Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 laureaat on emeriitprofessor Kalle Kasemaa

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu otsustas valida  22. septembril üksmeelselt Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 laureaadiks professor emeeritus Kalle Kasemaa.

EELK Piiskopliku Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia on asutatud 2000. aastal. Medal koos rahalise preemiaga antakse isikule, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ning kelle tegevus on puudutanud otseselt või kaudselt Tallinna Piiskoplikku Toomkirikut.

Kalle Kasemaa on paljude kristlike traditsioonide ning erinevate religioonide mõistmisel sillaehitaja ning kirjapärandi tutvustaja, suurepärane kultuuri-, religiooni- ja mõtteloolane, paljude luterliku kiriku vaimulike õppejõud.

Maarja medali ja kultuuripreemia 2019 annab üle koguduse juhatuse esimees hr Indrek Treufeldt Toomkirikus Lõikustänupühal, 13. oktoobril kell 11. algava jumalateenistuse lõpul.

Kasemaa on sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus. Kasemaa õppis 1957–1961 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis teede ja sildade ehitust. Ta õppis 1966–1973 EELK Usuteaduse Instituudis. Teoloogiamagistri kraadi kaitses ta seal 1976. aastal, 1997. aastal kaitses Tartu Ülikoolis teoloogiadoktori kraadi. Kasemaa oli 1973–1978 Palamuse Püha koguduse õpetaja, lisaks on ta hooldanud Maarja-Magdaleena kogudust ja Laiuse kogudust; aastatel 1978–2003 oli ta Võnnu Jakobi koguduse õpetaja. EELK Usuteaduse Instituudi lektor 1978–1981, edasi kuni 1990. aastani dotsent ja sealtpeale professor.  1991–1996 oli Kasemaa Tartu Ülikooli taastatud usuteaduskonna esimene dekaan. Tõlkijana alustas ta 1980. aastal, ta on vahendanud peamiselt kreeka ja iisraeli kirjandust. Olnud alates aastast 1989 ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige ja aastast 1992 Eesti Kirjanike Liidu liige. Kasemaa on Uppsala Ülikooli (Rootsi) ja Haifa Ülikooli (Iisrael) audoktor ning Eesti Araabia Seltsi ja Uku Masingu Kolleegiumi liige. Kalle Kasemaa oli 2008. aasta alguseni Tartu Ülikooli Vana Testamendi ja semitistika korraline professor, edasi emeriitprofessor.  Ta on tõlkinud eesti keelde palju raamatuid, peamiselt heebrea ja kreeka, aga ka araabia, jidiši, ladina, saksa, prantsuse, albaania ja kõmri keeltest.

Senised Maarja medali ja kultuuripreemia laureaadid: vitraažikunstnik Dolores Hoffmann, president Lennart Meri, piiskop Mikko Heikka, poliitik Siim Kallas, teoloog dr Toomas Paul, kunstiajaloolane Juhan Kilumets, piiskop Philippe Jourdan, koguduse juhatuse esimees Raido Rüütel, titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe, poliitik Tunne Kelam, skulptor Mati Karmin, piiskop Einar Soone, helilooja ja koorijuht Roman Toi, kunstnik Jüri Arrak, peapiiskop emeeritus Andres Põder, helilooja Ester Mägi, teadlane ja suursaadik  Henning von Wistinghausen.

Foto: EESTI KIRIK

EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse ja Tallinna Toomkooli ajalookonverents„Kool ja kirik käsikäes – Toomkool 700“

11. oktoober 2019 Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea keskus
Tallinna Toomkooli spordihoone 1908–1939)
Toompea tn 3, Tallinn

11.00        Konverentsi avamine Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus  (Toom-Kooli tn 6,)

Tervitus, peapiiskop Urmas Viilma
palvus õpetaja Arho Tuhkru
Tema Ekstsellents Kristina Miskowiak Beckvard, Taani Kuningriigi suursaadiku pöördumine

11.45        Tervituskohv ja registreerumine, EKNK keskuses, Toompea 3

12.00        Konverentsi avamine
Sissejuhatus õpetaja Arho Tuhkr
Tervitus, Egle Viilma, Tallinna Toomkooli direktor

12.15        Avaettekanne: Eesti ja Euroopa: sees ja väljas – Prof. Anti Selart,  Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia instituudi juhataja

13.00        Kehakinnitus ja kohvipaus

13.30        Tallinna lapse koolitee all-linnast Toompeale 1420. aasta paiku. Dokument ja kommentaar – Ajaloodoktor Tiina Kala, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja     kunstiajaloo keskuse vanemteadur; Tallinna Linnaarhiivi teadur

