Toomkirikus oli Luterliku Maailmaliidu kesk- ja ida-Euroopa kirikujuhtide konsultatsiooni avajumalateenistus

Luterlike kiriku esindajad kesk- ja ida-Euroopast kogunesid Tallinnasse konsultatsioonile, mis algas Toomkirikus avateenistustega 28. oktoobri õhtupoolikul. Teenis ja jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, kes on ühtlasi ka Luterliku Maailmaliidu asepresident. Peapiiskopi assisteerisid õpetajad Anne Burghardt ja Arho Tuhkru.

Ühispildil ( foto Joel Siim) on peapiiskop Viilma kõrval Luterliku Maailmaliidu peasekretär õpetaja dr Martin Junge, keda Eestimaal sai võõrustatud viimati 2014. aastal.

Hea Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse sõber!

Toomkoguduse infokiri Katedraali Sõnumid on pilguheit meie koguduse suvisesse ja sügisesse ellu.  Sellesse numbrisse mahtus Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 andmine emeriitprofessor Kalle Kasemaale. Samuti on heameel õnnitleda meie koguduse dirigenti Veljo Reierit tema 60. sünnipäeval. Toomkogudusele oli meeldejäävaks päevaks tiibklaveri saamise lugu, mille kinkis EELK Toetusfond lahkete annetajate abil.

Pildireana saab ülevaate suvel toimunud Taani lipu ehk Dannebrog 800 sündmustest Toomkirikus ja Tema Majesteet Taani kuninganna Margrethe II külaskäigust. 

Eriline rõõm on meie lastest ja noortest, kes olid laagris Naissaarel ja seenioride tegemistest ja kooskäimistest.  

Lugemiseks laadige palun alla manuses olev Katedraali Sõnum.

Kohtumiseni ikka Toomkirikus!

Arho Tuhkru

KATEDRAALI SÕNUMID Lõikuskuu 2019 saab lugeda siit: http://kogudus.toomkirik.ee/wp-content/uploads/2019/10/2019-okt-Katedraali-sõnumid-okt_nett.pdf

Toomkoguduses on sellel pühapäeval Piiblipüha, mil tähistame eestikeelse
piibli esmailmumise 280 juubelit

Meie emakeelse piibli trükkimisest täitub 280 aastat. Selle tähistamiseks on
Toomkoguduses sellel pühapäeval 27. oktoobril kell 11 Piiblipüha. Missal
jutlustab peapiiskop Urmas Viilma, assisteerib õpetaja Arho Tuhkru, organist
Kadri Ploompuu, kaasa teenib toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri
juhatusel. Eesti Piibliselts tutvustab piiblinäitust ja piibliseltsi poolt
on tervitamas peasekretär Jaan Bärenson. Peale missat on kaetud kohvilaud.

Lõikustänupüha jumalateenistusel 13. oktoobril andis Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt emeriitprofessor Kalle Kasemaale üle koguduse 2019. aasta Maarja medali ja kultuuripreemia.

„Meie tänavune Maarja medali ja kultuuripreemia laureaat ei ole peljanud sügavikke ja ta on vahendanud rahvale tekste, mis võib-olla jääksid kättesaamatuks, kui teda poleks olnud, kui ta ei oleks seda tööd teinud,“ sõnas Treufeldt preemiat üle andes.
Toomkoguduse nõukogu otsusel valitud 20. Maarja medali laureaat Kalle Kasemaa on paljude kristlike traditsioonide ning erinevate religioonide mõistmisel sillaehitaja ning kirjapärandi tutvustaja, suurepärane kultuuri-, religiooni- ja mõtteloolane, paljude luterliku kiriku vaimulike õppejõud.

