Archive for the ‘Uncategorized’ Category

Kammerkoor „Laudate Dominum“ reis Torontosse

Neljapäev, mai 11th, 2023

Kammerkoor „Laudate Dominum“ uskumatud seiklused Torontos

EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse kammerkooril „Laudate Dominum“ dirigent Veljo Reieriga eesotsas oli harukordne võimalus külastada aprilli lõpus 10 päeva jooksul Kanadas Toronto Eesti kogukonna kirikuid ja eakate kodusid ning esineda kahel pühapäeval jumalateenistustel ning kahel korral eakate kodus.

Meie reisi algusele seadis ootamatult „kaikaid kodarasse“ lennukompanii, kes otsustas jagada meie väikese 13 liikmelise grupi kolmeks, nii et me jao kaupa kolme päeva jooksul Torontosse jõudsime. Igasugustele sekeldustele ja ebamugavustele vaatamata olime siiski 23.aprilliks kui üks mees valmis sõitma oma esimesele esinemisele Hamiltoni First Estonian Lutherian Church´i, kus meid ootasid nii Läti kui ka Eesti kogudus. Koguduse õpetaja Davis Kaneps tervitas kokkutulnuid nii läti, inglise kui ka väheses eesti keeles ning nimetas teenistust sümboolselt „liivlaste“ jumalateenistuseks. Samuti tervitas ja luges Luuka evangeeliumit eesti ja inglise keeles meie kodukiriku õpetaja Arho Tuhrku. Õp Tuhkru oli alati meie koori saatmas erinevatel etteastumistel, kus ta tutvustas nii koori kui ka koori poolt ettekantavaid laule nii eesti kui ka inglise keeles.

Jah, ega midagi pole parata, meie väliseesti kogukonnad jäävad aina vanemaks ning neid, kes veel kirikus jaksavad käia, jääb samuti aina vähemaks. Meie repertuaari valik sai kantud Eesti heliloojate vaimulikust muusikast alates Rudolf Tobiasest, tema tütrest HelenTobias-Duesbergist ning lõpetades Riho Esko Maimetsaga, kes on sündinud Torontos, kuid praegusel ajal elab Eestis. Veel kõlasid koori esituses Johannes Kappeli, Roman Toi, Anne-Mai Salumäe, Matis Metsala, Pärt Uusbergi, Rein Kalmuse ja Evelin Kõrvitsa teosed.

Peale esinemist ning lahkete inimeste poolt valmistatud kohvilauda suundusime Niagara joa äärde. Ilmad meid reisi jooksul väga ei soosinud, kuid kohati näitas päike oma palet hallide vihmast märgade pilvede tagant mõnel korral siiski. Kuna turismihooaeg pole veel alanud, saime tohutut looduse jõudu nautida üsna mugavalt, kuid laevaga kose alla siiski minna ei tihanud, kuna tuul oli väga tugev ja laevad pöörasid „ninad“ ümber juba kaugelt enne kose juurde jõudmist.

Kuna reisida oli vaja mitmel päeval erinevatesse sihtkohtadesse, rentisime selleks kaks 7 kohalist autot. Meie oma lauljad Paavo ja Raido olid äärmiselt abivalmid ning professionaalsed juhid, mistõttu saime punktist A punkti B ilma suuremate viperusteta. Tõsi, tohututest liiklusummikutest me ei pääsenud ning mõnikord 30 kilomeetrist distantsi tuli läbida pea 2 tundi.

Niagara juga

Peale esinemist ning lahkete inimeste poolt valmistatud kohvilauda suundusime Niagara joa äärde. Ilmad meid reisi jooksul väga ei soosinud, kuid kohati näitas päike oma palet hallide vihmast märgade pilvede tagant mõnel korral siiski. Kuna turismihooaeg pole veel alanud, saime tohutut looduse jõudu nautida üsna mugavalt, kuid laevaga kose alla siiski minna ei tihanud, kuna tuul oli väga tugev ja laevad pöörasid „ninad“ ümber juba kaugelt enne kose juurde jõudmist.

