Kirgastatud Kristus

Pühakirjalugemised:

2. Moosese 3:1–6 Jumal kutsub Moosese

2. Peetruse 1:16–18 Prohvetite ja apostlite tunnistus (jutlusetekst)

Matteuse 17:1–8 Jeesus kirgastatakse

Koguduselaulud:

Alguslaul: 293 – Ilusam Kristus

Päeva laul: 355A – Ligidal on Jumal

Jutluselaul: 281 – Ma tean, mis mina usun

Mälestuslaul: 414 – Õhtu eel

Korjanduslaul: 56:1- – Nüüd paistab meile kaunisti

Lõpulaul: 277 – Järgime nüüd Jeesust Kristust

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Gustav – Leo Kivirand.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Armastuskäsk

Pühakirjalugemised:

3. Moosese 19:1–4, 11–18 Mitmesugused käsud ja seadused

Roomlastele 12:16–21 Üleskutse kristlikuks eluks

Matteuse 5:20–30 Jeesus õpetab käskusid

Pühapäevased laulud:

Alguslaul 456 – Oh Jumal, laota armutiivad

Päeva laul 307 – Õnnis, kes ei võta teha

Jutluselaul 460 – Miks on neid, kes teiselt võtnud

Mälestuslaul 439 – Oma käed Sa laota

Korjanduslaul 458 – Tõuse, valgus igavene

Lõpulaul 361 – On õiged vaid teed

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tallinna toomkiriku suviste kesknädala orelikontsertide sarja teise kontserdi annab toomkiriku organist Kadri Ploompuu.

Kontserdi avateoseks on ukraina helilooja Mykola Kolessa Prelüüd ja fuuga, mis on ukraina orelimuusika üks varasemaid ning silmapaistvamaid teoseid.

Kavas:

Mykola Kolessa (1903-2006) – Prelüüd ja fuuga (1977)

Pēteris Vasks (1946) – Viatore /Rändaja (2002)

Sigfrid Karg-Elert (1877-1933) – Sümfooniline koraal “Jesu, meine Freude”, Op. 87/2

Olete oodatud kuulama!

Piletid 8/6 € müügil koha peal. Organistidele vaba sissepääs!

Pühakirjalugemised:

1. Moosese 12:1–4 Jumal kutsub Aabrami

1. Timoteosele 1:12–17 Apostli tänu Jumalale armu eest

Luuka 5:1–11 Jeesus kutsub esimesed jüngrid

Pühapäevased laulud:

Alguslaul: 239 – Las oma sõna puhtasti

Päeva laul: 245 – Et ärka, Vaim

Jutluselaul: 240 – Meil Kristus on aluseks seatud

Mälestuslaul: 466 – Jeesu rahvast lahkumine jäädavalt ei lahuta

Korjanduslaul: 247 – Su töö on see, oh Jeesus Krist

Lõpulaul: 175:4-6 – Apostleid, märtreid, pühi vanemaid

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Tallinna toomkiriku suviste kesknädala orelikontsertide sarja esimesel kontserdil esineb Roman Perucki (Gdańsk, Poola).

Kavas F. Mendelssohn, C. Franck, A. Guilmant, M. Surzyński.

Kutsume kuulama!

Piletid 8/6 € müügil kohapeal.

Organistidele vaba sissepääs.

Roman Perucki lõpetas 1985. aastal Gdański muusikaakadeemia prof. Leon Batori oreliklassis. Samal aastal alustas ta seal tööd õppejõuna, praegu on ta oreliklassi professor. Ta on täiendanud ennast meistriklassides nii Poolas kui välismaal.

Perucki on Gdański Oliwa katedraali peaorganist ja linna presidendi nõuandja oreli alal. Ta on ka Balti filharmoonia orkestri tegevdirektor, ühingu “Musica sacra” ja Oliwa katedraali sõprade ühingu president. Ta on aidanud kaasa uute orelite ehitamisele Gdańskis ja selle ümbruskonnas. Perucki on Poola vanima orelifestivali, Oliwa katedraali rahvusvahelise orelimuusika festivali, Gdański rahvusvahelise Sweelincki konkursi ning mitmete orelimuusika tsüklite juht. Ta on paljude orelikonkursside žürii liige ning annab meistriklasse Poolas ja välismaal.