13.50        Toomkoolist Rootsi ajal – Ajaloodoktor Aivar Põldvee, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja  kunstiajaloo keskuse vanemteadur

14.10        18. sajandil taasavatud toomkooli ühest haridusideaalist Gottfried Hoffmanni pedagoogika näol – Teoloogiadoktor Aira Võsa, Tallinna      Ülikooli Raamatukogu peaspetsialist

14.30        Kasvatuspõhimõtted 19. sajandil Eestimaa Rüütli- ja Toomkooli õpilaste näitel – Filosoofiadoktor Veronika Varik, Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor

14.50        Toomkooli õpilaste rahvuslik koosseis maailmasõdade vahelisel perioodil Eesti Vabariigi vähemusrahvuste poliitika peegeldusena – Ajaloodoktor Olev Liivik, Eesti Mälu Instituudi vanemteadur

15.10        Tallinna Toomkool 21. sajandil – Peapiiskop Urmas Viilma, SA Tallinna       Toomkooli nõukogu esimees

15.30        Kollektiivse uurimuse „Kaheksanda sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319–2019” raamatuesitlus

15.50-16.00    Konverentsipäeva kokkuvõtted ja lõpetamine

Pühapäeval, 6. oktoobril kell 14 leiab aset ansambli Hortus Musicuse kontsert “In memoriam”, mis on seekord pühendatud nii ühe oma asutajaliikme, Helle Mustoneni kui 2. oktoobril lahkunud maailmakuulsa gruusia helilooja Gia Kantšeli mälestusele.
Kavas Kantšeli, Monteverdi, Bach, Pärt, Silvestrov.
Ansambli kunstiline juht on Andres Mustonen.
Sissepääs kontserdile on vaba.
Olete oodatud!

Täna, 22. septembril kell 11.00 algava jumalateenistuse järel andis EELK
Toetusfond Tallinna Piiskoplikule Toomkogudusele pidulikult üle tiibklaveri
Estonia 210. Klaveri kinkisid kogudusele EELK Toetusfondi nõukogu liikmed ja
sõbrad Indrek Laul, Mart Hirtentreu, Marge Sophie Vinkelberg, Heiti Hääl,
Jüri Kraft, Väino Kaldoja, Jüri Ehasalu, Janek Mäggi ja Enn Kunila.

Peapiiskop Urmas Viilma tänas toetusfondi poolteise tegutsemisaasta eest ja
meenutas, et tänu EELK Toetusfondi liikmete abile on lisaks Tallinna
Toomkirikule saanud uue Estonia klaveri ka Tartu Jaani kirik ja on loodud
valgusinstallatsioon Narva Aleksandri kirikusse; samuti on fondi eestvõttel
korraldatud toetuskontserte väikestes maakirikutes.

Toetusfondi nõukogu esimees Indrek Laul lausus, et Estonia klaveri 2010. –
2012. aastal loodud mudel 210 on klaveritehase üks kõige esinduslikumaid.
Indrek Laul tutvustas ka Franz Schuberti üht sisukamat ja nõudlikumat
heliteost, sonaati A-duur, mille klaveri üleandmistseremooniale järgnenud
kontserdil esitas pianist Tanel Joamets.

Tallinna Toomkoguduse esimees Indrek Treufeldt lubas klaverit vastu võttes
koguduse esindajana, et pilli hoitakse ja kasutatakse armastusega, nagu on
toomkoguduse vääriline.

Fondi aseesimees Janek Mäggi tuletas oma sõnavõtus meede, et usk ilma
tegudeta on surnud ning kutsus sündmusest osavõtjaid ka teiste koguduste
heaks annetama. Fondi tegevjuht Annely Neame lisas, et kirikute toetamine
tähendab toetada kultuuri – seda, mis meid ühendab.

2018. aastal loodud sihtasutus EELK Toetusfond toetab Eesti kultuurile ja
kirikule väärtuslike sakraalehitiste taastamist ja säilitamist ning
kirikutes sündiva ja elava kultuuri säilimist ja õitsengut.

Lisainfo, Annely Neame, SA EELK Toetusfond tegevjuht, 5267825,
toetusfond@eelk.ee <mailto:toetusfond@eelk.ee>

Fotod: Endel Apsalon

Sõna konfirmatsioon tuleb ladina keelest (confirmatio) ja tähendab kinnitamist, ka vastuvõtmist. Kinnitatakse, et püsitakse usus, millesse ollakse lapsena ristitud. Katoliku kirikus on konfirmatsioon sakrament, luteri kirikus on see algselt olnud esmakordselt armulauale tulevate noorte inimeste teadlikkuse kontrollimine ja vajadusel neile õpetuse andmine armulaua tähendusest. Sellisest õpetusest on välja arenenud nn leeriõpetus (saksa k lehren – õpetama), mille lõppedes konfirmandid täieõiguslike liikmetena koguduse osadusse vastu võetakse.