Vaimulik, teoloog ja tõlkija
Kalle Kasemaa on sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus. Õppis 1957–1961 Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumis teede ja sildade ehitust. Aastatel 1966–1973 õppis EELK Usuteaduse Instituudis. Teoloogiamagistri dissertatsiooni kaitses samas 1976. aastal. Teoloogiadoktor aastast 1997 (TÜ).
Kasemaa oli 1973–1978 Palamuse ja aastatel 1978–2003 Võnnu koguduse õpetaja. Usuteaduse instituudi lektor 1978–1981, kuni 1990. aastani dotsent ja edasi professor. 1991–1996 oli Kasemaa Tartu ülikooli taastatud usuteaduskonna esimene dekaan. 2008. aasta alguseni oli Tartu ülikooli Vana Testamendi ja semitistika korraline professor, edasi emeriitprofessor.
Tõlkinud eesti keelde peamiselt heebrea ja kreeka keelest, kuid ka araabia, jidiši, ladina, saksa, prantsuse, albaania ja kõmri keelest.
Olnud alates aastast 1989 ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige. Kasemaa on Eesti Kirjanike Liidu liige (1992). Ta on Uppsala ülikooli (Rootsi) ja Haifa ülikooli (Iis­rael) audoktor ning Eesti-Araabia Seltsi ja Uku Masingu Kolleegiumi liige.

Toomkogudus premeerib
EELK Piiskopliku Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia on asutatud 2000. aastal. Preemia antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna toomkirikut.
Seni on Maarja medali ja kultuuripreemia saanud 19 inimest, sealhulgas seitse vaimulikku.
Lõikustänupüha jumalateenistusega toomkirikus lõppesid XIX Tallinna toompäevad, mis vältasid 6.–13. oktoobrini ja kätkesid endas ka toomkonverentsi „Kool ja kirik käsikäes“, pühendatud toomkooli 700. aastapäevale.
Kirikus teenisid emeriitpeapiiskop Andres Põder, koguduse õpetaja Arho Tuhkru (jutlus), abiõpetaja Joel Siim ja teoloogiaüliõpilane René Paats. Muusikaga teenisid organist Piret Aidulo ja segakoor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.
Tiiu Pikkur
Ajaleht Eesti Kirik

Kontserdil esineb Norra segakoor Alla Camera. Kavas norra rahvuslik muusika, Palestrina, Elgar, Nystedt, Whitacre.

Alla Camera on asutatud 2003. a. dirigent Vigdis Maria Sandviki poolt. Koor on algusest peale teinud koostööd Norra ja teiste maade muusikutega. Rõõm muusikast ja armastus selle vastu on koori jaoks kõik need aastad olulised olnud. Nende repertuaar on lai – madrigalid, rahvalaulud, swing, klassikaline muusika.
Alla Camera on igal aastal teinud ühe välisreisi, osaledes kontsertidel ja festivalidel ning samuti koorikonkurssidel, kus on võitnud hõbe- ja kuldmedaleid.

Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 laureaat on emeriitprofessor Kalle Kasemaa

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu otsustas valida  22. septembril üksmeelselt Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 laureaadiks professor emeeritus Kalle Kasemaa.

EELK Piiskopliku Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna Piiskoplikku Toomkirikut.

Kalle Kasemaa on paljude kristlike traditsioonide ning erinevate religioonide mõistmisel sillaehitaja ning kirjapärandi tutvustaja, suurepärane kultuuri-, religiooni- ja mõtteloolane, paljude luterliku kiriku vaimulike õppejõud.

Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 annab üle koguduse juhatuse esimees hr Indrek Treufeldt Toomkirikus Lõikustänupühal, 13. oktoobril kell 11. algava jumalateenistuse lõpul.

Kasemaa on sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus. Kasemaa õppis 1957–1961 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis teede ja sildade ehitust. Ta õppis 1966–1973 EELK Usuteaduse Instituudis. Teoloogiamagistri kraadi kaitses ta seal 1976. aastal, 1997. aastal kaitses Tartu Ülikoolis teoloogiadoktori kraadi. Kasemaa oli 1973–1978 Palamuse Püha koguduse õpetaja, lisaks on ta hooldanud Maarja-Magdaleena kogudust ja Laiuse kogudust; aastatel 1978–2003 oli ta Võnnu Jakobi koguduse õpetaja. EELK Usuteaduse Instituudi lektor 1978–1981, edasi kuni 1990. aastani dotsent ja sealtpeale professor.  1991–1996 oli Kasemaa Tartu Ülikooli taastatud usuteaduskonna esimene dekaan. Tõlkijana alustas ta 1980. aastal, ta on vahendanud peamiselt kreeka ja iisraeli kirjandust. Olnud alates aastast 1989 ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige ja aastast 1992 Eesti Kirjanike Liidu liige. Kasemaa on Uppsala Ülikooli (Rootsi) ja Haifa Ülikooli (Iisrael) audoktor ning Eesti Araabia Seltsi ja Uku Masingu Kolleegiumi liige. Kalle Kasemaa oli 2008. aasta alguseni Tartu Ülikooli Vana Testamendi ja semitistika korraline professor, edasi emeriitprofessor.  Ta on tõlkinud eesti keelde palju raamatuid, peamiselt heebrea ja kreeka, aga ka araabia, jidiši, ladina, saksa, prantsuse, albaania ja kõmri keeltest.

