Jeesus – kurjuse võimu võitja

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Download File

Laupäeval, 28. veebruaril 2026 möödub 90 aastat arhitektuuriajaloolase Sulev Mäevälja (1936–2021) sünnist. Tallinna Linnamuuseum koos Tallinna Toomkirikuga korraldavad sel puhul mälestusürituse, kus meenutatakse teenekat kunstiloolast, Tallinna giidi ja baltisaksa kultuuripärandi hoidjat ning räägitakse ühest tema meelisteemast, Toomkiriku vapp-epitaafidest.
Tallinna Linnamuuseum kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 28. veebruaril kell 13.00 Toomkirikusse Sulev Mäevälja mälestusüritusele.
Osavõtt on tasuta, palume end registreerida.
REGISTREERIN

Sulev Mäeväli pälvis 2017 EELK Teeneteristi III järgu kirikule osutatud teenete eest. Foto perealbumist, foto autor Iivika Mäeväli

Tallinna Linnamuuseumi kauaaegne teadusdirektor Sulev Mäeväli õppis kunstiajalugu Tartu Riiklikus Ülikoolis ning kuulus legendaarse professor Voldemar Vaga viimaste  õpilaste hulka. 1970. aastast töötas ta Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioonis ning oli aastatel 1991–2018 Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor ja peaspetsialist.
Laialdaste teadmiste ja kaasahaarava jutustamisoskusega oli Sulev kõrgelt hinnatud giid ning paljude giidide innustav koolitaja. Eriti südamelähedane oli talle Tallinna Toomkirik ehk Püha Neitsi Maarja peakirik, kus ta kureeris aastaid hinnaliste vappepitaafide konserveerimistöid. Neid töid toetasid Eestimaa Rüütelkond Saksamaal ja Tallinna linn.
Sulev Mäeväli oli pühendunud baltisaksa kultuuripärandi uurija ja tutvustaja, Baltisaksa kultuuri seltsi esimees ning juhatuse liige.
Aastatel 1985–2008 oli ta seto leelokoori Sõsarõ kunstiliseks juhiks.
Toomkiriku vappepitaafe tutvustab Tallinna Linnamuuseumi koguhoidja, kunstiajaloolane Ando Pajus.
Järgneb kohvilaud, kus lähedased, kolleegid ja sõbrad saavad üheskoos meenutada Sulev Mäevälja elu, tööd ja pärandit.

Palve ja usk.

Pühakirjalugemised:

2. Kuningate 20:1–7 Hiskija haigus
1. Korintlastele 10:12–13 Kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks
Markuse 9:17–29 Jeesus tervendab langetõbise poisi

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 338 – Jeesus, Sinu juurde jääda
Päeva laul: 327:1-3 – Oh ära jäta mind
Jutluselaul: 334 – Ainult päev
Mälestuslaul: 283:1-2 – Ole minu ligi
Korjanduslaul: 410 – Oh Issand, jää
Lõpulaul: 80 – Ühte asja ihkan üle kõige

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud T – P kl. 10 -16

Teenivad:  peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad. Muusikaga teenivad kaasa EMTA metsasarvekvartett, Tallinna Toomkooli koor, toomkoguduse koor Laudate Dominum.

Olete oodatud!

Toomkirik on avatud 10 – 16

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo

Toomkirik on avatud 10 – 16

Palvepäev. Patukahetsus ja paast.

Teenivad: õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu

Aga keegi ütles Jeesusele: „Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?” Tema aga ütles neile: „Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!” Lk 13:23–24

Palvepäeval seame Jumala ette palves oma rahva, oma maa ja meie kõigi ühise tuleviku. Jumalaga kõnelemisest olulisem on aga vahel jääda vaikseks, et kuuleksime, mida Jumalal on meile öelda – isegi siis, kui Tema sõna puudutab valusalt, paljastab meie eksimused ja patu, ning kutsub meid meeleparandusele. Üksikult ja rahvana. Tuhkapäevaga algav paastuaeg kutsubki rääkimise asemel rohkem kuulama, kirjutamise ja postitamiste asemel võtma aega süvenemiseks Jeesuse kannatuste lunastavasse evangeeliumisse.