Konfirmatsioonivanus
Leeris käimine on olnud oluline samm noore täisikka jõudmisel ning praegugi võivad leerikursusega liituda noored alates 15. elusaastast. Samas on aastakümnete pikkune nõukogudude okupatsiooniperiood viinud kirikust eemale mitu põlvkonda inimesi, kes on jõudnud küpsesse täisikka ilma, et neid oleks ristitud või leeritatud. Nõnda on taasisesesivunud Eestis loomulik, et leerikursusel osalenutest moodustavad suure osa täisealised. Nende hulgas on tihti ka sellisesid, kelle lapselapsedki on juba jõudnud ise leeriikka. Sellisena täidab leerikursus tänapäeval üha enam ristimiseelse õpetuse ehk katehheesi ülesannet. Leerikursusel osalemiseks ei ole ülemist vanusepiiri ja oodatud on kõik, kes soovivad rohkem teada saada kristlikust usust ja kiriku õpetusest ning on valmis kursuse lõppedes tunnistama oma usku Kolmainujumalasse – Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse.

Leerikursus
Leerikursused toimuvad Tallinna Piiskoplikus Tookoguduses reeglina kaks korda aastas kevadel (märts-mai) ja sügisel (oktoober-detsember). Kursus koosneb 35 akadeemilisest tunnist, mis on jaotatud 16 kogunemiskorra peale (iga kolmapäeva õhtupoolikul ja igal teisel pühapäeval pärast jumalateenistust). Lisaks sellele tuleb osaleda kursuse perioodil vähemalt viiel jumalateenistusel kas toomkirikus või kuskil mujal. Leerikursust viib läbi koguduse õpetaja, kes kaasab vajadusel organisti ja teisi koguduse kaastöölisi. Kursus lõppeb piduliku leerijumalateenistusega ehk missaga leeripühal, kus kursuse lõpetanud konfirmeeritakse. Need, kes on lapsena jäänud ristimata ristitakse kursuse lõppedes enne konfirmeerimist.

Leerikursuse sisu
Reformatsiooni ajast peale õpetati leeris nii Piiblit ja Väikest Katekismust kui ka lugemist ja kirjutamist. Noored võisid abielluda, kui nad oskasid lugeda-kirjutada ja olid leeris käinud. Tänapäeval kuulub leerikursuse programmi Piibel, Jeesuse elu ja õpetus, Väike Katekismus (sh 10 käsku, Meie Isa palve, usutunnistus, sakramendid), algkiriku ajalugu, samuti õpitakse tundma kirikupühi, jumalateenistuse korda, Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) sisu ja kasutamist ning koguduse üldist elukorraldust.

Leeripüha missa
Leeripüha missal toimub konfirmeerimine käte pealepanemisega õnnistades. Käte pealepanemine ja õnnistamine on märgiks, et inimene antakse Jumala kätte ja ta saab Püha Vaimu. Nõnda tegid juba apostlid. Peetrus ja Johannes panid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu (Ap 8:17). Tänapäevalgi toimub see nii. Leeripüha jumalateenistuse kesksed elemendid on usu tunnistamine Apostliku usutunnistuse sõnadega, käte pealepanemine, palve ja leerilaste lähetamine. Jumalateenistusel palvetatakse Püha Vaimu läkitamise ja Vaimu andide kinnitamise pärast ning pühitsetakse inimene kristlase ülesande jaoks. Konfirmatsioon annab ülesande ning jõu elada kristlikult sõnas ja tegudes. Leeripüha ei ole viimane kord, kui inimene pärast õppimist kirikusse peab tulema ja armulauast osa võtma, vaid pigem jumalateenistus, millega ta alustab ristiinimese iseseisvat elu.

Täpsem info kursuste toimumise kohta avaldatake kodulehe teadetes. Infot saab ka küsida koguduse telefonilt 644 4140, aadressilt: tallinna.toom@eelk.ee või saates küsimuse otse koguduse õpetajale siit. Leerikursus on reeglina tasuline, mille eest kõigile osalejatele antakse vajalikud õppematerjalid.