Senised Maarja medali ja kultuuripreemia laureaadid: vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, president Lennart Meri, piiskop Mikko Heikka, poliitik Siim Kallas, teoloog dr Toomas Paul, kunstiajaloolane Juhan Kilumets, piiskop Philippe Jourdan, koguduse juhatuse esimees Raido Rüütel, titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe, poliitik Tunne Kelam, skulptor Mati Karmin, piiskop Einar Soone, helilooja ja koorijuht Roman Toi, kunstnik Jüri Arrak, peapiiskop emeeritus Andres Põder, helilooja Ester Mägi, teadlane ja suursaadik  Henning von Wistinghausen.

Foto: EESTI KIRIK

EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse ja Tallinna Toomkooli ajalookonverents„Kool ja kirik käsikäes – Toomkool 700“

11. oktoober 2019 Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea keskus
Tallinna Toomkooli spordihoone 1908–1939)
Toompea tn 3, Tallinn

11.00        Konverentsi avamine Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus  (Toom-Kooli tn 6,)

Tervitus, peapiiskop Urmas Viilma
palvus õpetaja Arho Tuhkru
Tema Ekstsellents Kristina Miskowiak Beckvard, Taani Kuningriigi suursaadiku pöördumine

11.45        Tervituskohv ja registreerumine, EKNK keskuses, Toompea 3

12.00        Konverentsi avamine
Sissejuhatus õpetaja Arho Tuhkr
Tervitus, Egle Viilma, Tallinna Toomkooli direktor

12.15        Avaettekanne: Eesti ja Euroopa: sees ja väljas – Prof. Anti Selart,  Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia instituudi juhataja

13.00        Kehakinnitus ja kohvipaus

13.30        Tallinna lapse koolitee all-linnast Toompeale 1420. aasta paiku. Dokument ja kommentaar – Ajaloodoktor Tiina Kala, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja     kunstiajaloo keskuse vanemteadur; Tallinna Linnaarhiivi teadur

13.50        Toomkoolist Rootsi ajal – Ajaloodoktor Aivar Põldvee, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja  kunstiajaloo keskuse vanemteadur

14.10        18. sajandil taasavatud toomkooli ühest haridusideaalist Gottfried Hoffmanni pedagoogika näol – Teoloogiadoktor Aira Võsa, Tallinna      Ülikooli Raamatukogu peaspetsialist

14.30        Kasvatuspõhimõtted 19. sajandil Eestimaa Rüütli- ja Toomkooli õpilaste näitel – Filosoofiadoktor Veronika Varik, Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor

14.50        Toomkooli õpilaste rahvuslik koosseis maailmasõdade vahelisel perioodil Eesti Vabariigi vähemusrahvuste poliitika peegeldusena – Ajaloodoktor Olev Liivik, Eesti Mälu Instituudi vanemteadur

15.10        Tallinna Toomkool 21. sajandil – Peapiiskop Urmas Viilma, SA Tallinna       Toomkooli nõukogu esimees

15.30        Kollektiivse uurimuse „Kaheksanda sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319–2019” raamatuesitlus

15.50-16.00    Konverentsipäeva kokkuvõtted ja lõpetamine

Pühapäeval, 6. oktoobril kell 14 leiab aset ansambli Hortus Musicuse kontsert “In memoriam”, mis on seekord pühendatud nii ühe oma asutajaliikme, Helle Mustoneni kui 2. oktoobril lahkunud maailmakuulsa gruusia helilooja Gia Kantšeli mälestusele.
Kavas Kantšeli, Monteverdi, Bach, Pärt, Silvestrov.
Ansambli kunstiline juht on Andres Mustonen.
Sissepääs kontserdile on vaba.
Olete oodatud!