Kuna reisida oli vaja mitmel päeval erinevatesse sihtkohtadesse, rentisime selleks kaks 7 kohalist autot. Meie oma lauljad Paavo ja Raido olid äärmiselt abivalmid ning professionaalsed juhid, mistõttu saime punktist A punkti B ilma suuremate viperusteta. Tõsi, tohututest liiklusummikutest me ei pääsenud ning mõnikord 30 kilomeetrist distantsi tuli läbida pea 2 tundi.

Kui Torontosse minna, siis peab ära käima kindlasti ka Tartu College´is (arhitekt Elmar Tampõld). Selleks leppis meie hea õpetaja Arho Tuhkru kokku ringkäigu professor Andres Kasekampiga, kes oma tihedast töögraafikust hoolimata leidis meie jaoks paar tundi, et tutvustada sealset ülikoolilinnakut ning parimaid uusi ning vanu ehitisi. Ehitus käib aga tühjadel platsidel muudkui edasi, kuhu kerkivad üha uued ja paremad ülikoolihooned erinevatele fakulteetidele. Äärmiselt kauni sisearhitektuuriga olid raamatukogud, millest üks oli moodsate võimalustega ülihästi sulanduv uusehitis vanasse hoonesse ning teine uues kõrghoones. Prof Kasekamp näitas meile ka konservatooriumi uut õppehoonet, mis samuti vana hoonega kenasti ühendatud ning mille kontserdisaalis nimetusega Koerner Hall õnnestus meil selle kooli üliõpilasorkestri hooaja viimast kontserti kuulata.

Koerner Hall on Põhja-Ameerika üks ilusamaid ning akustiliselt paremaid kontserdimaju, kus on 1135 istekohta ning kus esinevad maailma parimad tipporkestrid ja – solistid. Ka meil õnnestus kuulata sealse kooli üliõpilasorkestrit, keda juhatas äärmiselt energiline, maailmas tuntud dirigent William Eddins. Kavas oli John Estacio  „Wondrous Light“, teine osa teosest Borealis ning Gabriel Pierné (1863-1937) kontsert harfile ja orkestrile, op.37, solistiks mitmetel konkurssidel pärjatud noor harfimängija Ben Albertson. Kontserdi teises pooles kõlas B.Bartók´i Concerto orkestrile, sz 116. Suur tänu nende kontsertide eest meie lauljale Kristile, kes varakult internetist need võimalused valmis vaatas ning piletid ära ostis.

Uue Konservatooriumi ühendus vanaga

Kui jutt juba kontsertidele läks, siis ei saa mainimata jätta asjaolu, et samal ajal andis Torontos kontserte Trinity – St. Paul´s Ccurch´is nüüd juba maailmakuulsaks saanud mees-sopran Samuel Marino koos Tafelmusik Baroque Orchestra´ga. Saime kuulata tema peaproovi, mis oma vormile vaatamata tõstis meid kui taevastesse kõrgustesse. Imeline tehnika, võluv laulja, keda saatis väga-väga hea barokkorkester ning seda kõike toetas saali hea ja pehme akustika.

Samuel Marino

Kui jutt juba kontsertidele läks, siis ei saa mainimata jätta asjaolu, et samal ajal andis Torontos kontserte Trinity – St. Paul´s Ccurch´is nüüd juba maailmakuulsaks saanud mees-sopran Samuel Marino koos Tafelmusik Baroque Orchestra´ga. Saime kuulata tema peaproovi, mis oma vormile vaatamata tõstis meid kui taevastesse kõrgustesse. Imeline tehnika, võluv laulja, keda saatis väga-väga hea barokkorkester ning seda kõike toetas saali hea ja pehme akustika.

Peale tuuri ülikoolilinnakus võttis meid vastu Väliseesti Muuseumi ehk VeMu juht ning sealse kogukonna kultuurimälu hoidja  pr Piret Noorhani, kes tutvustas meile muuseumi ja selle arhiivi ning ajalehe Eesti Elu ruume ja tegemisi. Suur tänu arhivaar Piret Noorhanile ja teistele „mälu“ hoidjatele!