Roman Perucki on tänaseks päevaks esinenud enam kui 2500 kontserdiga: nii soolokontsertidega kui koos kammer- ja sümfooniaorkestritega, kammerkontsertidel koos teiste muusikutega, sh oma abikaasa viiuldaja Maria Peruckaga. Perucki on salvestanud palju CD-sid ning teinud salvestusi rahvusraadiole ja -televisioonile. Talle on omistatud mitmeid autasusid, sh Vatikani kõrgeim tunnustus “Pro Ecclesiae et pontifice” ja Püha Sylwestre’i orden.

Alguslaul 193 – Kirik, püha paik

Päeva laul 227 – Issand, Su ees siin palves seisame

Jutluselaul 435 – Ühel päeval läheme

Mälestuslaul 372:1 – Kuis hingvad vaikselt

Korjanduslaul 390 – Suur Jumal, Sinu halastus

Lõpulaul 204 – Nüüd lahkun hinguspäevast

Pühakirjalugemised:

Sakarja 8:16–17 Ärge hauduge südames üksteisele kurja

Roomlastele 14:7–12 Miks sa mõistad kohut oma venna üle?

Luuka 6:36–42 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Sel laupäeval, 2. juulil kell 12 esineb toomkiriku orelipooltunnis Marianne Gustafsson Burgmann Soomest.
Kavas J. Rheinberger, S. Karg-Elert, L. Egebjer
Ootame teid kuulama!
Marianne Gustafsson Burgmann (muusikadoktor) õppis kirikumuusikat, orelit ja koorijuhtimist Sibeliuse Akadeemias. Ta sai sealt diplomi oreli erialal kevadel 1996 ning sooloorganisti diplomi Piteå National College of Music’u kontsertorganisti klassist kevadel 1998. Tema debüütkontsert toimus 2000. a. mais Helsingi toomkirikus.
Marianne Gustafsson Burgmann tegutseb nii solistina kui koos mitmete kooride ja instrumentalistidega nii Soomes kui välismaal. Ta on välja andnud soolo CD Ingå kiriku orelil aastal 2001. Marianne Gustafsson Burgmann töötab kirikumuusikuna Ingå koguduses alates 2000. a. kevadest. 2010-2013 oli ta kammerkoori Västnyländska kammarkören dirigent.
Marianne Gustafsson Burgmann lõpetas Sibeliuse Akadeemia muusikadoktori (DocMus) osakonna mais 2021. Ta on spetsialiseerunud 19. saj. Saksa orelimuusika, eriti Josef Rheinbergeri interpreteerimisele. Tema praeguse uurimistöö keskmes on Saksa filosoofia ja Euroopa muusikakultuuri mõju Soome muusikakultuurile.

Päeva teema – kadunud ja leitud

Päeva juhtsalm „Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.“ Lk 19:10

Pühakirjalugemised:

Jesaja 57:15–19 Aga ma parandan ja juhatan teda

1. Peetruse 5:5–11 Nõndasamuti teie alistuge vanematele

Luuka 15:1–10 Tähendamissõnad kadunud lambast ja rahast

Laulud:

Alguslaul               304        See, kes  mind kaitses koidu kumal

Päevalaul              214   1-5  Jeesus kutsub patuseid

Jutluselaul             228          Ma tean , et õnneks tuleb       

Mälestuslaul         439           Oma käed sa laota

Korjanduslaul      266   1-    Ma tõstan taeva poole

Lõpulaul               435           Ühel Päeval läheme!

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon Rene Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Täna toimunud XXI Toomkonverentsil „RAHU“ rääkis Euroopa parlamendi saadik ja kindral Riho Terras, et temalt on küsitud, mis on see võit, mida Ukraina tahab? „Vastus on, et ma ei tea, aga kui Ukraina ütleb, et selleks on Krimmi tagasisaamine, siis nii see on.“ Konverentsi saab vaadata ajalehe Postimees vahendusel.

