Klaverikontserdil esineb hetkel Helsingis töötav Itaalia pianist Davide Massacci.

Kontserdile on vaba sissepääs. Kutsume kuulama!

Olete oodatud Tallinna Toomkiriku altariruumi katuseharja tuulelipu pühitsemisele 14. nov kl 12.00.

Eestimaa kõige vanema töös oleva katusekatte selle aasta restaureerimistööd on jõudnud lõpusirgele ja soovime sellele panna ilusa punkti tuulelipu ja ajakapsliga.

Üle 300-aastase katusepleki restaureerimis- ja konserveerimistööd on Eestimaal esmakordsed, sest puudub pretsedent. Nii on tegemist teedrajava ja ka ajaloolise sündmusega.

Näib usutav, et Toomkiriku koorilõpmiku katuse ehisdetailid – vasest kuul, tuulelipp ja kullatud tipuristike – pannakse paika juba suure tulekahju järgsel taastamisel 17. sajandi lõpus. Üldiselt hästi säilinud ansambli suurim kaotus on tuulelipu leht, millest on alles vaid üks sepisrauast tugilatt ja „laagrite“ jäljed vardal. Tuulelipu leht hävines millalgi 20.saj keskpaiku, viimane arvestatav piltkujutus sellest pärineb Juhan Naha II maailmasõja aegset skitside kogust. Ajalooline graafika näitab, et mõneti ebatüüpilise kompositsiooniga tuulelipu keskseks motiiviks oli inglifiguur.

Paraku on ajalooline andmestik liialt napp selleks, et mõelda lipulehe rekonstrueerimisele. Väga selgelt jääb ainult üks tee – anda võimalus kaasaegsele ideele, kujundusele, teostusele.

Lipuleht tehakse Toomkiriku  vanast katuseplekist, mis on aastasadu samal kohal sulasena oma ülesannet täitnud. Rohelise imposantse paatinaga kaetud vaskplekk saab niimoodi endale uue elu. Ingel sõnumitoojana annab neitsi Maarjale üle teate, edastab kuulutuse, et Maarja jääb lapseootele ja toob ilmale poja, kellele paneb nimeks Jeesus (Luuka 1:31). See on sõnum ajatust ajalikku, taevasest maisesse, piirijooneks mustast sepisrauast tuulelipu varras. Vardale kinnitub taevase ja ajatu inglitiibade kujundiga lipuleht ja piirile kinnituv ja sealt algav ajalik ja inimsilmale nähtav, lehtkullaga õilistatud õis. Lipuvarda tippu ehib lehtkullaga kaetud võrdhaarne ristimärk, mis kinnitub piiri tähistavale lipuvardale ja seob kokku lipuvarda tipupositsioonil sümboolselt Kristuse kahte loomust – tõelist Jumalat ja tõelist inimest. Lipuvarda alumises osas on kuul, mis kannab loodud maailma tähendust, mille üle kõlab kuulutus Lunastajast.

Toomkiriku 2024. aasta altariruumi katuste praeguse osa restaureerimistöid maksumusega enam kui 320 000.- eurot on toetanud Tallinna linn, Kultuuriministeeriumi Muinsuskaitseamet, Tallinna toomkoguduse liikmed ja SA EELK Toetusfond.

Foto autor Arho Tuhkru

Toomkonverentsi kava:

13.05 – 13.15 algussõnad –  Arho Tuhkru, Toomkoguduse õpetaja

13.15 – 13.45   „Neitsi ja ükssarvik. Neitsi Maarja ja Kristuse sümbol või rüütli ja tema südamedaami võrdkuju?”  – Merike Kurisoo, Niguliste muuseumi direktor

13.45 – 14.15 „Ferdinand von Tiesenhausen ja tema hauamonument“  – Jüri Kuuskemaa, kunstiajaloolane

14.15 – 14.45  “Vaimulike elujärjest Tallinna 16. sajandi pärandiloendite põhjal.” – Ivar Leimus, Ajaloomuuseum

15.15 – 15.45  „Toomkiriku kaks konserveeritud rootsiaegset funeraalkiivrit“  – Martin Bristol, restauraator; Edvards Puciriuss, restauraator

15.45 – 16.00 „Toomkiriku 2024. aasta leiud ja tööd“ – Juhan Kilumest, kunstiajaloolane

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õp Eenok Haamer, õp Krsitjan Luhamets, diakon René Paats, ja teised,  muusikaga teenib Helen Lokuta ja Tõnis Mägi

Pühakirjalugemised:

Koguja 12:1–7 Nõuanne noorele

2. Timoteosele 4:6–8 Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu

Luuka 20:27–40 Saduserid kiusavad Jeesust küsimusega ülestõusmisest

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul:  369 – Jeesus, Õnnistegija
Taizé 32 – Vaid Jumalas võib leida
Päeva laul: 378:1-5 – Mu elu Kristus ise
Jutluselaul: 372 – Kuis hingvad vaikselt
Mälestuslaul: 255:3 – Täht, sütti haua üle
Korjanduslaul: 370 – Koju soovib süda
Taizé armulaua ajal 50 – Südames rahu
Lõpulaul: 471 – Rõõmsalt rutta edasi
Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Hingedepäeva orelikontsert oli kui kaunis kummardus professor Lepnurmele tema 110. sünniaastapäeval õpilaste, õpilaste õpilaste, kolleegide-kaasteeliste poolt. Kaks ja pool tundi kestnud vaheldusrikka kava Bachist Lepnurmeni kandsid ette 17 organisti – Kristel Aer, Piret Aidulo, Erika Jefimova, Tiit Kiik, Aare-Paul Lattik, Maria Lehtlaan, Johanna Mäeväli, Kersti Petermann, Brigitta Petropavlova, Kadri Ploompuu, Hille Poroson, Marju Riisikamp, Ene Salumäe, Aivar Sõerd, Urmas Taniloo, Tiia Tenno ja Andres Uibo. Sissejuhatava kõne tegi koguduse õpetaja Arho Tuhkru, millele järgnes piiskop emeeritus Tiit Salumäe mõtisklus oma mälestustest seoses Hugo Lepnurmega. Publiku arv oli muljetavaldav, ligi 130 inimest ja nad kuulasid kontserti algusest kuni lõpuni! Ning rõõm oli sellest, et kohal viibisid ka Hugo Lepnurme järeltulevad põlvkonnad.

Kontsert toimus Eesti Orelisõprade Ühingu ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse koostöös.

Päeva juhtsalm

„Kuningate Kuningas ja isandate Issand, kellel ainsana on surematus, Tema päralt olgu au ja igavene võimus.“ Tm 6:15

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

Taanieli 2:31-41,44 Taaniel seletab Nebukadnetsari unenäo

Roomlastele 13:1-7 Kohustusest võimukandjate vastu

Matteuse 17:24-27 Jeesus maksab templimaksu

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul 386 Jumal Sind me kiidame

Taizé laul nr  17 Minu Jumal

Päevalaul 289 Sind , Jumal tahan armastada

Jutluselaul 347  Tugevad on Jeesu käed

Mälestuslaul  375  4-5  Taeva linn, taeva linn

Korjanduslaul 300 Mu hing, mis annan Jumalale

Armualaua ajal Taizé nr 37Jeesus, mind meeles pea

Lõpulaul 269 Sa ära Kristust unusta

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

PIISKOPPIDE KARJASEKIRI

usupuhastuspühaks ehk reformatsiooni aastapäevaks

31. oktoobril 2024

Valvake, seiske usus, olge mehised, saage tugevaks! Kõik teie teod sündigu armastuses!

1Kr 16:13–14

1862. aastal püstitas Venemaa luterliku kiriku konsistooriumi president, Keila ja Kumna mõisa omanik, kindraladjutant parun Georg Meyendorff Keila kirikumõisast kiviviske kaugusele oma mõisa maale Martin Lutheri monumendi.

Erakordne oli kuju puhul seegi, et selle malmist aluse neljast küljest kolmele oli kullatud tähtedega valatud eestikeelne tekst. Martin Lutheri kujust sai esimene eestikeelse tekstiga monument kogu tollase Vene tsaaririigi territooriumil ja selle impeeriumi osaks oleval Eestimaal. Kuju aluse lõunaküljel seisis piiblisalm: Valvake, seiske usus, olge mehised, saage tugevaks.Kõik teie asjad sündigu armastuses. 1Kr XVI, 13 ja 14. Idaküljel oli teine piiblisalm: Sest teie olete armust päästetud usu kaudu /…/ see on and Jumalalt. Ef II, 8. Kuju põhjaküljel olid kiriku hümniks saanud laulu esimese salmi algussõnad: Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas. Ta hoiab meid kui kilp ja mõõk.

1949. aastal võeti kuju stalinliku okupatsioonivõimu korraldusel maha ja purustati. Täpselt viis aastat tagasi, 70 aastat pärast monumendi purustamist, 2019. aastal kogudustele saadetud peapiiskopi usupuhastuspüha karjasekirjas seisis üleskutse: „Et väärikalt meenutada reformatsiooni eesmärki – suunata kirik ja kristlik elu tagasi Kristuse vundamendile – oleme võtnud nõuks taastada reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmise 500. aastapäevaks ajaloolise Martin Lutheri kuju Keila lähistel. Ühendagem selleks oma jõud kindlas veendumuses ja usus, et meie usu ainus puhastaja ja uuendaja ning kristliku elu ainus alus ja vundament on Issand Jeesus Kristus!“

Käesoleval aastal möödub reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmisest 500 aastat. Kuju pole me suutnud erinevatel põhjustel taastada, kuigi korjandusest kogutud seeme on ootamas tööde algust. Võime oma suutmatuse ajada pandeemia süüks või tuua vabanduseks Venemaa agressiooni Ukrainas. Fakt on see, et monument on endiselt taastamata.