Suurepärase ekskursiooni ülikooli linnaku ümber tegi meile järgmisel päeval ka pr Käbi Lokk, kes tutvustas arhitekt Uno Prii põhiliselt 60 aastatel valminud kortermaju, kelle käekiri väikeste arhitektuuriliste nüansside lisamisel nendele suhteliselt tavalistele kortermajadele on tõepoolest äratuntav.

Uno Prii korterelamu

Prof Andres Kasekamp tegi põhjaliku Toronto Ülikooli tutvustamise
Toronto Ülikooli raamatukogu

26.aprillil ootasid meid väärikas vanuses eestlased Ehatare eakate kodus. Väga soe ja lahke vastuvõtt sai osaks kohe sinna jõudes, kus ette oli valmistatud mitmekäiguline lõunasöök kogu meie seltskonnale. Sinna oli tulnud ka EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe, kes juhatas sisse ka meie väikese kontserdi. Otse söögilauast kontserdile pole just väga kerge ennast häälestada, kuid muusik peab olema valmis igal ajal, igat moodi, et pakkuda kuulajatele veidigi meelelohutust.

Hetk Ehatare teenistuselt. Vastu võttis meid praost Mart Salumäe

Laudate Dominum teenis ka Soome kodus, lauldi erinevate ajastuste heliloojate muusikat. Vandekodus kohtuti ka laulja Tamara Norheim –
Lehela`ga, kes on helilooja Riho Esko Maimetsa vanaema

Järgmisel päeval oli meil kontsert Suomi-koti eakatele, kus ka mõned eestlased elavad. Nemad olid ühendanud meie esinemise aprillikuus sündinute pidupäevaga. Peale kontserti astus meie juurde väärikas ja kaunis proua, kes tutvustas ennast helilooja Riho Esko Maimetsa vanaemana, proua Tamara Norheim-Lehela. Ta mainis, et ka tema lapselaps Riho Esko Maimets on hetkel Torontos ning loodetavasti tuleb meie kontsert-jumalateenistusele Peetri kirikusse. Kuna me seal Maimetsa lugu ei laulnud, otsustasime koheselt selle „vea“ parandada ning ettekandele tuligi tema teos „Angele Dei“. Meie koor on väga tänulik kõikidele vastuvõtjatele, armsatele inimestele, kes andsid meile võimaluse neile esineda. Seda soojust ja tänu kiirgas meieni reisi lõpuni.

Kuna meil oli just täpselt paras jagu vabu päevi, siis ei jätnud me ära mitte ühtegi planeeritud käiku, mida õpetaja Arho enne reisi soovitas. Selleks oli näiteks Casa Loma, gooti stiilis loss, mis tänapäeval on kasutusel majamuuseumina ning mis oma interjööri tõttu on samuti populaarseks filmide võttepaigaks, nimetagem siin ainuüksi kasvõi kõigile tuntud Harry Potterit või Chicagot; CN Tower Toronto kesklinnas, mis kuni aastani 2007 oli maailma kõrgeim teletorn; Bata kingamuuseum, mille rajas Sonja Bata ning mille püsikogus on üle 13 000 jalatsi; Vaughani linna Kleinburgi külas asuv McMichelsi kunstigalerii oma kuulsate „Group of Seven“ kunstnikega ja  Ontario Waterloo linnast põhjapool asuv St Jacobsi mennoniitide külake, kus elatakse ikka veel 19.saj kombestiku järgi ning kus sõidetakse ka hobuvankritega. Olid vaatamist ja uudistamist väärt kohad tõesti.

