19. mail 2012 kell 16 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 
Stockholmi Eesti Segakoor – Kammerkoor Amabile – Pärnu Linnaorkester
Juhatavad Toomas Tuulse ja Henry Turu
Solistid Meeli Lass (sopran) ja Alar Pintsaar (bariton)
Lugeja Haide Männamäe
Kavas Larsson, Tuulse, Roman, rootsi rahvamuusika
Pilet 5 eurot

Stockholmi Eesti Segakooril (SES) on 2012. aastal juubel. Selle 10. sünnipäeva tähistamiseks korraldab SES kontserdireisi Eestisse ja annab koostöös kammerkoor Amabile ja Pärnu Linnaorkestriga Toomas Tuulse ning Henry Turu juhatusel kaks kontserti: 18. mail kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus ja 19. mail kell 16 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Stockholmi Eesti Segakoori juubelituuri lõppkontsert toimub Stockholmis, Eric Ericson Hall’is 2. juunil 2012.

Kava keskpunktiks on tuntud rootsi helilooja Lars-Erik Larssoni ”Förklädd Gud” (”Varjatud Jumal”, loodud 1940), mis on uusromantilises stiilis lüüriline süit segakoorile, solistidele, lugejale ja sümfooniaorkestrile. See on üks rootsi armastatuim heliteos, mida mitmed koorid esitavad igal aastal. Tekstiks on tuntud rootsi poeedi Hjalmar Gullbergi samanimeline luuletus aastast 1933. SES esitab teost eestikeelses tõlkes, mille on teinud kooriliige ja luuletaja Hando Kask (eestikeelne esiettekanne Stockholmis 2008).
Kavas on veel rootsi muusikat ning rootsi-eesti originaalloomingut, nimelt koori dirigendi ja helilooja Toomas Tuulse ”Imede aias” ja ”Luupainaja” segakoorile ja sümfooniaorkestrile. Mõlemad teosed on loodud Hando Kase luulele.

Stockholmi Eesti Segakoor pole Eestis esimest korda. Varasematel aastatel on SES võtnud osa kahest laulupeost ja esinenud kahel korral, 2004. ja 2005. a., iseseisva kontserdiga Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, tutvustades rootsi kaasaegse helilooja Anders Öhrwall’i jõulumuusika tsüklit ”Gaudete” (eestikeelne tõlge Hando Kask), mis on loodud lauluraamatu Piæ Cantiones (1585) ladina- ja rootsikeelsete keskaegsete jõululaulude ja jõuluevangeeliumi tekstidele. 2007. a. esines SES Tartu Raekoja suures saalis algupärase lüürilis-muusikalise laulumänguga ”Kosjasõit”, mille oli kirjutanud ja koostanud Hando Kask.
Kammerkoor Amabile’ga on SES ka varem koostööd teinud. Cyrillus Kreegi 120. sünniaastapäeva juubelikontserdil 2009. aastal Stockholmis St Tomase kirikus esitati koos St Tomase sümfooniaorkestriga Cyrillus Kreegi Requiem.

Võimalus toetada Tallinna Toomkooguduse ja Tallinna Toomkooli lastetööd
Nagu varasematel, nii ka sel aastal on võimalus SES Tallinna toomkiriku kontserdile tulles toetada toomkoguduse ja eelmisel sügisel tegutsemist alustanud Tallinna Toomkooli lastetööd. Piletite ja kavade müügilauast on võimalik osta kontserdi laulutekstide autori ja tõlkija Hando Kase luulekogu “… mitte ainult leivast…” (2009), mille müügist saadud tulu on luuletaja soovinud annetada Tallinna Toomkoguduse lastetöö heaks. Nõnda on Stockholmi Eesti Segakoor omalt poolt juba kolmandat korda Tallinna toomkirikus lauldes otsustanud tähelepanu juhtida laste tegevuse väärtustamisele koguduses. Eelnevate aastate kontsertide annetustest on Toomkoguduse pühapäevakool hankinud palju tööks vajalikku, muuhulgas muusikainstrumente lastele, sest muusikaga kaasateenimine on oluline osa pühapäevakoolis ja koguduse töös üldse.