Täna, 22. septembril kell 11.00 algava jumalateenistuse järel andis EELK
Toetusfond Tallinna Piiskoplikule Toomkogudusele pidulikult üle tiibklaveri
Estonia 210. Klaveri kinkisid kogudusele EELK Toetusfondi nõukogu liikmed ja
sõbrad Indrek Laul, Mart Hirtentreu, Marge Sophie Vinkelberg, Heiti Hääl,
Jüri Kraft, Väino Kaldoja, Jüri Ehasalu, Janek Mäggi ja Enn Kunila.

Peapiiskop Urmas Viilma tänas toetusfondi poolteise tegutsemisaasta eest ja
meenutas, et tänu EELK Toetusfondi liikmete abile on lisaks Tallinna
Toomkirikule saanud uue Estonia klaveri ka Tartu Jaani kirik ja on loodud
valgusinstallatsioon Narva Aleksandri kirikusse; samuti on fondi eestvõttel
korraldatud toetuskontserte väikestes maakirikutes.

Toetusfondi nõukogu esimees Indrek Laul lausus, et Estonia klaveri 2010. –
2012. aastal loodud mudel 210 on klaveritehase üks kõige esinduslikumaid.
Indrek Laul tutvustas ka Franz Schuberti üht sisukamat ja nõudlikumat
heliteost, sonaati A-duur, mille klaveri üleandmistseremooniale järgnenud
kontserdil esitas pianist Tanel Joamets.

Tallinna Toomkoguduse esimees Indrek Treufeldt lubas klaverit vastu võttes
koguduse esindajana, et pilli hoitakse ja kasutatakse armastusega, nagu on
toomkoguduse vääriline.

Fondi aseesimees Janek Mäggi tuletas oma sõnavõtus meede, et usk ilma
tegudeta on surnud ning kutsus sündmusest osavõtjaid ka teiste koguduste
heaks annetama. Fondi tegevjuht Annely Neame lisas, et kirikute toetamine
tähendab toetada kultuuri – seda, mis meid ühendab.

2018. aastal loodud sihtasutus EELK Toetusfond toetab Eesti kultuurile ja
kirikule väärtuslike sakraalehitiste taastamist ja säilitamist ning
kirikutes sündiva ja elava kultuuri säilimist ja õitsengut.

Lisainfo, Annely Neame, SA EELK Toetusfond tegevjuht, 5267825,
toetusfond@eelk.ee <mailto:toetusfond@eelk.ee>

Fotod: Endel Apsalon

Sõna konfirmatsioon tuleb ladina keelest (confirmatio) ja tähendab kinnitamist, ka vastuvõtmist. Kinnitatakse, et püsitakse usus, millesse ollakse lapsena ristitud. Katoliku kirikus on konfirmatsioon sakrament, luteri kirikus on see algselt olnud esmakordselt armulauale tulevate noorte inimeste teadlikkuse kontrollimine ja vajadusel neile õpetuse andmine armulaua tähendusest. Sellisest õpetusest on välja arenenud nn leeriõpetus (saksa k lehren – õpetama), mille lõppedes konfirmandid täieõiguslike liikmetena koguduse osadusse vastu võetakse.

Konfirmatsioonivanus
Leeris käimine on olnud oluline samm noore täisikka jõudmisel ning praegugi võivad leerikursusega liituda noored alates 15. elusaastast. Samas on aastakümnete pikkune nõukogudude okupatsiooniperiood viinud kirikust eemale mitu põlvkonda inimesi, kes on jõudnud küpsesse täisikka ilma, et neid oleks ristitud või leeritatud. Nõnda on taasisesesivunud Eestis loomulik, et leerikursusel osalenutest moodustavad suure osa täisealised. Nende hulgas on tihti ka sellisesid, kelle lapselapsedki on juba jõudnud ise leeriikka. Sellisena täidab leerikursus tänapäeval üha enam ristimiseelse õpetuse ehk katehheesi ülesannet. Leerikursusel osalemiseks ei ole ülemist vanusepiiri ja oodatud on kõik, kes soovivad rohkem teada saada kristlikust usust ja kiriku õpetusest ning on valmis kursuse lõppedes tunnistama oma usku Kolmainujumalasse – Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse.