Hamiltoni kiriku sisevaade koguduse jumalateenistuse ajal
Hamiltoni kiriku kohvilaud
Hamiltoni kirikus esinemine

Reisi viimasel päeval 30.aprillil oli meil kontsert-jumalateenistus Toronto Peetri kirikus, kus teenisid nii õpetaja Mart Salumäe kui ka Arho Tuhkru. Rahvast oli kogunenud päris toredasti. Õpetaja Arholgi oli palju äratundmisrõõmu oma endise kodukiriku inimestest. Jumalateenistusele oli tulnud ka Riho Esko Maimets, kelle teose Angele Dei me ka ette kandsime. Kahjuks ei saanud me tema käest küsida, kas ettekanne ka ootustele vastas, sest tema väike laps nõudis isa tähelepanu rohkem.

Toronto Peetri kirik ehitatud 1954
Kaasateenimine Toronto Peetri kirikus
Organistid Piret Aidulo ja Marta Kivik Toronto Peetri kiriku oreli juures

Et jutt liiga igavalt ära ei lõpeks, siis olles juba peaaegu kodus ehk otsaga Stockholmi lennuväljal, otsustas üks turvakontrolli lint kahest rivist välja minna, mille tõttu ei jõudnud meie dirigent Veljo Reier ja koorilaulja Liis enam lennukile. Olime kõik sõna otseses mõttes jooksnud „keel vesti peal“ pea pool tundi, et jõuda Tallinnasse väljuva lennuki väravani ja klõpsti pandi seegi kinni, jättes maha nii Veljo kui Liisi. Lennukompanii aga ei andnud enam  neile võimalust lennukile registreerida, vaid saatis nad õõtsuma Läänemere lainetele.

Lõpp hea, kõik hea.

Raili Jaanson

Toomkirikus oli 6. mail talgupäev

Neljapäev, mai 11th, 2023

Toomkirikus oli 6. mail talgupäev

Hommikul, juba kella 9 ajal oli rõõmus ja teotahteline grupp valmis rõõmsasti töökäed külge panema. Asjadevalitseja Tõnu Tuppits andis ülevaate võimalikest töödest ja isetekkelised grupid siirdusidki kirikupinkide pesemise toimkonda, tornitreppide koristamisse,  värvimiste tööde juurde ning tolmuimemise meeskonda. Kokkutulnuid oli täpselt nii palju, et tööd jagus kõigile. Kuna suure hooga asuti töödega pihta, siis ununes suures tuhinas fotode tegemine ja kui see meelde tuli, siis oli juba hilja ja suur osa meie häid talgulisi olid lõpetanud.

Aitäh kõigile neile, kes tulid appi lappide ja pangedega, pintslite ja harjadega.  Pildile jäid need, kui pildistamine meelde tuli ja kes olid veel talgulistena viimast lihvi andmas.

Suur tänu veel kord ja kohtumiseni järgmisel korral.

MISSA – ülestõusmisaja 5. pühapäev. Cantate

Teisipäev, mai 2nd, 2023

Taevariigi kodanikuna maailmas.

Pühakirjalugemised:

Jesaja 32:15–20 Elu Jumala rahus
Roomlastele 8:9–11 Jumal teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab
Johannese 17:6–10 Nüüd on nad ära tundnud, et kõik on Sinu juurest

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 387:1-5 – Ma laulan suust ja südamest

Päeva laul: 115 – Oh surmavõitja, tule Sa

Jutluselaul: 291 – Ei laulmast iial lakka

Mälestuslaul: 467 – Jeesus, meie eel

Korjanduslaul: 305 – Suur Jumal Sa

Lõpulaul: 387:6-9 – Ma elan aastast aastani

Teenivad:  õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Kesknädala VESPERID orelimuusikaga kell 17 alates 3. maist

Esmaspäev, mai 1st, 2023

Maikuust alates hakkavad toomkirikus jälle, pärast paari aastast vahet, toimuma kesknädala vesperid ehk õhtupalvused orelimuusikaga. Vesperi kavas on nii liturgia, sealhulgas Maarja kiituslaul, mõtisklus, palve kui orelipalad. Vespereid viivad läbi koguduse vaimulikud ja organistid. 3. mai vesperil teenivad õpetaja Joel Siim ja organist Gustav-Leo Kivirand.