Tere tulemast kõigile kuulama üht väga huvitavat ja meeleolukat kevadkontserti!

Kontserdi korraldab Stockholmi Eesti Segakoor koostöös Tallinna Piiskopliku Toomkogudusega.
Info tel 6444140  http://kogudus.toomkirik.ee

29. märtsi õhtul kogunes oma esimesele koosolekule Tallinna Toomkooli Sihtasutuse nõukogu koosseisus Andres Põder, Ove Sander, Peep Mühls, Raido Rüütel, Erkki Truve ja Erik Salumäe, et valida esimees ja kinnitada Tallinna Toomkooli koolitusloa saamiseks ja vastava taotluse esitamiseks vajalikud dokumendid, mis juhatuse liige Urmas Viilma oli nõukogule selleks puhuks ette valmistanud. Sihtasutuse nõukogu valis esimeheks peapiiskop Andres Põderi. Vastavalt seadusele peab iga koolitusluba taotlev kool esitama taotluse koos vajalike lisadokumentidega haridus- ja teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne õppetegevuse algust (1. aprillil). Tallinna Toomkooli Sihtasutus kinnitas oma koosolekul Tallinna Toomkooli arengukava aastateks 2012 – 2015, kooli õppekava ja ainekavad. Lisaks nimetatud dokumentidele soovib ministeerium olla kindel, et ruumid, kus kool tegutseb, vastavad tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele. Selleks pidid omapoolsed tõendid esitama ka terviseamet ja päästeamet. Kooli tervishoiuteenuse pakkuja garantiikiri oli samuti üks taotlusele lisatavatest dokumentidest. Kõigi nende dokumentide koostamine ja vastavatelt ametkondadelt lubade saamine nõudis suurelt rühmalt inimestelt palju energiat ja aega, kusjuures kogu see töö on olnud vabatahtlik ja tasustamata. Juba sügisel valiti praegu teise kooli all tegutseva poiste ja tüdrukute Toomkooli klassi lastevanemate hulgast nn Toomkooli Asutav Kogu, mis kogunes enne eelmise aasta jõule viiel korral, et töötada välja Toomkooli põhikiri ja sõnastada kooli põhiväärtused ja eesmärgid. Kogu töös osalesid lapsevanemad Peep Mühls, Erle Vaher, Alek Kozlov, Mari Roots, Tõnu Kull, Anu Kaljurand, Vanalinna HAriduskolleegiumist direktor Kersti Nigesen ja direktori asetäitja õppetöö alal Kristel Üksküla, Toomkooli poolt osalesid õpetaja Egle Viilma ja Toomkoguduse poolt Urmas Viilma. Konsistooriumi esindajana töötas Asutavas Kogus kaasa haridusassessor Ove Sander. Juriidilist nõu on kogu kooli loomise protsessis andnud ja ka sihtasutuse loomiseks vajalikud dokumendid ette valmistanud jurist Erik Salumäe. Viimaste kuu aja jooksul on väga suure töö õppekava koostamisel ära teinud tulevane lapsevanem Anne Burghardt, õpetajad Egle Viilma ja Kaie Kadaksoo ning tulevane Toomkooli õpetaja Tiiu Siimon. Suur tänu kuulub ka Tiit Kaarlõpile OÜ Kiriku Varahaldusest, kes viimastel nädalatel tegi palju ära selleks, et tervise- ja päästeamet võiksid ruumide seisukorraga rahul olla ja lastel nendes õppida turvaline. Kõigi eelnimetatute ühise töö tulemusena sai Tallinna Toomkooli Sihtasutuse juhatus 30. märtsil haridus- ja teadusministeeriumile ära esitada koolitusloa taotluse ühes kõigi ettenähtud lisadega. Ministeeriumil on kaks kuud aega taotlusele vastata ning vajadusel küsida lisadokumente või esitada täpsustavaid küsimusi. Jumala ja kõigi kaastööliste ja ka paljude annetajate abiga oleme seismas ajaloolise hetke künnisel, kus Tallinna Toomkool taasavab oma uksed ning taasiseseivumise järgselt tekib Eestisse esimene luterlik üldhariduslik erakool.

