Käesoleval aastal möödub 25 aastat toomkiriku Ladegasti-Saueri oreli restaureerimisest. Selle aastapäeva tähistamisele on pühendatud laupäeval, 28. jaanuaril toimuv orelimaraton, kus esineb 20 eesti organisti.

Orelimaratonile järgnevalt saab kuulata kahte ettekannet, mis on seotud toomkiriku oreliga: “Toomkiriku orel Euroopa vaates” – Matthias Ullmann, oreliintonaator Saksamaalt, “Toomkiriku oreli restaureermise mõju Eesti orelitele” – Toomas Mäeväli, Toomkiriku orelihooldaja.

1995. aasta jaanuaris moodustati toomkiriku oreli restaureerimise käivitamiseks koguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe ja orelikunstnik prof. Hugo Lepnurme eestvõttel Tallinna Toomkiriku Oreli Fond, mis hakkas tegelema vajaminevate finantside muretsemise ja restaureerimise organiseerimistööga. 8. juulil 1996 allkirjastati oreli restaureerimise leping firmaga Orgelwerkstatt Christian Scheffler (Saksamaa), mis on keskendunud just selle perioodi pillide restaureerimisele. Viimast korda enne remonti kõlas orel 10. jaanuaril 1998 toimunud orelimaratonil. Oreli restaureerimine sai lõpetatud 1. augustiks 1998.

Orelimaratoni kontserdi kava:

César Franck Finaal, op. 29 – Aare-Paul Lattik

Oskar Lindberg Sonaat g-moll, op. 23: I Marcia elegiaca – Tiit Kiik

Anne Ellerhein-Metsala Üks roosike on tõusnud – Piret Aidulo

Ester Mägi Dialoog (Prelüüd ja koraal)- Pille Metsson

Louis Vierne Orelisümfoonia nr. 1, op. 14: VI Finaal – Gustav-Leo Kivirand

César Franck Prelüüd, fuuga ja variatsioon, op. 18 – Aivar Sõerd

Felix Mendelssohn Bartholdy Sonaat nr 2 c-moll – Anna Humal

Valdeku Loigu 3 prelüüdi orelile – Liina Rahuoja

Sergei Rahmaninov Barkarool, op. 11 nr. 1 – oreliduo Tiia Tenno ja Hille Poroson

Peeter Süda Pastoraal, Prelüüd g-moll – Ulla Krigul

Max Reger Benedictus, op. 59 nr. 9, Andres Uibo Orelisümfoonia: IV Uus Jeruusalemm – Andres Uibo

Alfred Karindi Orelisonaat nr. 3 f-moll: II Berceuse (Hällilaul) – Kersti Petermann

Max Reger Tokaata e-moll, op. 65 nr. 11, Meloodia, op. 59 nr. 11 – Kristel Aer

Johann Sebastian Bach Wer nur den lieben Gott lässt walten, BWV 691, 690, 642 – Erika Jefimova

Viktor Honcharenko Chaconne – Kadri Ploompuu

Hugo Lepnurm Tokaata – Brigitta Petropavlova

Rudolf Tobias Fröhlich soll mein Herze springen, Sigfrid Karg-Elert Nun danket alle Gott, op. 65 nr. 59 – Olga Gams

Louis Vierne Carillon de Westminster, op. 54 nr. 6 – Kadri Toomoja
Jaanus Torrim – Improvisatsioon koraalile “In dulci jubilo” / “Oh laulgem südamest”

Jeesus äratab usule.

Päeva juhtsalm

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. Luuka 13:29

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

Jesaja 30:18–21 Issand tõotab oma rahvale armu anda
Heebrealastele 11:1–10 Usust ja uskujatest muistsel ajal
Johannese 4:39–42 Jeesus Samaarias

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul            328   1-3          Rõõmusta, rõõmusta

Pealaul                57                    Oh Jeesus Kristus, valgusta

Jutluselaul          241                    Oh Jumal, tule armuga

Mälestuslaul      344   2-3          Su armu sülle ase

Korjanduslaul   223                    Minu süda rõõmustele

Lõpulaul             328   4-5          Ole truu, ole truu

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon Renè Paats, kaasa teenib Doris Raudsepp, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

2008. aasta 13. jaanuari õhtusel jumalateenistusel õnnistati ametisse politsei esimene peakaplan õp Jaan Jaani.

Pühapäeval, 15. jaanuaril tähistati 15 aasta möödumist kaplanaadi loomisest. Kell 11 alanud pidulikul missal Tallinna Toomkirikus jutlustas peakaplan Valdo Lust ja teenisid lisaks toomkoguduse vaimulikele Arho Tuhkrule ja Joel Siimule kaasa ametisolevad PPA kaplanid Tuuli Raamat ja Priidu Ellam, samuti kaplan emeeritus Ago Rand. Muusikaga teenisid organist Piret Aidulo ja Tallinna Politseiorkestri puhkpillikvintett.