Kasutagem võimalust õhtuseks mõtiskluseks ja palveks läbi liturgia ning muusika, mis kõlab toomkiriku erakordselt kauni kõlaga orelil.

KATEDRAALI PALVERAAMATU esitlus pühapäeval, 7. mail kell 12:30

Esmaspäev, mai 1st, 2023

„Katedraali palveraamatu“ esitlus Toomkirikus 7. mail kl 12.30

„Igale asjale on määratud aeg ja aeg on igal tegevusel taeva all“, need on Koguja raamatu 3. peatüki algussõnad. Kuidas me oma aega hindame ja korrastame, kas oskame argipäeva hetkede jadas mõelda, mille jaoks, kuidas me elame ja liigume ja oleme? Ehk aitab elurütmi seada „Katedraali palveraamat“, milles lisaks pühapäevastele teemadele leiab rohkesti nii kiriku- kui rahvakalendris olulisi tähtpäevi, et aega võtta ja lugeda üks palve.

Tavaliselt on raamatu saatesõnad heatahtlikule lugejale, kuid palvetamine on palju enam kui raamatusse trükitud sõnade lugemine. “Katedraali palveraamat” on pühendatud palvetajale.

Raamatust leiad palve kirikuaasta igaks pühapäevaks, lisaks palved suuremateks ja väiksemateks pühadeks, mälestuspäevadeks ning perekondlikeks sündmusteks.

Kohtumiseni Toomkirikus!

Heakorra talgud Toomkirikus laupäeval, 6. mail kell 9:00

Esmaspäev, mai 1st, 2023

Toomkirikus toimuvad taaskord kevadised heakorra talgud – laupäeval, 6. mail algusega kell 9:00.

Tegevusi jätkub nii õues, kui ka siseruumides. Kõik vajaminev on kohapeal olemas. Palume oma tulekust teada anda hiljemalt neljapäeva, 4. mai õhtul kella 17-ks e-postil: tallinna.toom@eelk.ee  või talgujuhi telefonil: 507 2572 Tõnu Tuppits.

Olete oodatud!

PIIBLITUND Toomkirikus 30. aprillil kell 12:30

Esmaspäev, aprill 24th, 2023

Tutvume Iisraeli rahva kuningatega, õpime, miks palmipuudepühal tervitatakse Jeesust Taaveti Pojana ning süveneme suure katastroofi põhjustele ja tagajärgedele. Piibel läbi kaheksa tunniga! Kuidas aastasadade jooksul sündinud ja paljudest erinevatest lugudest ja stiilidest koosnev Piibel saab siiski moodustada ühe terviku?
Mis on see punane niit, mis läheb läbi Piibli?
Kuidas puudutavad need vanad lood meie elu?
Kas Jumal saab kõnetada meid läbi ka nende Piibli raamatute, mis on rasked, igavad või kummalised?

Toomikiriku piiblitundides 2023. aastal otsime vastuseid neile küsimustele ja saame ülevaate kogu Piiblist.
Piiblitunnid toimuvad kord kuus (va. suvel) pühapäeviti pärast jumalateenistust kell 12.30 kiriku Vapiruumis, kevadel 5.02., 5.03., 2.04. ja 30.04.
Veebruaris alustame kohe algusest, Piibli alguslugudest ja räägime natuke ka sellest, miks üldse Piiblit lugeda – aasta lõpuks jõuame juba Ilmutuseraamatuni.

Piiblitunnid on avatud kõigile huvilistele ja neid juhib koguduse misjonär, teoloogia magister Liisa Rossi.