Tallinna Toomkooli nõukogu ja õpetajad

Fra Angelico (1390/95–1455). Naised haual (Maarjad haual).

Jeesus, kes oli Suure Reede õhtul asetatud hauda, oli pühapäeval, kui naised hauale läksid, hauda maha jätnud vaid surilinad ja inglid, kes küsisid naistelt, miks otsivad nad elavat surnute seast. „Ta on üles äratatud, teda ei ole siin.“, kõlab ingli sõnum. Jüngreid ei täitnud see sõnum mitte kohe rõõmu ja lootusega. Nad olid täis ärevust ja hirmu. Kuidas võiski see olla teisiti?! Küllap eksleb iga inimese peas mõtteid, mis Jeesuse ülestõusmise sõnumit kuuldes sünnitavad kahtlusi ja segadust. Kas ja kuidas on see kõik võimalik? Selliste mõtete saabudes ei aita meid meie teadmised loodusseadustest ja eluringi tavapärasest käigust ning loogikast. Jumal ei allu loodusseadustele – need alluvad Temale! Mõistmaks ülestõusmise sõnumit vajame usku. Sedasama, mida tunnistame igal jumalateenistusel Apostlikus usutunnistuses. See on usk, mille peale meid on ristitud ja mis kingib meilegi lootuse, et ülestõusmine ja igavaene elu ei jää vaid Jeesuse osaks, vaid Ta on lubanud kõigil, kes Temasse usuvad saada sama saatuse osaliseks. „Kes usub ja on ristitud, see päästetakse“ (Mk 16:16), kinnitab Ülestõusnu oma jüngreid. Need kinnitavad sõnad on öeldud ka kõigile meile.

Rõõmsaid ülestõusmispühi kõigile!

Urmas Viilma

Viimane pühapäev paastuajas on palmipuudepüha, mis juhatab sisse Suure Nädala ehk Vaikse Nädala ehk Kannatusnädala. Palmipuudepühal on sama sõnum, mis 1. advendil – Taevase valitseja tulek. Piibel räägib, kuidas Jeesus sõidab viimast korda Jeruusalemma linna sisse, vastu oma kannatusele ja surmale. Sellel päeva tervitab rahvas teda kui valitsejat, kuningat. Nad laotavad Jeesuse teele palmioksi (sellest ka püha nimetus) ning riideid. Kuid Jeesus sõidab Jeruusalemma emaeesli seljas, millega näitab, et ta on tulnud kui Jumala kannatav sulane, mitte kui maine kuningas (Jh 12:12-19; Mt 26:6-13; Mk 14:3-9). Vana Testamendi prohvetid on ennustanud päästja tulekust just sel kombel. Samal nädalal on Suur Neljapäev, kui Jeesus sööb viimast korda oma jüngritega ühises söögilauas (Mt 26:20-25; Mk 14:17-21; Lk 22:14-23). Sellel päeval mälestatakse püha õhtusöömaaja ehk armulaua sisseseadmist Jeesuse poolt. Kristlaskond pühitseb igal pühapäeval jumalateenistusel armulauda kui püha sakramenti.
Ühisele söömaajale jüngritega järgneb Jeesuse palve Ketsemani aias (Mt 26:36-46; Mk 14:32-42; Lk 22:40-46) ning tema vangistamine öösel samas paigas (Mt 26:27-56). Ta viiakse ülempreester Kaifase ja juutide Suurkohtu ette, kus langetatakse surmaotsus (Mt 26:57-68). Otsuse peab kinnitama maavalitseja Pilaatus ning Jeesus viiakse tema ette hommikul (Mt 27:11-31) .

