Tallinna piiskopliku toomkoguduse nõukogu otsustas nimetada kultuuriauhinna Maarja medal 2024. aasta laureaadiks Matti Pätsi. Tunnustus anti igavikupühapäeval, 24. novembril üle laureaadi perele.

„Paar kuud tagasi toomkoguduse juhatus arutas, kes võiks olla laureaat. Ühe mehe nimi hakkas kõlama teistest üle. Tema rinnus tuksus kuum süda, soontes voolas tuline veri, vaimu- ja meelekindlus oli paljudele imetluseks ja juhtnööriks,“

alustas Maarja medali väljakuulutamise kõnet Tallinna piiskopliku toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, lisades, et tegu oli mehega, kes 1957. aastal andis toomkiriku altari ees leeritõotuse, 1966. aastal andis tõotuse armastada oma abikaasat ja 1992. aastal andis nõusoleku kandideerida toomkoguduse nõukokku ja juhatusse.

Laureaadiks osutus Matti Päts, kes kahjuks 14. novembril lahkust igavestele radadele. Toomkoguduse nõukogu otsustas 17. novembril anda Matti Pätsile mõeldud Maarja medali ja kultuuripreemia üle tema perekonnale.

Toomkoguduse juhatuse esimees Riivo Sinijärv luges ette nõukogu otsuse, milles on kirjas, et Matti Päts on olnud läbi elu sõnas ja teos jäävate väärtuste kandja, hoides alles Eesti omariiklust ja kirikut aegadest ja oludest hoolimata. Oma eluga on ta olnud eeskujuks ristiinimese ja toomkoguduse liikmena. Ta on olnud meelekindel ja truu Eestile ja kirikule aegadest ja oludest hoolimata.

Maarja medal anti tänuga üle laureaadi perele: lesk Valli Pätsile ja poeg Madis Pätsile ning tütar Madli Vallikivile. Tunnustuse eest tänades ütles laureaadi poeg Madis Päts, et tema isale oleks see au ja tunnustus palju rõõmu teinud.

Tallinna piiskopliku toomkoguduse nõukogu otsustas 18. juunil 2000. a juhatuse esimehe Raido Rüütli ettepanekul asutada iga-aastase Tallinna toomkiriku kultuuriauhinna nimetusega Maarja medal. Kunstiliselt kujundatud medal koos rahalise preemiaga antakse isikule, kes oma tegevusega on andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, kelle tegevus on süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ja otseselt puudutanud Tallinna toomkirikut. Kandidaadi esitab koguduse õpetaja koguduse nõukogule kinnitamiseks.

Maarja medali on eelnevatel aastatel saanud Tõnu Kaljuste, Kuno Pajula, Dolores Hoffmann, Lennart Meri, Mikko Heikko, Siim Kallas, Toomas Paul, Juhan Kilumets, Philippe Jourdan, Raido Rüütel, Ivar-Jaak Salumäe, Tunne Kelam, Mati Karmin, Einar Soone, Roman Toi, Jüri Arrak, Andres Põder, Ester Mägi, Henning von Wistinghausen, Kalle Kasemaa, Lembit Peterson, Jüri Kraft, Jaan Tammsalu ja Enn Kunila.

Kätlin Liimets

“Rahvahulgad, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!“ Mt 21:9

Taaskord oleme jõudmas advendiaega ja ootame Jõululapse sündimist ja jõulude saabumist. Algab uus kirikuaasta.

Kui vaatame möödunule tagasi, tuleb kurbusega tõdeda, et ka lõppenud aastal on olnud maailmas paiku, kuhu jõulurahu sel aastal ei ulatu ega saabu. Seni, kuni inimkonnast keegi kannatab, ei saa teised olla lõplikult muretud ja õnnelikud.

Ukraina rahvas seisab silmitsi juba kolmandate sõjaaegsete jõulupühadega. Rahu, isegi jõulurahu ei ole. Ka seal, kus jõululaps Jeesus sündis ja külast külasse rännates rahusõnumit kuulutas pole rahu. Kõrge müüriga ümbritsetud Petlemmas oodatakse erilise igatsusega, et inglite laul “Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!” (Lk 2:14) võiks saada tõeks ka Jeesuse sünnilinnas. Jeruusalemm, mille väravatest Jeesus eeslisälu seljas sisse ratsutas, ootab endiselt Rahukuninga saabumist. 2000 aastat tagasi käisid Jeruusalemma saabuva Jeesuse eel ja järel rahvahulgad, kes hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!“ (Mt 21:9) Täna selliseid hõikeid Jeruusalemmas ei kuule.