Pidupäeval olid politseikaplanaati tulnud õnnitlema PPA prefektid, Soome ainus ametisolev politseikaplan Jaani Vilkkilä ning teiste kaplaniteenistuste peakaplanid kaitseväest, Kaitseliidust ja sotsiaalministeeriumi hoolekandekaplanaadist.

Oma tervituskõnes Eesti Kirikute Nõukogu presidendina tänas peapiiskop Urmas Viilma kaplaneid nende ustava ja hoolika teenistuse eest PPAs, mis jääb paljuski avalikkusele nähtamatuks, sest tööd ei tehta niivõrd inimestega ühiskonnas, kuivõrd just PPA töötajatega, kellele toeks ja hingehoidjateks ollakse.

Fotod: peapiiskop Urmas Viilma arhiivist

Toomkiriku orelil on salvestatud ukraina helilooja Mykola Kolessa Passacaglia.
Mykola Kolessa (sündinud 1903 Sambiris Lvivi lähedal, surnud 2006 Lvivis) oli ukraina orelimuusikale alusepanija. Passacaglia on kirjutatud 1929. aastal tema õpingute ajal Prahas ja oli algselt klaveriteos. 1955. aastal seadis selle orelile Arseniy Kotlyarevskyi ning sellest on saanud ukraina orelimuusika tuntuim teos.
Orelil Kadri Ploompuu, video autor Rebeka Rummel.
Teose salvestus on pühendatud ukraina rahva võitlusele oma kodumaa vabaduse eest.

Jeesus ilmutab oma jumalikku väge.

Politsei – ja Piirivalveameti kaplanaadi 15.aastapäev.

Pühakirjalugemised:

Psalm 105:1-5,39-42 – Tänage Issandat
Ilmutusraamat 22:16-17 – Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta
Johannese 4:5-26 – Jeesus kõneleb Samaaria naisega

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul 302 – Oh võtkem Jumalat

Päeva laul 264 – Ma kummardan Sind, Armuvägi

Mälestuslaul 449B:1 – Ole ustav surmani

Korjanduslaul 271 – Veel armuallik keeb

Lõpulaul 450B – Hoia, Jumal, Eestit

Teenivad: Peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Joel Siim, PPA kaplanaadi juht Valdo Lust, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on välja andnud koguduse kaastöölis kuldse märgi inimestele, kes on koguduse töös olnud enam kui 25 aastat.

8. jaanuaril andis juhatuse esimees Riivo Sinijärv Toomkoguduse poolt pr. Ivi Eenmaale koguduse kaastöölise kuldse märgi. Pr. Ivi Eenmaa on osalenud Toomkoguduse nõukogu töös enam kui 25 aastat. Toomkogudusega on ta olnud seotud juba varasemast ajast, mil ta oli ametis Rahvusraamatukogus, mis kaua aega asus Rüütelkonna hoones Toomkiriku kõrval. Ka Tallinna linnapeana on pr. Ivi Eenmaa toetanud Toomkoguduse tegemisi. Koguduse kaastöölise märgiga koos anti üle ka Toomkoguduse meene – toomkiriku tornitipu enam kui paarisaja aasta vanusest vaskplekist tehtud tuulelipu kujutis.

Päeva teema – ristimise and

Päeva juhtsalm

„Keda igane Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.“ Rm 8:14

Lugemised:

Jesaja 61:1–3   Issanda Vaim on minu peal, sest Ta on mind võidnud

Apostlite teod 8:26–40   Filippus ja Etioopia kojaülem

Johannese 1:29–34   Ristija Johannes tunnistab Jeesusest

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul    203     Kõrged uksed lahti minge

Koor – Fr. Himmel  „Ingli tiivul“

Päevalaul     7       Nüüd Jumalale austuseks

Jutluselaul    210  1-4  Ma olen ristitud

Koor – A-M. Salumäe „Jõuluvalgus“

Korjanduslaul   56    Nüüd paistab meile kaunisti

Koor – B. S. Ingemann, sileesia  „Maa on nii kaunis“

Lõpulaul    210 6-7   Ma ristitud!

Teenivad: peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, diakon Renè Paats, toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Uusaasta päev

Päeva teema – Jeesuse nime päev

Päeva juhtsalm:

Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades! Kl 3:17

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Jesaja 43:1–3   Ära karda, sest ma olen sind nimepidi kutsunud

1. Johannese 5:1–5     Maailma võitvast usust

Johannese 14:12–14   Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul 49           Uut aastat meie algame
Päevalaul 45           Saatjaks olgu Jeesus meil
Jutluselaul 50         Ühtainust nime tunnen
Mälestuslaul 261    Tähtede taga
Palvelaul  274         Jeesus, Sa ainuke 
Lõpulaul: 42           Maa on nii kaunis

Teenivad: Õpetaja Arho Tuhkru, organist Gustav – Leo Kivirand.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

https://youtu.be/W_al72EtbGM

Sõna sai lihaks

Pühakirjalugemised:

Jesaja 11:1–9 Iisai kännust tõuseb võrse

Heebrealastele 1:1–3 Jumal on meile rääkinud Poja kaudu

Johannese 1:1–14 Sõna sai lihaks ja elas meie keskel

Jumalateenistuse laulud:

Protsessioonimuusika: M.-A. Charpentier – Prelüüd Te Deum’ile

Alguslaul: 21 – Kõik usklikud, tulge

Solist: W. A. Mozart – Exsultate, jubilate

Päeva laul 31A – Päästja on nüüd kingitud

Jutluselaul 482 – Rõõm üle maa

Solist: J. de Haan – Benedictus

Korjanduslaul 28 – Oh Petlemm, väike linnake

Solist: J. S. Bach – Jesu bleibet meine Freude
Solist: J. S. Bach – Schafe können sicher weiden

Lõpulaul 29 – Oh sa õnnistav

Lõpuprotsessiooni ajal: H. Purcell Trumpet Tune and Air

Teenivad:  peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, solist Mart Kivi.

Toomkirik on avatud T – P kell 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

PEAPIISKOPI LÄKITUS

jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2023

Jõulukirikus tuttavate ja armsate jõulukoraalide laulmise vahel kõlav jõuluevangeelium puudutab kõiki hingekeeli. Silme ette kerkivad kujutluspildid lõkketule ääres end soojendavatest karjustest, kelleni jõuab taevane inglikoori laul Jumala aust ning rahust maa peal, millest inimestel on hea meel.

Seekordsed jõulud ei saabu meie maailmajaos paraku rahuga maa peal, sest Ukraina kannatab Venemaa agressiooni all ning sõjarahutus tungib sealt, kuhu pommid kukuvad, veel tuhandete kilomeetrite kaugusele üle Euroopa. Sel aastavahetusel tuleb oma esimesed jõulud võõrsil veeta miljonitel Ukraina sõjapõgenikel, kes kõik on oma kodust ja kodumaalt sunnitult põgenenud.

Nukrusega tuleb tõdeda, et inimkond ei ole aastatuhandete kestel õppinud midagi varasemate põlvkondade sõjakuse ja vägivallaga kaasnenud traagikast. Lohutav on siiski tõdeda, et põgeniku leiba on omal ajal maitsnud ka oma sünnilinnas võimutsenud vägivalla jalust pagenud jõululaps Jeesus.

Meile on tuttav evangelist Matteuse värvikas jutustus hommikumaa tähetarkade külaskäigust Petlemma, et kummardada vastsündinud Jeesust kui Kuningat ning kinkida talle kulda, viirukit ja mürri. Lootusrikka külaskäigu kirjeldusele järgneb aga dramaatiline jutustus kuningas Heroodese julmusest, mis ähvardas lõppeda kurvalt nii Jeesusele kui tema vanematele. Matteus jutustab: Kui nüüd tähetargad olid lahkunud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Joosepile unenäos ja ütles: „Tõuse, võta kaasa laps ja tema ema ning põgene Egiptusesse ja jää sinna, kuni ma sind käsin, sest Heroodes tahab lapse üles otsida ja hukata!“ Siis Joosep tõusis, võttis lapse ja tema ema ning põgenes öösel Egiptusesse. (Mt 2:13–14)

Harva oleme jõulupühadel meenutanud, et Jeesus veetis pärast sündimist esimesed eluaastad põgenikuna Egiptuses. Püha Perekond naasis sünnimaale alles pärast türannkuninga Heroodese surma. Seekordsete jõulude ajal on 65 000 Ukraina sõjapõgeniku jaoks just Eestimaa selleks turvaliseks Egiptuseks, kust varju otsida, kuniks Kremli sõjaka agressori aeg ümber saab.

1944. aastal Stalini punaterrori eest kodust ja sünnimaalt põgenenud eestlased on meenutanud, et kõige suurem koduigatsus valdas neid just esimeste võõrsil veedetud jõulupühade ajal. Uuel asumaal maapaos olles ei tuntud end kodus, et lähedaste ringis kogu hingest jõulurõõmu nautida. Väga harva olid pagulased jõuluõhtul teretulnud kohalike pühadelauda. Tegelikult olid ju kõik lootnud jõuda jõuluks koju …

Ka Eestimaal varjuvad põgenikud ei pääse veel seekord jõuluks koju. Et jõulud oleks tõelised kristliku armastuse pühad, kutsun eestimaalasi annetama jõulukingituse jagu rõõmu neile, kes on sunnitud tähistama jõule põgenikena Eestimaal. Paljudele meist on ka jõukohane jõululauda kattes lisada oma pere pidulistele Püha Perekonna liikmete jagu kostilisi, kelle jõululauale saame omalt poolt jõulurõõmu lisada. Leevendagu meie väike panus pisutki maapaos viibijate koduigatsust ning olgu tunnistuseks maarjamaisest külalislahkusest ja ligimesearmastusest.

Kinkigu Jõululaps rõõmu ja rahu kogu maailmale ning õnnistagu meid Issanda aastal 2023!

Urmas Viilma