Ristitee peatused

Suur Reede on kristlastele kõige sügavam leinapäev, sel päeval viidi kohtuotsus täide – Jeesus löödi risti ning ta suri (Mk 15; Mt 27, Lk 22-23; Jh 18-19). Ristilöömine oli roomlaste viis hukata riigivastased, mässajad, orjad. Suure Reede liturgiline värv on must. Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. Algristikoguduses peeti iga reedet Jeesuse surma mälestuspäevana. Vaikne Laupäev on vaikne ootuse päev. Jeesuse surma järel oli sabat ehk hingamispäev, ei tohtinud tööd teha ega reisida. See on tõeline hingamispäev, sest Jeesus puhkas sel päeval hauas. Öeldakse, et Vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi. Värv kirikus sellel päeval on samuti must. Sellele järgneb kristlaste võidupüha, kõige suurem rõõmupüha aastas – ülestõusmispüha. Selle päeva sõnum on: Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Vaikse Laupäeva ja 1. ülestõusmispüha vahelisel ööl peetakse mõnel pool luterlikuski kirikus vigiiliat nagu see on kombeks rooma-katoliku ja ortodoksses kirikus. Valvatakse kogu öö, oodates ülestõusmispüha hommiku saabumist. Eestis on kombeks koguneda varahommikusele jumalateenistusele päikesetõusu ajal. Toomkirikuski toimub ülestõusmispüha hommikul kell 8 nn valgusepalvus. Piibliteksid kõnelevad sellest päevast, et mõned naised läksid Jeesuse hauale, et surnukeha kombekohaselt õliga võida, kuid ei leidnud seda eest. Neile ilmus ingel, kes teatas, et Kristus on surnuist üles tõusnud (Mk 16:1-8; Mt 28:1-10: Lk 24:1-12; Jh 20:1-10). Vanasti peeti ülestõusmispühi nädal aega ja seda aega nimetati nimetati “Issand valges”. Tavaliselt ristiti 1. ülestõusmispühal katekumeene, neid kes soovisid kogudusega liituda ning olid saanud vastava ettevalmistuse.

Ristiteeräänak Suurel Reedel

Ristiteerännak toimub ka sellel aastal Suurel Reedel 6. aprill algusega kell 13.00. Algus Tallinna Jaani kirikus ja lõpp Rootsi Mihkli kirikus. Kõik – nii suured kui väikesed on oodatud. Liigutakse Jaani kirikust Vabaduse risti juurde. Sealt Kaarli kirikusse. Edasi Toompea Nelipühi kirikusse. Sealt üles Toomkirikusse ja mööda Pikka jalga Rootsi Mihkli kirikusse. Selle aasta teekond on lühem kui varasematel aastatel. Meenutame sellel rännakul Jumala imelist armutegu – Tema Poja Kristuse ristiteed. Tema suri, et meil oleks igavene elu.

PEATUSED KIRIKUTES

Jaani kirikus I-II peatus
Vabaduse Risti jalamil III peatus
Kaarli kirikus IV – VI peatus
Nelipühi kirikus VII – IX peatus
Toomkirikus X – XII peatus
Rootsi-Mihkli kirikus XIII – XIV peatus

2012. aasta esimene leerikursus algas 29. veebruaril. Tunnid toimuvad igal kolmapäeval kl 18 ja igal teisel pühapäeval (11.03; 25.03; 08.04; 22.04; 06.05 ja 20.05) vahetult pärast jumalateenistust kell 12.30. Leerijumalateenistus toimub 27. mail 2012 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Toomkoguduse leerikursus toimib ka täiskasvanute (ristimiseelse) õpetuse ehk kateheesina. Kursusele registreerimiseks tuleb tulla kohale järgmisesse leeritundi! Leerikursust viib läbi õpetaja Urmas Viilma. Loe leerikursusest edasi siit

Käesoleva aasta esimene koguduse nõukogu koosolek toimub 18. märtsil vahetult pärast pühapäevast missat. Päevakorras on 2011. aasta tegevusaruanne, eelarve täitmise aruanne ja majandusaruanne. Kuulatakse ära revisjonikomisjoni hinnang aruannetele ja koguduse juhatuse majandusalasele tegevusele. Samuti antakse ülevaade Tallinna Toomkooli senisest tegevusest ja perspektiividest. Kõik toomkoguduse nõukogu liikmed ja asendusliikmed on oodatud!