Kõikjal maailmas, seal, kus elu saab kulgeda enam-vähem normaalses elurütmis, vaadatakse kirikuaasta lõppedes mõtlikult seljataha ja uue aasta alguses lootusrikkalt ettepoole – õpitakse ajaloost ja tehakse plaane. Nii ka väikesel Eestimaal.

Eesti luteri kiriku jaoks oli lõppenud kirikuaasta kindlasti ajalooline mitmel põhjusel. Üle kaheksa aasta võisime taas koguneda ühiselt kirikupäevale ja vaimulikule laulupeole, et laulda ja hõisata rõõmust, mis levib üle maa. Mitutuhat lauljat ja mitutuhat kuulajat südasuvise pärimuskultuurilinna Viljandi lauluväljakul oli unustamatu kogemus ja tõi sõjapelus rahvale vähemalt mõneks ajaks rahu südamesse ja rõõmu palgele.

Lõppeval aastal vahetus ka Eesti luteri kiriku juhtide põlvkond. Senised piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets andsid oma valdkonnas vastutuse ja juhtimise üle mantlipärijatele piiskop Ove Sanderile, piiskop Anti Toplaanele ja piiskop Marko Tiitusele.

EELK Kirikukogu tegi ajalugu, kui otsustas taastada peaaegu endisel moel Eesti- ja Liivimaa reformatsioonieelse kirikliku jaotuse. See tähendab, et alates 2024. aastast jaguneb Eesti luteri kirik territoriaalselt neljaks piiskopkonnaks: Tallinna peapiiskopkonnaks, Põhja-Eesti piiskopkonnaks, Saare-Lääne piiskopkonnaks ja Lõuna-Eesti piiskopkonnaks. Tahan loota, et see lähendab ja koondab inimesi senisest enam ning kirik jõuab kogudustele ja liikmetele lähemale. Aeg annab arutust, kas see samm ühendab meie harali vajuvat kirikut senisest rohkem.

Eeloleval 2025. Issanda aastal ootab aga ristirahvast ees üle pika aja taas võimalus tähistada Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmist üle maailma ühel ja samal ajal, sest Kristuse ülestõusmispühad langevad nii ida- kui läänekirikus samale ajale. See on võimalus koostöötahte ja osaduse rõhutamiseks ning ligimesearmastuse väljendamiseks.

Eriti oluline on see Eestimaal, kus maailmavaateline ja kanooniline lõhe ei kulge enam teineteisest kaugel asuvate patriarhide vahel, vaid on süvenemas Maarjamaa (õige)usklike, nagu ka keele- ja rahvusrühmade vahel. Vabaduse eest seismine ja vabaduse hoidmine on muutnud aktuaalseks küsimuse usuvabaduse tegelikust olukorrast ilmalikus riigis.

Seda olulisem on, et Eesti Kirikute Nõukogu otsustas kuulutada järgmise aasta teema-aastaks nimega “Tunnistatud usk”. Möödub ju 2025. aastal 1700 aastat Nikaia usutunnistuse sõnastamisest. See usutunnistus ühendab kogu kristlaskonda.

Advendiküünalt süüdates, jõulurahu oodates ja uuele aastale vastu minnes aitab teadmine, et Kristus on surnud meie kõigi nimel, meie kõigi eest ja tõusnud ka surnust üles selleks, et päästa kõik, kes Temasse usuvad. Nõnda ühendab Kristus kogu ristirahva nii surmas kui elus, mis aga kõige olulisem – igaveses elus!

Soovin kõigile rahulikku ja rõõmsat advendiaega ning õnnistatud uut kirikuaastat!

+ Peapiiskop Urmas Viilma                                                             Tallinnas, 30. novembril 2024

Kirikuaasta algus. Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses

Pühakirjalugemised:

Jesaja 62:10–12   Öelge Siioni tütrele: Vaata, su pääste tuleb!
Roomlastele 13:11–14   Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal
Matteuse 21:1–9   Jeesus sõidab kuninglikult Jeruusalemma

Jumalateenistuse laulud:

U.Sisask “Auväärne haldaja”
Alguslaul: 4 – Nii elevil, nii rõõmus
G. F. Händel “Rõõm üle maa”
Päeva laul: 2 – Hoosianna, tõstke häält
Jutluselaul: G. J. Vogler “Hoosianna”
Sileesia rahvaviis “Maa on nii kaunis”
U. Sisask “Suur Looja, valgus oled Sa”
Korjanduslaul: 363 – Et Kristust vastu võtta
U. Sisask “Heliseb väljadel” ja “Sind tervitan”
U. Sisask “Püha”
Lõpulaul: 85 – Kord rahvahulgad tervitasid

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo, kaastegev kammerkoor Flora dirigent Kaie Sauga juhatusel.