EELK Toetusfond kingib Tallinna Toomkogudusele Estonia tiibklaveri

Pühapäeval, 22. septembril kell 11.00 algava jumalateenistuse järel annab EELK Toetusfond Tallinna Piiskoplikule Toomkogudusele pidulikult üle Estonia tiibklaveri. Klaveri kingivad kogudusele EELK Toetusfondi nõukogu liikmed ja sõbrad, ettevõtjad Indrek Laul, Mart Hirtentreu, Marge Sophie Vinkelberg, Heiti Hääl, Väino Kaldoja, Jüri Ehasalu, Janek Mäggi ja Enn Kunila. Klaveri üleandmistseremooniale järgneval kontserdil musitseerib pianist Tanel Joamets.

2018. aastal loodud sihtasutus EELK Toetusfond toetab Eesti kultuurile ja kirikule väärtuslike sakraalehitiste taastamist ja säilitamist ning kirikutes sündiva ja elava kultuuri säilimist ja õitsengut.

Lisainfo, Annely Neame, SA EELK Toetusfond tegevjuht, 5267825, toetusfond@eelk.ee.

22. septembril toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Usuteaduse Instituudi õppeaasta AVAJUMALATEENISTUSEL teenisid UI rektor Dr Ove Sander ja UI dekaan Dr Randar Tasmuth

Toomkiriku kesknädala orelikontsertide viimase, kuuenda kontserdi annab toomkiriku organist Kadri Ploompuu.

Kavas J.-N. Lemmens Sonaat nr. 2 “O Filii”, J. S. Bach “Vater unser im Himmelreich”, J. Brahms Fuuga as-moll ja Alfred Karindi Orelisonaat nr. 3 f-moll.

Ootame kuulama!

Piletite hinnad 8/6 €.

Organistidele vaba sissepääs.

Toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja viienda kontserdi annab taani organist Anne Kirstine Mathiesen.
Kavas prantsuse heliloojate C. Franck’i ja M. Dupré ning taani helilooja L. Kayseri looming.

Tere tulemast kontserdile!

Piletite hinnad 8/6 €.

Organistidele vaba sissepääs.

Anne Kirstine Mathiesen on Køge St Nicolai kiriku organist, kus ta on töötanud juba alates 1998. aastast. Ta on lõpetanud Taani kuningliku muusikaakadeemia Kopenhaagenis, kus ta õppis nimekate oreliõppejõudude Hans Fagiuse, Jørgen Ernst Hanseni ja Jesper Madseni juures.
A. K. Mathiesen tegutseb Taanis aktiivselt nii soolo-organistina, kammermuusikuna mitmetes ansamblites kui saatjana, ta on andnud kontserte ka Rootsis, Soomes, Eestis ja Islandil.
Organist on pälvinud Taanis mitmeid tunnustusi ja auhindu.

Tallinna toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarjas esineb 14. augustil kell 19 rootsi organist HANS FAGIUS.

Kavas F. Mendelssohn, M. Reger, O. Lindberg, A. Sandvold, E. Mägi.

Tere tulemast muusikamaailmas kõrgelt hinnatud interpreedi kontserdile!

Piletite hinnad 8/6 €. 
Organistidele vaba sissepääs.

Hans Fagius on olnud aastakümneid üks aktiivsemaid kontsertorganiste Rootsis. Ta sai muusikalise põhihariduse Bengt Bergilt, jätkas Stockholmi Muusikaakadeemias prof Alf Linderi juures ning aastatel 1974-75 Pariisis tuntud organisti ja helilooja Maurice Duruflé juhendamisel.

Lisaks paljudele regulaarsetele soolokontsertidele Euroopas on ta esinenud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Lõuna-Koreas ja Jaapanis.

Fagius on tuntud paljude salvestuste, eriti Bachi kõigi oreliteoste eest rootsi firmale BIS, aga ka laia spektri romantilise orelimuusika (Mendelssohn, Liszt, Reubke, Widor, Saint-Saëns, Karg-Elert, Duruflé) salvestuste eest.

Hans Fagius on alates 1989. aastast oreliprofessor Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias Kopenhaagenis. Ta on siiani aktiivne kontsertorganist, on oodatud andma meistriklasse ja on tihti žürii liige rahvusvahelistel orelikonkurssidel.

Toomkirikus annab 28. juulil kell 18 kontserdi Londoni koor St Cyprian’s Singers.

Kavas Tallis, Bruckner, Gardiner, Parry, Wood, Pärt.

Olete väga oodatud kuulama!

Sissepääs vaba.

Koor on asutatud 2012. aastal Londoni St Cyprians’i kiriku juures Philip de Crouchy ja Julian Collingsi poolt. St Cyprian’s Singers on regulaarselt kaastegev jumalateenistustel ja erilistel sündmustel kirikus. Koori liikmete enamus on ülikoolide kolledžite endised koorilauljad.

St Cyprian’s Singers on kaasa teenimas ka toomkiriku missal sama päeva hommikul kell 11.