Möödunud nädalal lõppes vastuvõtt Tallinna Toomkooli 1. klassi, mis alustab õppetööd 2012/2013 õppeaastal. Toomkooli õppima asuvad õpilased läbisid tutvusuuringu ning täitsid kooliküpsust hindavaid ülesandeid. Kokku pääses toomkooli uude esimesse klassi 15 poissi ja 15 tüdrukut ning mõlema rühma nn joonealuseid kandidaate jäi võimaliku vabaneva koha ootele veel lisaks üle kümne õpilase. Karta seda, et kristlikele põhimõtetele toetuv kool jääks ilma õpilasteta, pole vaja. Nentida tuleb vastupidist – soovijaid on oluliselt enam kui kooli pääsejaid. Ka Tallinna Toomkool ei saa vastu võtta paraku kõiki soovijaid ning mitmed lapsevanemad pidid vastavat vastust kuuldes pettuma. Annaks Jumal, et peagi avab Tallinnas uksed veel mõni kristlik kool!

Veebruarikuu keskpaigast alates saavad inimesed täita oma tuludeklaratsioone. Kõik, kes on sooritanud kogudusele nimelise annetuse (või ametitalituse annetuse) ning kelle isikukood on koguduse kantseleis teada, nägid oma annetuse summat eeltäidetud deklaratsioonil. Maksuamet tagastab annetuselt deklareerijale tulumaksu. Kui mõni nimelise annetuse sooritanu, ei näinud oma annetust deklaratsioonil, kuid soovib annetuselt saada tagasi enammakstud tulumaksu, peab ta pöörduma koguduse kantseleisse soovitavalt e-kirja teel aadressil tallinna.toom@eelk.ee. Tulumaksu tagastamine annab paljudele inimestele võimaluse sooritada mõni suurem ost või kogududa reisiraha. Ühekordse suurema summa saamine võimaldab sooritada ka ära oma 2012. aasta liikmeannetus, et annetuse tegemine ei jääks aasta lõppu. Kes soovib tagastatud tulumaksu arvelt tasuda ära oma jooksva aasta liikmeannetust, võiks selle kanda järgmisele arvele: EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, SEB Pank, 10022002639007. Selgitusse märkida “Liikmeannetus 2012” ja annetaja(te) nimed.

Tuhkapäeval, 22. veebruaril 2012

„Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.” Õp 14:34

Armsad õed ja vennad! Kuivõrd mõtleme tänapäeval patule? Kuivõrd see mõiste meid kõnetab ja erutab? Ometi iseloomustab see inimese loomuvastast olukorda siin maailmas: lahusolekut Jumalast, Jumala käskudest üleastumist, jumalavastast eluhoiakut. Pole juhuslik, et kümme käsku algavad just nõudega tunnustada Jumala ainuvõimu: Mina olen Issand, sinu Jumal, sul ei tohi olla teisi Jumalaid minu kõrval. Kõik ülejäänud käsud ja eetilised normid tuginevad sellele eksistentsiaalsele alusele, saavad siit oma kehtivuse ja jõu.
Muretsedes ühiskonna moraalse käekäigu pärast soostutakse sageli dekaloogi üldinimlike põhimõtetega. Avalikkuses on kõlanud üleskutsed õpetada käsud selgeks vähemalt lastele või kleepida need kodus külmkapi uksele, et neid igal hommikul taas meenutada. Tunnistades rahva pattu, loetakse palvepäeval kümme käsku ette kõigis kirikutes. Kas aga teadvustame, et küsimus on esmajoones meie kokkukuuluvuses Jumalaga, meie usus? Patt ei avaldu üksnes seal, kus keegi valetab, varastab või abielu rikub, vaid esmajoones seal, kus Jumalas kaheldakse ja talle selg pööratakse.
Sellist fundamentaalset suhet Jumalaga väljendab ka apostliku usutunnistuse algus: Mina usun Jumalasse… Usk kätkeb ustavust, usaldust ja armastust. Tahe elada Jumalale mee- lepäraselt ei ole niivõrd kartuse, kuivõrd armastuse tagajärg, sest armastus on Seaduse täit- mine (Rm 13:10). Usk käivitab meie sisemise moraalse kompassi, mida läheb tarvis mitte ainult üksikisikul, vaid kogu ühiskonnal. Laulik Taaveti sõnul on õnnis rahvas, kelle Jumal on Issand (Ps 33:12). Jumalatus ehk patt on aga teotuseks rahvahõimudele. Kas just taolist muljet pole me endast jätnud?
Õnneks oleme pääsenud materialismi Prokrustese sängist. Valitseb üldine religioossus, mida iseloomustavad kõikvõimalikud usuvoolud ja müstilised õpetused. Ometi oleme alles poolel teel, sest enamasti on tegu nähtustega, mis kuuluvad ebausu valda. Apostel Pauluse määratluse kohaselt on nad „vahetanud tõe vale vastu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel.” (Rm 1:25) Animism ja loodusjõudude kummardamine võib olla lihtsaim la- hendus postmaterialistlikule inimesele, kuid ise tehtud, individualistlik omausk ei küüni Ainujumalani ega tee olematuks pattu.
Vajame usaldust Jumala vastu, oma usku, mis on tema kingitus ja ilmutus, mis ühen- dab ja ülendab põlvkondi ja rahvaid. Palvepäev, tuhkapäev ning algav paastu- ehk Kristuse kannatamisaeg seab meid patustena Kõigekõrgema palge ette, mõistmaks, et õiglus ja õige olemine ei ole meie, vaid Jumala meelevallas. Tema halastus ja andeksandmine, mis Kris- tuses on ilmunud, puhastab meid kõigest patust, uuendab ja pühitseb. „Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” kuulutab Jeesus Markuse evangeeliumis (Mk 1:15).
Palvetagem siis, et see sõnum puudutaks meid igaühte ja kogu meie rahvast!