MISSA – ülestõusmisaja 4.pühapäev. Jubilate

Esmaspäev, aprill 24th, 2023

Jumala rahva koduigatsus

Pühakirjalugemised:
Jesaja 54:7–10 Issanda heldus ei liigu su juurest ja Tema rahuseadus ei kõigu
1. Peetruse 1:3–9 Elavast lootusest
Johannese 17:11–17 Isa, nüüd aga tulen ma Sinu juurde (jutlusetekst)

Alguslaul: 394 – Näe, õitseaeg on ligi
Päeva laul: 120 – Võitja, võta võidupalmid
Jutluselaul: 114 – Nüüd tõstkem rõõmuhääli
Mälestuslaul: 472:1-2 – Säravaim täht
Korjanduslaul: 294 – Imeline Issand
Lõpulaul: 298 – Kiida nüüd Issandat, minu süda

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

ORELIPOOLTUND 22. aprillil – esineb Jan Lehtola

Kolmapäev, aprill 19th, 2023

Orelipooltunnis esineb soome organist Jan Lehtola.


Kavas:

Otto Olsson Praeludium et fuga diss-Moll, op. 56 (1935)

Felix Mendelssohn Praeludium und Fuge e-Moll, opus 35/1
(seadnud Oskar Merikanto, 1915)

Oskar Merikanto Passacaglia fis-molli, op. 80 (1913)

Kutsume kuulama!

Jan Lehtola, soome orelikunstnik ja Sibeliuse-Akadeemia õppejõud, on aktiivse kontserttegevuse ning pedagoogitöö kõrval salvestanud 15 Soome orelihelilooja kogutud teosed.
Muusikadoktor Lehtola on õppinud orelimängu Helsingis, Amsterdamis, Stuttgartis, Lyonis ja Pariisis. Lehtola lõpetas magistriõpingud Helsingi Sibeliuse Akadeemia kirikumuusika osakonnas ja sooritas oreli A-diplomieksami suurepärase hindega aastal 1998.
Lehtola on mänginud paljudel festivalidel nii Soomes, kui mujal maailmas. Tähtsamad kontserdipaigad on olnud Pariisi la Trinité – kirik, Londoni Westminster Abbey ja St. Paul’s Cathedral, Altenburgi lossikirik, Peterburi Marinski, Leipzigi Gewandhaus ja St. Thomas ning Berliini, Magdeburgi, Tallinna ja Riia toomkirikud.
Regulaarselt heliloojatega koostööd tegev Jan Lehtola on toonud esiettekandele 120 uudisteost, millest orelikontserte on olnud 12.

Jan Lehtola oli Organum-ühingu juhatuse esimees aastatel 2009-2014. Ta on Helsingi Musiikkitalo varsti valmiva, Euroopa ühe suurima kontsertoreli muusikaprogrammi eest vastutava Musiikkitalon Urut Soimaan sihtasutuse juhatuse esimees. Lehtola on avaldanud kolm muusikateaduslikku uurimust, kirjutanud mitmeid artikleid ning pidanud raadioettekandeid.

MISSA – ülestõusmisaja 3. pühapäev. Hea Karjane

Kolmapäev, aprill 19th, 2023

Misericordia Domini. Hea Karjane.

Pühakirjalugemised:

Jeremija 23:1–4 Häda karjaseile, kes hukkavad ja pillutavad mu karjamaa lambaid
1. Peetruse 5:1–4 Hoidke teile hoida antud Jumala karja
Johannese 21:15–19 Ülestõusnud Jeesus kõneleb Peetrusega

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 107 – Rõõmus kõlagu me hüüd
Päeva laul: 317 – Jeesusega käia võtkem
Jutluselaul: 242 – Siimon Joona, täna
Mälestuslaul: 364 – Jehoova on mu Karjane
Korjanduslaul: 224 – Mu helde Karjane, oh Jeesus
Lõpulaul: 201 – Jeesus, hea Karjane

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

MISSA – ülestõusmisaja 2. pühapäev

Reede, aprill 14th, 2023

Quasimodogeniti. Dominica in albis – ülestõusnu tunnistajad.