Toomkirik on avatud: T – P 10-16

Piiblitundi juhib Toomkoguduse pühapäevakooli õpetaja Mai – Liis Mäeväli

Kuningas Kristuse püha

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. 2 Kr 5:10

Pühakirjalugemised:

Taaniel 12:1–3 Lõpuaeg
Ilmutuse 20:11 – 21:1 Nägemus viimsest kohtust
Matteuse 25:31–46 Tähendamissõna rahvaste kohtust

Jumalateenistuse laulud:
Protsessioonimuusika: G. P. Telemann – Largo Sonaadist G-duur
Alguslaul: 179 – “Ärgake!” nii vahid hüüdvad
Muusika: K. Raid – Kiida nüüd Issandat
Päeva laul: 299:1-4 – Kristus on Kuningas
Muusika: G. P. Telemann – Allegro Sonaadist G-Duur
Muusika: A. Lemba – Armastuse poeem
Mälestuslaul: 170:1-2 – Rändur, ütle, kuhu lähed
Korjanduslaul: 175:1- – Jeruusalemm, sa püha taevalinn
Muusika armulaua ajal: G. P. Telemann – Fantaasia sooloviiulile h-moll, I Siciliana, II Vivace
Lõpulaul: 299:7 – Kiitust ja au, oh Immaanuel, Sulle

Jumalateenistusel teenivad: Peapiiskop Urmas Viilma, peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, viiulil Urmas Vulp, tšellol Allar Kaasik

Toomkirik on avatud T -P 10 -16

Eestimaa kõige vanema töös oleva katusekatte selleaastased restaureerimistööd on jõudmas lõpusirgele. 14. novembril pandi katuseharjale üles tuulelipp ning vastne tuulelipp ja eakas katus täidavad vapralt oma ülesannet.

Üle 300-aastase katusepleki restaureerimistööd on Eestimaal esmakordsed, selliste tööde pretsedent puudub. Tööd on olnud suured ja haruldasel kombel saime abi samadelt meistritelt, kes tegid suure tornikiivri tööd. Suur tornikiiver sai üleilmse tunnustuse, parim plekk-katus 2023. aastal. Selle aasta põhitööd on liikunud kiriku kõige vanema osa, altariruumi katustele, hõlmates ka keskaegset viilutorni ning sellega seotud vaskplekitöid.

Head Toomkoguduse liikmed! Me palume teie abi, et te pakuksite meil katust. Teie lahkete annetustega saame selle aasta töödega valmis. Teie toetus aitab meil katta imelise katuse restaureerimise kulusid. Tööde kogumaksumus on üle 320 000 euro. Tallinna linn on meile appi tulnud 150 000 euroga ja Eesti Vabariigi Muinsuskaitseamet 100 000 euroga. Puudujääva osa kokkupanemisel loodame ka teie jõule. Koos tehtud annetustega kestab meie katus üle aegade.

tallinna.toom@eelk.ee

EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus

Registrikood 80209270
SEB Pank EE401010022002639007
Panga kood BIC: EEUHEE2X

Kirikuaasta eelviimane pühapäev. Valvake!

Pühakirjalugemised:

Psalm 94:8–15 Millal te saate targaks?
1. Tessalooniklastele 5:2–11 Issanda päevaks valmistumisest
Matteuse 24:36–44 Jeesus õhutab valvama

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 176 – Nüüd tõuskem patu vaevast

Taize laul “Sinu käes on kõik minu aeg”

Päeva laul: 177:1-3 – Oh ärka, usklik rahvas

Jutluselaul: 331 – Valmistagem, ristirahvas

Mälestuslaul: 174 – Õndsad on need, kes Issandas on surnud

Korjanduslaul: 178:1- – Veel on üks rahuaeg meil leida

Taize laul “Pühas paigas”

Lõpulaul: 5 – Me ootame Sind, Jeesus Krist

Jumalateenistusel teenivad: Piiskop Ove Sander, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud T – P 10 -16

Klaverikontserdil esineb hetkel Helsingis töötav Itaalia pianist Davide Massacci.

Kontserdile on vaba sissepääs. Kutsume kuulama!

Olete oodatud Tallinna Toomkiriku altariruumi katuseharja tuulelipu pühitsemisele 14. nov kl 12.00.

Eestimaa kõige vanema töös oleva katusekatte selle aasta restaureerimistööd on jõudnud lõpusirgele ja soovime sellele panna ilusa punkti tuulelipu ja ajakapsliga.