Andres Põder
Peapiiskop

Missa Helsingi toomkirikus 12.02.2012

Tallinna ja Helsingi toomkogudused on olnud ametlikes sõprussuhetes üle 20 aasta. Sõprusleping koguduste vahel sõlmiti 1991. aasta emadepäeval Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Suhete loomise algatajateks olid tollased toompraostid Mikko Heikka ja Ivar-Jaak Salumäe. Selle aja jooksul on vahetatud arvukalt delegatsioone, osaletud vastastikku erinevatel pidulikel jumalateenistustel ja kiriklikel tähtpäevadel. Viimati külastasid Helsingi Toomkoguduse esindajad Tallinna 2011. aasta septembris.

Helsingi Toomkiriku 160. aastapäev oli sobilik vastukülaskäigu aeg. 11.- 13. veebruaril viibiski 3-päevasel ametlikul visiidil Helsingis õpetaja Urmas Viilma koos abikaasa Egle Viilmaga. Visiidi käigus tutvuti Helsingi koguduse vastrenoveeritud kogudusemajaga, kus on koguduse igapäevatööks vajalikud ruumid ning osaleti pühapäevasel juubelimissal, kus õpetaja Urmas Viilma ka kaasa teenis. Pärast jumalateenistust toimunud kirikukohvil tutvuti mitemete koguduse aktiivi liikmetega ning oldi tunnistajaks Helsingi Toomkoguduse kirikukunsti preemia Engel-palkinto pidulikul üleandmisel toomkiriku all krüptis.

Südamlikeks võõrustajateks olid visiidi käigus Helsingi toompraost Matti Poutiainen ja abikaasa Kirsti Poutiainen, abiõpetaja Arto Antturi ja sõprussuhete töörühma esimees Pertti Jokinen ja tema abikaasa Marjetta. Ühiselt tõdeti, et sõprussuhted kahe toomkoguduse vahel peavad jätkuma ka tulevikus.