„Kahjuks on Euroopa avalik arvamus väsinud neist uudistest, kus näidatakse laipu, pommitamist,“ lausus Riho Terras. „See film unustatakse lõpuks ära, seda eriti puhkuste ajal, aga seda ei tohi juhtuda. Viivi Luik ütles, et rahu ja armastust ei saa kehtestada vägisi. Kui rahu kehtestatakse vägisi, on see orjus. Kui Putinile ei anta otsest ja selget sõjalist vastust, siis see konflikt laieneb. Kui meie tegeleme iluuisutamisega ja Putin mängib jäähokit, siis meie jaoks sel tulemust pole.“

„Rahu on defineeritud alati kui sõja vastandit,“ sõnas Terras. „Lugesin hiljuti Mike Martini raamatut „Miks me sõdime?“. See raamat viib tunded ja tegevused hormoonide tasemele. Inimesed soovivad oma geneetilist koodi edasi kanda, aga selleks on vaja ressurssi, staatust ning kuuluvust. Kuuluvustunne defineerib rahu – see on see, mida imik tunneb ema süles või laps, kellel isa paitab pead. Niimoodi tekib inimeses õnnehormoon: mind armastatakse, mul on kuuluvus mingisse gruppi, mille kaudu suurendan võimalusi oma geneetilist koodi edasi kanda. Need on põhjused, miks ma tahan võidelda oma kuuluvuse eest.“

„Miks Putin on selline nagu ta on?“ jätkas Terras. „Tal on kodus jäänud puudu armastuse tundest, ta võitleb staatuse pärast, ta tahab, et tema ja ta kogukond oleks suurem, et tal oleks rohkem ressursse. Kui Putin sai 1999. aastal peaministriks, siis esimese asjana tekitas ta erioperatsiooni oma enda rahva vastu: lasi õhku maju erinevates Venemaa linnades ning tekkis ettekääne rünnata Groznõid ja Tšetšeeniat. Putin näitas seal esimest korda oma totaalsust ja hävitamiskirge, tõsta oma staatust kõrgemale. Tema positiivne tunne tugevnes, sest rahvas armastas teda.“

Terras toob näiteks Gruusia, kus sõda lõppes alles siis, kui kaks suurt Ameerika Ühendriikide transpordilennukit maandus Tbilisi lennuväljal ning Putin arvas, et USA tuli Gruusiale appi. „Gruusias on toimunud võimuvahetus, nad pole seetõttu saanud ka ELi liikmelisuse kutset. Gruusias küll pole vägivaldset konflikti, aga rahul on mitu definitsiooni. Harmoonia on rahu alus, mitte näiline sõja puudumine. See kõik on andnud Putinile innustust oma staatuse pärast võidelda ka maailma teistes piirkondades, katsetada oma väge ja oskusi. Tänasel päeval ei ole suurel Venemaal Putini vastu kedagi, kes oleks tasakaalustavaks jõuks.“

Terras rääkis, et 2014. aastal sai Venemaa Ukrainas aru, et ka muu mängib rolli kui ainult staatus. „Ukrainas hakkas tekkima riik ja kogukond, nii-öelda emasüli. Venemaale mõjus šokina, et neid ei võetud Harkovis ja Odessas lilledega vastu.“

„Trumpi ajal suurendati Ameerika Ühendriikide vägede kohalolekut Euroopas,“ märkis Terras. „Trumpi sõnad ja teod ei läinud kokku. Ta käis Putiniga kohtumas, need olid piinlikud kohtumised. Putin ei osanud Trumpi hinnata, sest Trump oli kõikides oma tegudes ettearvamatu.“

Samuti arvab Terras, et esimesel kohtumisel, mis toimus Putini ja Bideni vahel, anti Putinile signaal, et ta võib pääseda, kui midagi Ukrainas korda saadab. „Teine kohtumine oli erakordselt arusaamatu, toimus naljade viskamine. Pärast seda näitasid mitmed märgid, et Putin sai sõnumi, et Ukrainas võiks juhtuda midagi sellist nagu Gruusias, kus otsest sõda ei ole, EL saab endiselt läbi rääkida, jääb mulje, et seal on demokraatia, aga tegelikult on riik oligarhi kontrolli all, keda suunatakse Moskvast,“ kõneles Terras. „Alles 27. aprillil näitas USA välja, et Ukraina võidaks selle sõja. Praegu on 50 riiki, kes Ukrainale relvi annab. Soov on, aga reaalset tegutsemisindu pole. On suur vahe, kas Ukrainasse saadetakse 7 või 700 soomukit.“

Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ arutati küsimuse üle, mis on rahu ja kuidas seda saavutada. On rahu pelgalt sõja puudumine, kas rahu hoidmiseks tuleb valmistuda sõjaks ning milline on rahu hind nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel. Sõna võtsid Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.

Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Toomkonverents on järelvaadatav lingilt: https://youtu.be/fv4sMfNOvj4

XXI Toomkonverentsil ütles julgeolekuekspert Rainer Saks, et rahu Ukrainas ei tohi sõlmida selliselt, et ukraina rahva ja riigi sõltumatus jääks mingilgi moel kahtluse alla. Kui Venemaa tunneb sõja lõppedes, et on eesmärgi saavutanud, järgnevad peagi uued sõjalised konfliktid. Konverentsi saab vaadata ajalehe Postimees vahendusel.

Teisipäeval toimunud XXI Toomkonverentsil arutati küsimuse üle, mis on rahu ja kuidas seda saavutada. On rahu pelgalt sõja puudumine, kas rahu hoidmiseks tuleb valmistuda sõjaks ning milline on rahu hind.
Rainer Saks rõhutas oma sõnavõtus, et Euroopa ei saa ajada ühte moraalset poliitikat ja samas sellele vastu rääkivat majanduspoliitikat: „Need käärid peavad lõppema. Ei saa pugeda selle taha, et sätime oma agendat või tulevad jälle mingid valimised, see on jabur. Praegu pannakse paika kogu Euroopa moraalsed väärtused ja põhimõtted. Kui Euroopa ei suuda järgida ja kaitsta omaenese väärtusi, tekib küsimus, mida see Euroopa siis üldse teeb. Kaalul on kogu Euroopa usutavus. Kahepalgelisuse korral lagunevad sisemised väärtused laiali.“

„Kahjuks oleme olukorras, kus mitte ükski lahendus, mis tagaks rahu, ei ole kerge. Kui sõda on juba sellisel kujul puhkenud, siis iga lahendus, mis ei lahenda küsimust ukraina rahva jaoks selliselt, et nad saavad rahulikult edasi eksisteerida, tooks kaasa sõja taaspuhkemise mõne aja pärast. Rahu ei tohi sõlmida selliselt, et ukraina rahva ja riigi sõltumatus jääks seeläbi kahtluse alla,“ lisas Rainer Saks.

„Kui kallaletung teisele tunnustatud riigile end õigustab, siis hakkab see praktika korduma. Oht, et rünnatakse NATO riike on küll väike, aga kindlasti käivituvad uued eskalatsioonid Balkanil ja Vaiksel ookeanil. Venemaa presidendi silmis on Ameerika nõrk ja Euroopa veelgi nõrgem. Kui Venemaale jääb õigus, hakkavad seda arvama ka teised riigid. Väikeriikidele jõupoliitika ei sobi. Jõupoliitika ei tohi muutuda praktikaks, mida hakatakse oma probleemide lahendamiseks kasutama,“ rõhutas Rainer Saks.

Saksa hinnangul võib Euroopa kandidaatriigi staatus olla esimeseks psühholoogiliseks toeks ukraina rahvale ning märgiks, et Euroopas on nende tahet mõistetud. „Kui praegu Ukrainat toetada, siis võib-olla ei jõua ülejäänud Euroopa sellesse olukorda, kus sõda jõuab ka nende ukseni. See mõistmine tuleb vaikselt. Ukrainale tuleb anda võimalus sõda võita nii, nagu Ukraina seda õigeks peab. Eesti roll peaks olema see, et olla julgustaja ja takkasundija. Et Ukraina sõda võiks lõppeda lausega, et meil õnnestus ära hoida suur sõda Euroopas,“ lisas Rainer Saks.

Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.

Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Konverents on järelvaadatav lingilt: https://youtu.be/fv4sMfNOvj4

21. juunil toimunud XXI Toomkonverentsil „RAHU“ ütles, piiskop Philippe Jourdan, et sõda on eelkõige moraalne küsimus ning mitte poliitiline. Ta lisas, et kirik on sõja küsimustes eriti just 20. sajandi sageli võtnud sõna ning seega oma rolli täitnud.

„Me arvame, et kirik peab sõna võtma. Kui ta teeb seda ja ei sekku poliitikasse, siis täidab ta oma rolli. Sõda kristlikus perspektiivis ei ole tavaline vahend, et saavutada poliitilisi eesmärke, sest see läheb viienda käsuga vastuollu – ära tapa,“ sõnas Jourdan.

„Minu kirik on Rooma-katoliku kirik ning kui me räägime surmanuhtlusest, siis kiriku jaoks ei ole see karistus, vaid see on nuhtlus. See pole karistus, sest õppimise element puudub,“ märkis Jourdan. „Kui räägime sõjast ja rahust, siis Katoliku kirik töötas välja doktriini, mille nimi on õiglase sõja doktriin. Selle selgitab, millistel tingimustel võib sõda olla moraalselt aktsepteeritav. Kirik otsib küll alati rahu ning pöördub riikide poole, kuid saavutab seda harva. Kirik on sageli prohvetlik hääl.“

Philippe Jourdani sõnul on rahu saavutamise puhul oluline see, et osapooled leiaksid ühise keele. „On olemas teatud objektiivsed printsiibid, millest sõjapidamisel lähtuda. See ei ole naiivne, vaid tuleneb sellest, et kõikide jaoks on ühine ratsionaalsus, millest võime lähtuda,“ ütles Jourdan. „Kaitsesõjal ehk millisel viisil on võimalus toetuda enesekaitsele, on neli tingimust: 1) kahju peab olema püsiv, raske ja kindel; 2) kõik teised vahendid kriisi lahendamiseks on kasutatud tulemuseta; 3) reaalse edu lootus; 4) et relvade kasutamine ei tekitaks suuremat kahju, kui see, mida tahetakse vältida.“

„Need punktid on pigem selleks, et paremini mõista, mida inimesed võivad öelda, kui nad kaitsevad ennast. Kuuleme ju, et Vene sõdurid kaitsevad Venemaad Ukraina territooriumil. Varem on ka sageli juhtunud, et agressor õigustab oma käitumist kaitsmisega – sellisel juhul peabki neid kriteeriumeid jälgima,“ lisas Jourdan.

Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.

Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Toomkonverents on järelvaadatav lingilt: https://youtu.be/fv4sMfNOvj4

Kirikuõpetaja Matthias Burghardt sõnas oma ettekandes „Rahu luterlik arusaam ja Luterliku Maailmaliidu püüdlused rahu vahendamisel“, et nii nagu rahu on leiva saamise tingimus, on rahu koguduse kasvamise tingimus. „Kui Tema on koguduse keskel, kustutab ta vaenu. See on eetiline järeldus. Kristus ise on rahu ja annab rahu,“ ütles Burghardt.

„Kui kirik tuli riigile partneriks 4. sajandil, siis asuti arutama sõja ja rahu küsimust. Kas kristlased peavad riigi eest võitlema, sest nende riik ei ole sellest maailmast? Kas Jeesuse mäejutlus kehtib ka poliitikutele? Need küsimused leidsid väga erinevaid vastuseid, seega pole ainult üht vastust neile küsimustele. See kõik sõltub olukorrast ja inimestest,“ lisas Burghardt.

Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.

Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Konverents on järelvaadatav lingilt:

21. juunil toimunud XXI Toomkonverentsil “RAHU” käis Toomkoguduse juhatuse esimees ja endine välisminister Riivo Sinijärv välja idee, et iga Euroopa riik peaks eraldama mingi protsendi oma kaitse-eelarvest Ukraina toetuseks, kui soovime vältida Euroopas konflikti eskaleerumist.

