäev pärast nelipüha. Usuvõitlus. Piiskop Gerhard Ulrich, peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, Brandenburger Motettenchor, organist Kadri Ploompuu. Kirikukohv.

  • 14:00 – 15:00
    Intellektipuudega noorte LEERIPÜHA. Peapiiskop Urmas Viilma

Kolmapäev, 24 oktoober 2018
  • 17:00 – 17:30
    Kesknädala VESPER orelimuusikaga. Liturg Joel Siim, organist Kadri Ploompuu

  • 18:00 – 20:00
    LEERIKURSUS koguduse kantseleis

Laupäev, 27 oktoober 2018
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Tiit Kiik. Kavas J. S. Bach, E. Aarne

  • 13:00 – 14:30
    Ungarikeelne JUMALATEENISTUS käärkambris

Pühapäev, 28 oktoober 2018
  • 11:00 – 12:00
    PÜHAPÄEVAKOOL ja NOORTERING

  • 11:00 – 12:30
    MISSA - 23. pühapäev pärast nelipüha. Andke üksteisele andeks. Õpetaja Arho Tuhkru, organist Gustav-Leo Kivirand

Kolmapäev, 31 oktoober 2018
  • 17:00 – 18:00
    Usupuhastuspüha SÕNAJUMALATEENISTUS. Õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo

  • 18:00 – 20:00
    LEERIKURSUS koguduse kantseleis

Reede, 02 november 2018
  • 17:00 – 18:00
    Hingedepäeva muusikaline ÕHTUPALVUS. Oksana Sinkova (flööt), Alina Sakalouskaya (mandoliin), Kadri Ploompuu (orel)

Laupäev, 03 november 2018
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Pille Metsson ja Erik Rajamäe. Kavas A. Kapp, P. Süda

Pühapäev, 04 november 2018
  • 11:00 – 12:30
    MISSA

Suur kalender

Maarja kirik

Maarja kirik