Jeesus ütleb Luuka evangeeliumis: Võidelge, et minna sisse kitsast uksest (Lk 13:24). Kitsas uks ei ole mõeldud, et kedagi kõrvale jätta või eemale tõrjuda. Kitsast uksest sisenemine tähendab sisenejale koorma maha asetamist, et oleks ruumi uksest läbi mahtuda. Kui tahame astuda igavesse ellu oma õigustuste, kibeduse, uhkuse, hoolimatuse ja peidetud patuga, jäämegi ukse taha. Paastuaeg tuletab meelde Jumala armulist kutset jätta maha kõik, mis teeb südame raskeks ja koormab hinge. Me ei pääse Jumala juurde oma saavutuste kaudu. Pigem võime eemalduda Issandast oma südamekanguse ja eneseõigustuste tõttu.

Kui Jeesus ütleb mäejutluses: Kui te aga paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist (Mt 6:16), siis tuletab ta kõigile meelde, et paastumine ei ole etendus, nagu ei tohi ka kristlik vagadus muutuda poosiks. Paastumine tähendab oma südame mõtlemise suuna muutmist: Sest kus su aare on, seal on ka su süda (Mt 6:21). Paastuajal tuleb oma eluviise hinnates endalt küsida: Millele või kellele olen viimasel ajal lootnud rohkem kui Jumalale? Vastus sunnib laskuma põlvili ja palvetama: Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu minu, patuse peale!

Elame ajal, mil ärevus, rahutus ja ebakindlus on kolinud sisse paljudesse kodudesse ja teinud pesa inimsüdametesse. Ühiskondlik rahutus, kõige üle laiutav sõja vari, maailmavaatelised vastandumised, inimeste üksildus, väsimus ja usalduse puudumine kõigi ja kõige vastu – see ei ole enam abstraktne kujutluste vili, vaid inimeste igapäevane reaalne kogemus.

Tänu Jumalale ei ole tuhkapäeva sõnumiks lootusetus. Kui tuhk tuletab meelde kaduvust, tähistab ristimärk Kristuse lunastustegu ja kuulutab Jumala armu. Kõik, kes tõstavad pilgu Jeesuse ristile, näevad seal mitte ainult kannatust, vaid tõestust ennastohverdavast ja inimkonda lunastavast armastusest.

Kutsun palvepäeval parandama meelt mitte masenduse, vaid usalduse vaimus – paluda andeks ja anda andeks, et saavutada lepitus Jumala ja ligimesega.

Saatku meid kogu paastuajal lihtne palve: Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu meie, patuste peale!

Õnnistussoovidega palvepäevaks ja algavaks paastuajaks

Urmas Viilma

peapiiskop

Ahti Bachblumi 50. juubeli kontsert. Kaastegev Ele Millistfer koos õpilastega Suure-Jaani Muusikakoolist. Vaba sissepääs

Epp Maria jätkab traditsiooni kirikunäitustega ja nüüd on tema maalid jõudnud Tallinna Toomkirikusse. Nii väärika näitusepaiga, nagu on vastavatud Ingli Kabeli tarvis maalis kunstnik enamuses uue kollektsiooni maale, kaasates ka paremiku eelmistest aastatest.
Näitusel on maalid aastatest 2024-2026. Maalid on valminud eelmise aasta sügisest kuni talveni, kui inspiratsiooni allikaks oli põhjamaine indigosinine öötaevas. Seega on uued maalid maalitud just meie aasta kõige pimedamal ajal, kui päev on üürike ja öö pikk. Siit ka näituse pealkiri – “Inglid  sinises “. Viimastes maalides aastast 2026 on aga tunda juba kevade valguse hingust, näiteks maalil “Ingel sulatab maa “, ju see kevadki on juba lähedal.

Näitus jääb avatuks 12.veebruarist kuni 8. aprillini.

Head vaatamist – kes vaatab, see näeb, kes kuulab, see kuuleb!

Olete väga oodatud!