Päeva juhtsalm

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on  meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. 1. Peetruse 1:3

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Sakarja 8:6–8  Vaata, mina päästan oma rahva

Apostlite teod 3:12–20  Peetruse Saalomoni sammaskäigus

Johannese 21:1–14  Jeesus ilmub Tibeeriase järve rannal

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul             102  Halleluuja! Jeesus elab

Päevalaul            111   Mu süda, ärka, virgu meel   

Jutluselaul          113    Nüüd surm on surnud

Korjanduslaul     116   On täna tõusnud Issand

Lõpulaul             277  Järgime nüüd Jeesus Kristust  

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

1. ülestõusmispühal sai toomkogudus uued liikmed ja pühitseti armulaua karikas

Reede, aprill 14th, 2023

9. aprill, 1. ülestõusmispüha algas Toomkirikus VALGUSE PALVUSEGA, kui süüdati paasaküünal ja altari küünlad.

Kristus eile ja täna, algus ja ots, alfa ja oomega.
Foto Ingrid Mäsak
Foto: Ingrid Mäsak

Toomkirikus ristitakse ülestõusmispüha hommikul leerilapsed.

Toomkiriku ristimisvaagen
Foto: Endel Apsalon
Ristimisvee pühitsemine
Foto: Endel Apsalon
Foto: Ingrid Mäsak
  1. ülestõusmispüha oli Toomkirikus ka konfirmatsioonimissa, kogudus sai liikmeskonda juurde 7 konfirmeeritavat. Leeriõnnistuse said uued koguduseliikmed peapiiskop Urmas Viilmalt.
Foto: Endel Apsalon
Armulaua karika pühitsemine
Foto: Endel Apsalon

MISSA – Kristuse ülestõusmise püha ehk 1. ülestõusmispüha. LEERIPÜHA

Pühapäev, aprill 9th, 2023

Kristus on surnuist üles tõusnud!

Pühakirjalugemised:

Ho 6:1-3 Kolmandal päeval aitab Ta meid üles ja me võime elada Tema palge ees
1Kr 15:12-22 Kristuse surnuist ülestõusmise tähendusest
Jh 20:1-10 Naised leiavad tühja haua

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 105 – Jeesus Kristus üles tõusnud

Koor: R. Tobias „Ostermorgen“

Päeva laul: 117 – See päev on meile saabunud

Jutluselaul: 106 – Kristus on tõusnud

Konfirmatsioonilaul: 119 – Võidu saanud, võidu saanud nüüd on süütu Tall

Koor: R. Tobias „Loblied“

Korjanduslaul: 110:1- – Mu Päästja võidu saanud

Koor: E. Kõrvits „Eluõis“

Lõpulaul: 101 – Au kõrges olgu Isale

Teenivad:  peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats. Organist Kadri Ploompuu, Toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.

Toomkirik on avatud T -P 10 – 16

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

KARJASEKIRI Kristuse ülestõusmise pühal, 9. aprillil 2023

Laupäev, aprill 8th, 2023

Maarja Magdaleena oli esimeste hulgas, kes ülestõusmishommikul avastas, et Jeesust ei ole hauas. „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud” (Jh 20:2),ruttab ta jüngritele teatama. Järgneb üks kaunim võidujooks, mida pühakiri nimetab. Peetrus ja Johannes jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena (Jh 20:4). Võitjana finišisse jõudnud Johannes sisenes avatud hauda ning uskus, nagu kirjutab evangelist.

Ülestõusmispüha hommikul kõlab kuulutus tühjast hauast kõikjal üle maailma. Inimeste reaktsioon Kristuse ülestõusmise sõnumile on erinev. Sekulaarses ühiskonnas, olgu Eestis või mujal, jätab teade tühjast hauast suure osa inimestest ükskõikseks. Siiski on arvukalt ristiinimesi, kes ülestõusmishommikul ruttavad peaaegu jooksujalu kirikusse, et isiklikult kuulda ja ka teistega jagada avatud haua sõnumit.