Leerikursus
Leerikursused toimuvad Tallinna Piiskoplikus Tookoguduses reeglina kaks korda aastas kevadel (märts-mai) ja sügisel (oktoober-detsember). Kursus koosneb 35 akadeemilisest tunnist, mis on jaotatud 16 kogunemiskorra peale (iga kolmapäeva õhtupoolikul ja igal teisel pühapäeval pärast jumalateenistust). Lisaks sellele tuleb osaleda kursuse perioodil vähemalt viiel jumalateenistusel kas toomkirikus või kuskil mujal. Leerikursust viib läbi koguduse õpetaja, kes kaasab vajadusel organisti ja teisi koguduse kaastöölisi. Kursus lõppeb piduliku leerijumalateenistusega ehk missaga leeripühal, kus kursuse lõpetanud konfirmeeritakse. Need, kes on lapsena jäänud ristimata ristitakse kursuse lõppedes enne konfirmeerimist.

Leerikursuse sisu
Reformatsiooni ajast peale õpetati leeris nii Piiblit ja Väikest Katekismust kui ka lugemist ja kirjutamist. Noored võisid abielluda, kui nad oskasid lugeda-kirjutada ja olid leeris käinud. Tänapäeval kuulub leerikursuse programmi Piibel, Jeesuse elu ja õpetus, Väike Katekismus (sh 10 käsku, Meie Isa palve, usutunnistus, sakramendid), algkiriku ajalugu, samuti õpitakse tundma kirikupühi, jumalateenistuse korda, Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) sisu ja kasutamist ning koguduse üldist elukorraldust.

Leeripüha missa
Leeripüha missal toimub konfirmeerimine käte pealepanemisega õnnistades. Käte pealepanemine ja õnnistamine on märgiks, et inimene antakse Jumala kätte ja ta saab Püha Vaimu. Nõnda tegid juba apostlid. Peetrus ja Johannes panid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu (Ap 8:17). Tänapäevalgi toimub see nii. Leeripüha jumalateenistuse kesksed elemendid on usu tunnistamine Apostliku usutunnistuse sõnadega, käte pealepanemine, palve ja leerilaste lähetamine. Jumalateenistusel palvetatakse Püha Vaimu läkitamise ja Vaimu andide kinnitamise pärast ning pühitsetakse inimene kristlase ülesande jaoks. Konfirmatsioon annab ülesande ning jõu elada kristlikult sõnas ja tegudes. Leeripüha ei ole viimane kord, kui inimene pärast õppimist kirikusse peab tulema ja armulauast osa võtma, vaid pigem jumalateenistus, millega ta alustab ristiinimese iseseisvat elu.

Täpsem info kursuste toimumise kohta avaldatake kodulehe teadetes. Infot saab ka küsida koguduse telefonilt 644 4140, aadressilt: tallinna.toom@eelk.ee või saates küsimuse otse koguduse õpetajale siit. Leerikursus on reeglina tasuline, mille eest kõigile osalejatele antakse vajalikud õppematerjalid.

EELK Toetusfond kingib Tallinna Toomkogudusele Estonia tiibklaveri

Pühapäeval, 22. septembril kell 11.00 algava jumalateenistuse järel annab EELK Toetusfond Tallinna Piiskoplikule Toomkogudusele pidulikult üle Estonia tiibklaveri. Klaveri kingivad kogudusele EELK Toetusfondi nõukogu liikmed ja sõbrad, ettevõtjad Indrek Laul, Mart Hirtentreu, Marge Sophie Vinkelberg, Heiti Hääl, Väino Kaldoja, Jüri Ehasalu, Janek Mäggi ja Enn Kunila. Klaveri üleandmistseremooniale järgneval kontserdil musitseerib pianist Tanel Joamets.

2018. aastal loodud sihtasutus EELK Toetusfond toetab Eesti kultuurile ja kirikule väärtuslike sakraalehitiste taastamist ja säilitamist ning kirikutes sündiva ja elava kultuuri säilimist ja õitsengut.

Lisainfo, Annely Neame, SA EELK Toetusfond tegevjuht, 5267825, toetusfond@eelk.ee.

22. septembril toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Usuteaduse Instituudi õppeaasta AVAJUMALATEENISTUSEL teenisid UI rektor Dr Ove Sander ja UI dekaan Dr Randar Tasmuth