Esto Mihi; Quinquagesima. Jumala armastuse ohvritee

Pühakirjalugemised:

Jeremija 8:4–7 Süütegu ja karistus
1. Korintlastele 13 Armastuse ülemlaul
Johannese 12:25–33 Kes oma elu armastab, see kaotab selle

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 298 – Kiida nüüd Issandat
G. P. da Palestrina “Sicut cervus”
Päeva laul: 317:1-2 – Jeesusega käia võtkem
A.Pärt “Deer’s Cry”
J. Tavener “Mother of God”
Mälestuslaul: 344 – Oh võta mind, mu Jumal
Korjanduslaul: 274 – Jeesus, Sa ainuke
G. Allegri “Miserere”
U. Sisask “Benedicamus”
Lõpulaul: 277 – Järgime nüüd Jeesust Kristust

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu. Kaasa teenib vokaalansambel SOKE (St Olavs KammarEnsemble, Östersund, Rootsi) Nicklas Strandbergi juhatusel

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

15. veebruaril, pühapäeval enne paastuaega, mis kannab nimetust “Esto mihi”, teenib missal kaasa vokaalansambel SOKE – St Olavs KammarEnsemble Rootsist Östersundist.

Olete väga oodatud!

Rootsi vokaalansambel SOKE loodi seoses Vatikani kutsega osaleda G. P. da Palestrina juubeliaasta tähistamise sündmusel. 16 professionaalsest ja poolprofessionaalsest lauljast koosnev koor esines 2024. aasta sügisel Roomas ja Vatikanis ning osales missal Püha Peetruse kirikus. Koori tegevus on tihedalt seotud Põhjala Püha Olavi palverännuteega ning nüüd on neil suur rõõm esineda Eestis, Tallinnas – selle palverännaku algus paigas. Eestis esitusele tulevas kavas kohtuvad eri ajastute vaimulik koorimuusika – alates Palestrinast kuni tänapäevaste heliloojateni. Olulisel kohal on psalmil 51 põhinevad teosed Gregorio Allegrilt ja James MacMillanilt, mida täiendavad Palestrina ja Arvo Pärdi teosed.

Koori dirigent on Nicklas Strandberg.

SOKE esineb reedel, 13.02 Nigulistes ja laupäeval, 14.02 Arvo Pärdi keskuses Laulasmaal.

Pühapäeval, 15.02 kell 11 teenivad nad kaasa missal Tallinna toomkirikus. Missal kõlavad nende esituses koorimuusika ühed väljapaistvaimad näited: G. B. Palestrina “Sicut cervus”, A. Pärt “Deer’s Cry”, J. Tavener “Mother of God”, G. Allegri “Miserere”, U. Sisask “Benedicamus”.

Pühakirjalugemised:
Hoosea 10:12–13 Külvake enestele õiguseks
1. Korintlastele 3:7–15 Jumala kaastöölised oleme meie; Jumala põllumaa olete teie
Johannese 4:31–38 Üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 244 – Suurest Su armust ja heldusest täna
Päeva laul: 183 – Kallis sõna, mis on antud
Jutluselaul: 153 – Me külvasime lootuses
Mälestuslaul: 147 – Lahkunu mälestus
Korjanduslaul: 223:1- – Minu süda rõõmustele
Lõpulaul: 160 – Kindel me usk

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu

Toomkirik on avatud T – P 10 -16

Teenimatu arm

Pühakirjalugemised:

5. Moosese 7:6–8 Jumal on ustav Jumal, kes lepingut peab
Filiplastele 3:7–14 Mis mulle oli kasuks, seda olen arvanud kahjuks Kristuse pärast
Matteuse 19:27–30 Jeesuse järgimise hind

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 262 – Arm, kes Sa mind oled loonud
Päeva laul: 267 – Mu Jumal, Sinu arm ja heldus
Jutluselaul: 157 – Edasi, edasi
Mälestuslaul: 439 – Oma käed Sa laota
Korjanduslaul: 271 – Veel armuallik keeb
Lõpulaul: 305 – Suur Jumal Sa

Jumalateenistusel teenivad:  õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Tere tulemast!

Jeesus äratab usule

Pühakirjalugemised:

Jesaja 30:18–21 Issand tõotab oma rahvale armu anda
Heebrealastele 11:1–10 Usust ja uskujatest muistsel ajal
Johannese 4:39–42 Jeesus Samaarias

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 425 – Jeesus, meid Sa puuduta nüüd
Päeva laul: 57 – Oh Jeesus Kristus, valgusta
Jutluselaul: 281 – Ma tean, mis mina usun
Mälestuslaul: 337A – Hällist hauani
Korjanduslaul: 56:1- – Nüüd paistab meile kaunisti
Lõpulaul: 276 – Jeesusele laulan

Jumalateenistusel teenivad: Õpetaja Joel Siim, õpetaja Merle Prass – Siim Saue Pauluse kogudusest, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 15

.