Küllap nõustuvad kõik, et tegelikult on ühest kujust olulisem, et võime viis sajandit pärast reformatsiooni algust kuulutada Jumala sõna vaba rahvana vabal maal oma emakeeles. Tänu reformatsioonile on meil vabadus ja oskus kõneleda Jumalaga oma keeles. Vähemalt saavutasime selle oskuse varem, kui see ehk muidu oleks juhtunud.

Kui õpiksime paremini kõnelema lisaks emakeelele ka universaalselt mõistetavas armastuse keeles, ei oleks vaja püstitada ega taaspüstitada enam ühtegi maist monumenti. Armastusele püstitatud monument, mille aluskiviks on usk Jeesusesse Kristusesse, on purustamatu ja igavene.

Seepärast soovimegi Eestimaa kogudustele õnnistatud usupuhastuspüha apostel Pauluse sõnadega korintlastele: Kõik teie teod sündigu armastuses! (1Kr 16:14)

Urmas Viilma            Ove Sander                 Anti Toplaan              Marko Tiitus

   peapiiskop                  piiskop                       piiskop                       piiskop

Hingedepäeval, 2. novembril kell 12-14 tähistavad Tallinna Piiskoplik Toomkogudus ja Eesti Orelisõprade Ühing kontserdiga meie orelikultuuri suurkuju – organisti, pedagoogi, kirikumuusiku, helilooja Hugo Lepnurme 110. sünniaastapäeva. Esinevad Hugo Lepnurme õpilased, õpilaste õpilased ja kolleegid-kaasteelised: Kristel Aer, Piret Aidulo, Erika Jefimova, Tiit Kiik, Aare-Paul Lattik, Maria Lehtlaan, Johanna Mäeväli, Kersti Petermann, Brigitta Petropavlova, Kadri Ploompuu, Hille Poroson, Marju Riisikamp, Ene Salumäe, Aivar Sõerd, Urmas Taniloo, Tiia Tenno, Andres Uibo.
Kavas H. Lepnurm, A. Kapp, M. Saar, M. Dupré, M. Kolessa, O. Messiaen, E. Mägi, A. Uibo jt.
Sissepääs vaba annetusega kontserdi heaks.

Kutsume teid osa saama sellest erilisest sündmusest!

Pühakirjalugemised:

Jesaja 64:3–8 Issand! Ära vihasta üleliia
Filiplastele 1:6–11 Apostli tänu ja eestpalve
Matteuse 6:14–15 Andeksandmisest

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 195 – Mul rõõm on tulla Pühakotta

Taizé 26 – Meie pimedus

Päeva laul: 329:1-3 – Su poole, Issand, südamest
Jutluselaul: 105 – Jeesus Kristus üles tõusnud
Mälestuslaul: 338:4 – Jää Sa ikka minu juurde
Korjanduslaul: 330:1- – Tule, Jeesus, helde armutooja

Taizé 9 – Palume Sind

Lõpulaul: 334 – Ainult päev

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud T -P 10 – 16

Piiblitundi juhib Toomkoguduse õpetaja Joel Siim.

Päeva juhtsalm

„Ära lase kurjal saada võitu enese üle, vaid võida sina kuri heaga!“ Roomlaste 12:21

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Jeremija       17: 5-8    Kes loodab Issanda peale
Roomlastele  10:12-18  Kuulutusest ja kuulutajatest
Matteuse   5:13-16   Teie olete maa sool

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul              321              Mind, Elupäike uuenda

Pühakirja lugemiste  vahele Taizé  17 Minu Jumal

Päevalaul             332   1-5      Võitle hästi, kui sind armsast

Jutluselaul           245   1-5       Et ärka, Vaim

Kantslisalm          245      6      Oh kuule meie palveid heldeid

Mälestuslaul        261   2         Tähtede taga

Korjanduslaul     317  1- …     Jeesusega käia võtkem

Armualaua ajal Taizé nr 37   Jeesus, mind meeles pea

Lõpulaul               424                Tänu Sulle, taeva Looja

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru; diakon René Paats organist Kadri Ploompuu

Toomkirik on avatud: T – P 10 – 17