2. veebruaril, küünlapäeval tervitasime 40-päevast Jõululast, kes ema Maarja süles kantuna esmakordselt pühakotta toodi. Seal tundis püha Siimeon lapsukeses ära kauaigatsetud Messia – Päästja, Lunastaja. Küünlapäevaga lõppes jõuluaeg ning saabus aeg pilkude suunamiseks ettepoole.
Veebruarikuu esimene pühapäev kandis ladina keeles nimetust septuagesima ehk eesti keeles “seitsekümmend”. Just nii palju päevi jäi pühapäeval ülestõusmispühadeni. Vanasti algas just septuagesima-pühapäeval preestrite paastuaeg. Ka kiriku ülejäänud liikmete jaoks on eelseisvad nädalad sobivaks perioodiks enese häälestamiseks paastuajale vastavalt. Toomkirikus tähistame paastuaja algust 22.veebruaril, tuhkapäeval missaga, kuhu kõik on oodatud.
Johannes Cassianus (360-435 pKr), kes elas üle kümne aasta Egiptuses kõrbes koos sealsete erakute ehk kõrbeisadega kirjutab: Mina ja püha Germanos külastasime kord Egiptuses üht kõrbeisa. Ta osutas meile suurt külalislahkust, mille peale me temalt küsisime: “Miks on see nii, et külaliste puhul te oma paastureeglitest, mis ka meie Palestiinas teilt üle oleme võtnud, kinni ei pea?” Pühak vastas: “Sellega on nii, et paast on kogu aeg mu juures, kuid teid ma sageli ei näe. Paast on küll kasulik ja ka hädavajalik, kuid kõik sõltub siiski otsusest. Armastuse täius aga peitub Jumala käsu täitmises. Kui me võtame teid vastu, siis oleme ka Kristuse vastu võtnud. Seepärast pean ma kogu oma tähelepanuga sellele mõtlema. Kui te kord jälle teele asute, saan ma ju taas oma paastureeglitesse süveneda. (Kõrbeisade tarkus, Kristlik kirjastusselts Logos, Tallinn 1999)
Paastuaeg ei tähenda kurba ja piinarikast enesevaevamist, vaid see on rõõmus pühendumine ja süvenemine vaimulikele küsimustele. Ka ei tohi paast olla midagi, millest saab eesmärk omaette. Millestki loobumine (teatud toiduainetest, alkoholist, kohvist, tubakast, meelelahutustest, telerivaatamisest, vms) peab sündima rõõmsas teadmises, et seda on vaja oma meele ja vaimu puhastamiseks ja teritamiseks – Kristusele järgnemiseks tema teel Kolgatale ja sealt edasi ülestõusmishommikusse!

Kaunist küünlakuu jätku soovides

Urmas Viilma
Toomkoguduse õpetaja

2012. aasta esimene leerikursus algab 29. veebruaril kell 18 koguduse kantseleis. Tunnid hakkavad toimuma igal kolmapäeval kl 18 ja igal teisel pühapäeval (11.03; 25.03; 08.04; 22.04; 06.05 ja 20.05) vahetult pärast jumalateenistust kell 12.30.
Leerijumalateenistus toimub 27. mail 2012 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
Toomkoguduse leerikursus toimib ka täiskasvanute (ristimiseelse) õpetuse ehk kateheesina.
Kursusele registreerimine ja info e-posti aadressil tallinna.toom@eelk.ee, telefonil 644 4140 või esimeses tunnis kohapeal. Kursuse tasu 35 € sisaldab loenguid ja kursuse materjale.
Leerikursust viib läbi õpetaja Urmas Viilma. Loe leerikursusest edasi siit

2011. aasta sügistalvise leerikursuse lõpetajad ja vaimulikud (Foto: Erik Peinar)

Möödunud aasta 18. detsembril otsutas Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu asutada Tallinna Toomkooli pidamiseks vastava sihtasutuse ning nimetas juhtorganite liikmed. Tallinna Toomkooli Sihtasutuse nõukogu liikmeteks nimetati Andres Põder, Ove Sander, Indrek Treufeldt, Erkki Truve, Raido Rüütel, Kersti Nigesen, Peep Mühls, Erik Salumäe ja Hannes Võrno. Juhatuse liikmeks sai Urmas Viilma.
24. jaanuaril saabus Harju Maakohtu registriosakonnast teade, et Tallinna Toomkooli Sihtasutus on registrisse kantud. Sihtasutuse esmaseks ülesandeks on vajalike ettevalmistuste tegemine Tallinna Toomkooli iseseisva tegevusega alustamiseks. Et Tallinna Toomkool saaks 1. septembriks koolitusloa, tuleb haridus- ja teadusministeeriumile esitada hiljemalt 1. aprilliks käesoleval aastal vastav taotlus koos rea ettenähtud dokumentidega (kooli põhikiri, arengukava, õppekava, andmed pedagoogide kohta, andmed õppehoone ja –tingimuste kohta, jne). Hetkel käib vajalike dokumentide koostamine ning tähtajaks täidetakse kõik ettenähtud tingimused.