Ajalugu
Tallinna Piiskoplik Toomkirik asub Toompeal
Tallinna Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks märgitud 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. Kümme aastat hiljem, 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid praeguse toomkiriku kohale kivist klooster-kiriku ehitamist, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist valmis uus kivist kirikuhoone.
Toomkirik Eestimaa peakirikuna
1240. aastal sai kirikuhoone valmis ning kirik pühitseti Pühale Neitsi Maarjale. Samal aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ning Tallinna Toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik (ladina k matrix eccelesiae). Seda ülesannet on Tallinna Toomkirik täitnud juba aastasadu. Olenemata Eestimaa ja Tallinna isandatest on Tallinna Toomkirik alati olnud kirikupeade kodukirikuks. Kuni Vene ajani olid toomkiriku ülemõpetajateks piiskopid. Vene ajal kaotati piiskoppide amet ja seati sisse kindralsuperintendentide institutsioon ning seega muutus toomkirik ka kindralsuperintendentide kirikuks. Kindralsuperintendent oli ühtlasi ka toomkiriku ülemõpetajaks.
Tallinna Toomkirik 1929. aastal
Toomkogudus
Toomkirikut on läbi ajaloo seostatud eelkõige saksa kogudusega, kuna põhilisteks liikmeteks olid kohalik aadelkond ning saksa rahvusest kaupmehed. Siiski on ajaloo vältel kuulunud kogudusse ka eesti soost käsitöölisi ja ning koos on käinud eestikeelne toomkogudus. Ametlikult asutati eestikeelne toomkogudus Rootsi ajal 1636. aastal ning see tegustes napilt üle saja aasta. Eesti iseseisvumise eel asutati Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning sisse seati piiskopi amet. Esimeseks EELK piiskopiks nimetati Jakob Kukk. Kuna piiskopi kui kirikupea ametist tuleneb otseselt Toomkoguduse ülemõpetaja ametikoht, siis vastavalt ajaloolistele traditsioonidele pidi Jakob Kukest saama ka Toomkoguduse ülemõpetaja. Läbirääkimised saksakeelse kogudusega viisid riigi sekkumiseni. Riik tunnistas toomkiriku enda omandiks ning andis piiskopile kasutamiseks. Kirikuhoone on antud koguduse omandisse Tallinna linnalt 22. märtsil 2018 aastal.
Eestikeelse koguduse taasasutamine
Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse taasasutamine toimus 1927. aasta kevadel, mil kogudus registreeriti usuühinguna. Toomkoguduse tegelik asutamine toimus sama aasta detsembris kokku kutsutud asutamiskoosolekul, kus valiti ühtlasi Toomkoguduse juhtorganid. 1927. aasta lõpuks oli koguduses 55 täisealist liiget ning lisaks nende lapsed. Esimesed Eesti piiskopid Jakob Kukk ja Hugo Bernhard Rahamägi pidid kogu kiriku juhtimise kõrval aktiivselt üles ehitama oma kogudust ning seetõttu kutsuti ametisse õpetaja, kes pühendaks rohkem aega kogudusele.
Toomkogudus nõukogude okupatsiooni ajal
Eestikeelse koguduse arengu peatas Nõukogude okupatsioon. Toomkoguduse õpetaja Kurt Saarse saadeti Siberisse sunnitööle, kus ta suri. Samuti piiskopi kohusetäitjad Anton Eilart ja August Pähn ei saanud oma ametikohustusi pikalt täita ning nad sunniti kirikutööst kõrvale astuma. Alles 1949. aastal kui EELK peapiiskopiks nimetatakse Jaan Kiivit sen, algasid rahulikumad ajad nii Eesti kirikus kui ka Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. 1950. aastast alustas Toomkogudes õpetajana teenimist Rein Preemet ning tema veerandsaja aasta jooksul tehtud töö tulemusena kasvas Toomkogudus liikmeskond suuremaks kui eales varem.
Toomkogudus taasisesesivunud Eestis
1990. aastad, mis tõid ühiskonnas kaasa suuri murranguid ja avaldasid mõju ka Toomkogudusele. Ühiskonna väärtushinnangute teisenemise tulemusena suurenes 90. aastate alguses koguduse liikmeskond ning hoo sai sisse noortetöö, samuti laienes muusikatöö. Õpetajaks oli sel perioodil peaaegu 20 aastat õpetaja Ivar-Jaak Salumäe. Aastatel 2010-2015 teenis kogudust õpetaja Urmas Viilma, kes valiti 2014. aastal EELK peapiiskopiks. Sel perioodil noorenes ja kasvas pühapäevaste kirikuliste osakaal. Kirikus uuendati küttesüsteemi ja taasavati Tallinna Toomkool. Aastast 2012 teenib kogudust Arho Tuhkru, kes 2012-2015 teenis abiõpetajana ning 2015. aastal valiti ja seati koguduse õpetaja ametisse.