Üle 300-aastase katusepleki restaureerimis- ja konserveerimistööd on Eestimaal esmakordsed, sest puudub pretsedent. Nii on tegemist teedrajava ja ka ajaloolise sündmusega.

Näib usutav, et Toomkiriku koorilõpmiku katuse ehisdetailid – vasest kuul, tuulelipp ja kullatud tipuristike – pannakse paika juba suure tulekahju järgsel taastamisel 17. sajandi lõpus. Üldiselt hästi säilinud ansambli suurim kaotus on tuulelipu leht, millest on alles vaid üks sepisrauast tugilatt ja „laagrite“ jäljed vardal. Tuulelipu leht hävines millalgi 20.saj keskpaiku, viimane arvestatav piltkujutus sellest pärineb Juhan Naha II maailmasõja aegset skitside kogust. Ajalooline graafika näitab, et mõneti ebatüüpilise kompositsiooniga tuulelipu keskseks motiiviks oli inglifiguur.

Paraku on ajalooline andmestik liialt napp selleks, et mõelda lipulehe rekonstrueerimisele. Väga selgelt jääb ainult üks tee – anda võimalus kaasaegsele ideele, kujundusele, teostusele.

Lipuleht tehakse Toomkiriku  vanast katuseplekist, mis on aastasadu samal kohal sulasena oma ülesannet täitnud. Rohelise imposantse paatinaga kaetud vaskplekk saab niimoodi endale uue elu. Ingel sõnumitoojana annab neitsi Maarjale üle teate, edastab kuulutuse, et Maarja jääb lapseootele ja toob ilmale poja, kellele paneb nimeks Jeesus (Luuka 1:31). See on sõnum ajatust ajalikku, taevasest maisesse, piirijooneks mustast sepisrauast tuulelipu varras. Vardale kinnitub taevase ja ajatu inglitiibade kujundiga lipuleht ja piirile kinnituv ja sealt algav ajalik ja inimsilmale nähtav, lehtkullaga õilistatud õis. Lipuvarda tippu ehib lehtkullaga kaetud võrdhaarne ristimärk, mis kinnitub piiri tähistavale lipuvardale ja seob kokku lipuvarda tipupositsioonil sümboolselt Kristuse kahte loomust – tõelist Jumalat ja tõelist inimest. Lipuvarda alumises osas on kuul, mis kannab loodud maailma tähendust, mille üle kõlab kuulutus Lunastajast.

Toomkiriku 2024. aasta altariruumi katuste praeguse osa restaureerimistöid maksumusega enam kui 320 000.- eurot on toetanud Tallinna linn, Kultuuriministeeriumi Muinsuskaitseamet, Tallinna toomkoguduse liikmed ja SA EELK Toetusfond.

Foto autor Arho Tuhkru

Toomkonverentsi kava:

13.05 – 13.15 algussõnad –  Arho Tuhkru, Toomkoguduse õpetaja

13.15 – 13.45   „Neitsi ja ükssarvik. Neitsi Maarja ja Kristuse sümbol või rüütli ja tema südamedaami võrdkuju?”  – Merike Kurisoo, Niguliste muuseumi direktor

13.45 – 14.15 „Ferdinand von Tiesenhausen ja tema hauamonument“  – Jüri Kuuskemaa, kunstiajaloolane

14.15 – 14.45  “Vaimulike elujärjest Tallinna 16. sajandi pärandiloendite põhjal.” – Ivar Leimus, Ajaloomuuseum

15.15 – 15.45  „Toomkiriku kaks konserveeritud rootsiaegset funeraalkiivrit“  – Martin Bristol, restauraator; Edvards Puciriuss, restauraator

15.45 – 16.00 „Toomkiriku 2024. aasta leiud ja tööd“ – Juhan Kilumest, kunstiajaloolane

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õp Eenok Haamer, õp Krsitjan Luhamets, diakon René Paats, ja teised,  muusikaga teenib Helen Lokuta ja Tõnis Mägi

Pühakirjalugemised:

Koguja 12:1–7 Nõuanne noorele

2. Timoteosele 4:6–8 Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu

Luuka 20:27–40 Saduserid kiusavad Jeesust küsimusega ülestõusmisest

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul:  369 – Jeesus, Õnnistegija
Taizé 32 – Vaid Jumalas võib leida
Päeva laul: 378:1-5 – Mu elu Kristus ise
Jutluselaul: 372 – Kuis hingvad vaikselt
Mälestuslaul: 255:3 – Täht, sütti haua üle
Korjanduslaul: 370 – Koju soovib süda
Taizé armulaua ajal 50 – Südames rahu
Lõpulaul: 471 – Rõõmsalt rutta edasi
Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16