Kantsel

Toomkiriku kantsel vanal postkaardil

Toomkiriku barokistiili esindava kantsli (1686) on nikerdanud  Christian Ackermann (Tallinnas 1672-1710?). Kantsli paigaldamisel praegusesse kohta lisati sellele uus kõlaräästas, mis on Johann Valentin Rabe (18. saj) töö oletatavasti 1730. aastaist. Kantsli tammepuust korpust liigendavad keerdsambad, nende vahele on paigutatud 12 jüngrit kujutavad keskpärased maalid, kantslijalaks on käsulaudu hoidva Moosese figuur. Kantslile viivat ust ehivad nagu altaritki Pauluse ja Peetruse figuurid. H.J. Woltemati 1691.a. toomkiriku interjööri plaani järgi paiknes kantsel algselt pikihoone kooripoolse lõunapiilari küljes, kust see seoses kõlaräästa valmimisega umbes 1720. aastal tõsteti ümber triumfikaare põhjapoolsele küljele.

Maalide puhul on kahtlustäratav ka fakt, et ükski neist ei kujuta Kristust (see on olnud luterlike barokk-altarite nö kirjutamata reegel). On ainult apostlid – kümme neist maalituna korpusel-rinnatisel ja kaks nikerdatult ukseportaalil. Maalid tekitavad segadust ka seetõttu, et nende seas on kaks Matteust ning ainult üks Jaakobus. Tegelikult peaks olema vastupidi – apostel/evangelist Matteus ja apostlid Jaakobus Noorem ja Vanem. Isegi see, kumba neist Jaakobustest on kujutatud, jääb mõistatuseks. Võimalik, et tegemist on ümberpaigutamise aegse või hilisema ülemaalinguga. On ka hüpotees, et kantsli trepirinnatis ei ole originaalne, vaid vanade ja uute osade õnnestunud kokkuseade ümberpaigutamise ajast. Teostajaks võis olla puunikerdaja J.V.Rabe, kes valmistas kantslile kõlaräästa ja kelle nikerdusstiil meenutab Chr. Ackermanni oma.

Kõlaräästa kompositsioon tipneb maakerale asetatud suure ristiga, mida toetavad selle ümber lendlevad inglid. Kõlaräästa viie tahu karniisil on manitsevad tekstid. Alates altaripoolseimast tahust on need järgmised:

Ihr seid das Salz der Erde. Wo nun das Salz dumm wird, womit soll man salzen? Matt. V 13 (Teie olete maa sool; aga kui maa sool tuimaks saab, miska peab seda soolaseks tegema. Mt 5:13);

Wer euch höret, der höret mich; und wer euch verachtet, der verachtet mich Luc. X 16 (Kes teid kuuleb, see kuuleb mind, ja kes teid ära põlgab, see põlgab mind ära. Lk 9:16);

Ich bin der Weg und die Wahrheit, und das Leben Joh. XIV 6 (Mina olen tee, ja tõde ja elu. Jh 14:6);

Wo du dich zu mir hältst, so will ich mich zu dir halten, und sollst mein Prediger bleiben Jer. XV 19 (Kui sa pöörad, ja mina pööran, siis pead sa mu palge ees seisma; ja kui sa kalli ära lahutad halvast, siis pead sa kui minu suu olema. Jr 15:19);

Verflucht sey, der des Herrn Werk lässig thut Jer. XLVIII 10 (Ära neetud on see, kes Jehoova tööd kavalaste teeb. Jr 60:10).

Ehkki kantslikorpuse ja kõlaräästa on valmistanud erinevad meistrid ligi viiekümne aastase ajavahega, on see suurejoonelisim barokk-kantsel kogu Eestis. Kantslil on jälgitavad Preisimaa puunikerduskunsti mõjutused, viimasega oli Chr. Ackermann Königsbergis õppides kokku puutunud.

1927. aasta remondist ei jäänud kõrvale ka kantsel, sest 12. septembrist pärit tööde kalkulatsioonist võib lugeda: “Kantsel /…/ õlivärviga värvida, ornamentlikud osad värviga välja parandada.”

Aegade jooksul said kõlaräästa figuurid kannatada, ja detailidelt koorus värvi maha, mistõttu restaureeris kõlaräästast osaliselt 1977. aastal G. Saaliste

Kantsli korpus ja kõlaräästas puhastati ja konserveeriti, selle maalid restaureeriti 1999-2000 Ennistuskojas „Kanut”.

Artikli koostamisel kasutatud materjali Andres Mihkelsi käsikirjalisest teosest “Kogudus ja tema koda. Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkogudse ajaloost”, Tallinn 2007.