“Ukraina võitleb täna meie väärtuste ja meie rahvusvahelise süsteemi säilimise eest. Kas see protsent peaks olema 0,2% või 0,8% rahvuslikust koguproduktist, ma ei oska öelda, kuid fakt on see, et kui me Ukrainat reaalselt ei toeta ja ainult räägime aitamisest, on väga suur oht, et Ukrainas toimuv liigub Euroopasse edasi,” märkis Riivo Sinijärv.

Oma ettekandes “Kas rahvusvaheline süsteem suudab rahu kindlustada?” andis Sinijärv ülevaate süsteemi ajaloolisest kujunemist, millele pandi alus umbes 400 aastat tagasi Vestfaali rahulepinguga, kuid mille põhimõtteid on ajas pidevalt modifitseeritud, muuhulgas tõi Sinijärv näiteid Viini kongressi, Rahvasteliidu, ÜRO jm ühenduste aluspõhimõtetest.

“Enamike inimeste arvates koosneb tänane rahvusvaheline süsteem ÜROst ja kui see nii oleks, oleksime suhteliselt libedal jääl. Kuid see koosneb ka NATOst, Euroopa Liidust ja teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest,” sõnas Riivo Sinijärv. “ÜROsse kuulub täna 15 liiget, millest 5 on alalised liikmed: Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja Hiina. Rääkides ÜRO nõrkustest, siis ühest küljest võib arutada, kas sinna on vaja rohkem riike nagu näiteks Indiat, Brasiiliat, Indoneesiat. Kas rohkem riike tähendaks tugevamat julgeolekunõukogu? Ma ise arvan, et ei. Julgeolekunõukogu probleem seisneb selles, et seal on alalisi liikmeid, kes tegutsevad otseselt vastu ÜRO põhikirjale, mille üks peamisi eesmärke on vältida agressiooni.”

Sinijärv selgitas, et ÜRO tegutseb kui peaassamblee, mis tähendab, et sõja ning rahu küsimustes ei võeta vastu mingeid otsuseid. “Ta võib arutada, aga põhimõtte järgi ei saa mingeid sanktsioone rakendada. Ja kui alaline liikmesriik teeb ise agressiooni, nagu on juhtunud Ukrainas, siis julgeolekunõukogu ei saa midagi teha. Ja mida üldse teha, kas visata välja? Mida see muudaks?”

Riivo Sinijärv tõi lõpetuseks paralleeli Vestfaali rahulepinguga, mille põhimõtteks oli ideoloogiline neutraalsus ja kohanemine muutuvate oludega. “Meedia on muutunud – meie igaühe taskus on meedia iga päev 24/7 olemas. Ka nende inimeste taskus, kes ei saa aru rahvusvahelisest poliitikast ja vahetavahel üldse mitte millestki. Kas ideoloogiline neutraalsus on täna üldse võimalik? Kas see ongi selle meediasõja aluseks, mis toimub juba umbes 20 aastat ja mis kuulutati välja avalikult president Putini poolt Münchenis aastal 2007, kus ta ütles, et “me võtame kasutusele mitte-sümmeetrilised vahendid”? See ongi see, kuhu me oleme jõudnud.”

Toomkirikus toimunud konverentsil “RAHU” kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru. Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Konverents on järelvaadatav lingilt: https://youtu.be/fv4sMfNOvj4

Kutse Jumala riiki.

Pühakirjalugemised:

Jesaja 40:1–8 Trööstige, trööstige minu rahvast

Apostlite teod 13:(14b–22) 23–26 Ristija Johannes kui Jeesuse teevalmistaja

Luuka 1:57–66 Ristija Johannese sünd

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul 143:1-4 – Issand olgu kiidetud

Päeva laul 145 – Trööstige mu kurba rahvast

Jutluselaul 144 – Meile on see päev nüüd ilmund

Mälestuslaul 472:4-5 – Murede hetkil, vaevus raskemais mind juhata

Korjanduslaul 363 – Et Kristust vastu võtta

Lõpulaul 143:5-8 – Nii kui Jumal tõotas

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.