Mida uskus tühja hauda sisenenud Johannes? Kas ta veendus selles, et haud on tõepoolest tühi, nagu oli teatanud Maarja Magdaleena? Või arvas ta, et keegi on Jeesuse surnukeha ära varastanud ja ära peitnud? Isegi kui Johannesele meenus Jeesuse lubadus tõusta kolmandal päeval surnuist üles, ei tundunud see siiski kõige realistlikuma võimalusena. Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma (Jh 20:9),kirjutab Johannes.

Tõeline usk Jeesusesse kui Issandasse ning mõistmine, et Jeesuse ülesanne ei lõppenud surmaga, saabus Jeesuse jüngritele hiljem. Apostel Toomast tabab usupööre ja ta tunnistab Jeesuse Issandaks alles ülestõusnud Kristusega palgest palgesse kohtudes.

Elumuutvat kohtumist Ülestõusnuga on kogenud paljud, kes ülestõusmispüha hommikul kirikusse tõttavad. Just sel põhjusel räägivad usukauged inimesed kristlastest kui ärapööranutest. Inimene, keda Jumal puudutab, pöördubki! Ta pöördub ära senisest elust, et ehitada oma edasine elu uuele alusele, mis toetub Kristusele kui ülestõusmisusu nurgakivile.

Sellise pöördumise eest ei ole „kaitstud“ ükski tänastest uskmatutest. Püha Vaimu puudutus muudab Jumala olemasolu ja Kristuse ülestõusmise reaalseks igaühe südames, kes seda puudutust isiklikult kogeb. Püha Vaim puudutab ühel päeval ka pilkajaid, kes niikaua peavad usulist pöördumishetke narruseks või rumaluseks. Alles seejärel hakkavad nende silmad nägema Kristuse avatud hauast kiirgavat Valgust, mille sarnast pole nad kunagi varem näinud.

Ülestõusnud Kristuse armastus muudab võimatu võimalikuks – patusest saab õige, uskmatust usklik ja surmast saab elu.

Soovin kõigile kiiret kohalejõudmist avatud hauale ja rõõmsat kohtumist ülestõusnud Kristusega!

+Urmas Viilma

peapiiskop

Meie Issanda Jeesuse Kristuse Ristitee rännak Tallinnas Suurel Reedel, 7. aprillil

Neljapäev, aprill 6th, 2023

Meie Issanda Jeesuse Kristuse Ristitee rännak algab Suurel Reedel, 7. aprillil kell 12.30 Tallinna Jaani kirikust


Suurel Reedel tulevad kristlased erinevatest kirikutest taas kokku, et üheskoos käia ristitee rännakut. Tallinna Jaani kirikust kulgeb ristitee oma traditsiooniliste peatustega Vabaduse väljakul, Peeter-Pauli katedraali eesõues, Oleviste kirikus ja Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Suur Reede on Jeesuse kannatustee ja surmapäeva mälestamine ja sellel teel kaasaskäimine.Ristitee14 peatust kõnelevad kannatusest, hoolivusest, lohutusest, valust, surmast ja lootusest. Selle aasta Ristitee peatuste mõtisklused on kirjutanud peapiiskop Urmas Viilma.

Ristitee peatused on:

I Jeesus mõistetakse surma

II Jeesus tõstab risti oma õlgadele

III Jeesus kukub

IV Jeesus kohtab oma ema

V Siimon Küreenest sunnitakse risti kandma

VI Veronika kuivatab rätikuga Jeesuse nägu

VII Jeesus kukub teist korda

VIII Jeesus lohutab nutvaid naisi

IX Jeesus kukub kolmandat korda

X Jeesuselt kistakse riided seljast

XI Jeesus lüüakse risti

XII Jeesus sureb ristil

XIII Jeesuse ihu võetakse ristilt

XIV Jeesuse ihu asetatakse hauda

Suurele Reedele järgneb Vaikne Laupäev, mis peale vaikust juhatab sisse kiriku kõige olulisema püha – Ülestõusmispüha. Ülestõusmispühaga tähistatakse Kristuse ülestõusmist ja surma võitmist ning inimese lunastamise lugu.

Arho Tuhkru

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse  õpetaja

Tel 5281943