22.märts 2018 on meie kogudusele väga oluline tähtpäev, sest enam kui 90 aastat on möödas, kui kirikuhoone riigistati ning nüüdsest on linnavolikogu otsustanud anda toomkiriku hoone ja kinnistu meie koguduse omandiks.

Tänu Jumalale!

Arho Tuhkru

22. märts 2018

Tallinna Linnavolikogu 22. märtsi istungil kinnitati linnavalitsuse ettepanek anda Tallinna linna poolse kingitusena Toom-Kooli tn 6 kinnisasi koos Toomkiriku hoonega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplikule Toomkogudusele.

EELK Konsistoorium pöördus linna poole palvega, et EELK peapiiskopi katedraalkirik, mis on samas ka Toomkoguduse hoone alates 1927. aastast ja mille eest nad on hoolt kandnud, võiks kuuluda neile, ütles Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart. „Volikogu kinnitas linnavalitsuse ettepaneku kinkida kogudusele hoone, mille haldamisel on pea sajandi jooksul kirik näidanud heaperemehelikkust ning millel on suurem sisuline väärtus katedraalina terve Eestimaa luterlastele ja kirikule tervikuna,“ lisas Kõlvart.

„Mul on hea meel, et Tallinna linn on otsustanud meie palvele positiivselt vastata ja annab Toomkiriku koguduse omandisse,“ ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma. „Loomulik on kasutada koguduse olemasolul sakraalhooneid otstarbel, milleks need on loodud. Samal ajal oleme lubanud, et kirik jääb avatuks Tallinna ühe olulisema sümbolvaatamisväärsusena ka linna külastavatele turistidele ja palveränduritele, nagu ka hinnatud kontserdipaigana.“

Ajalooliselt on Toom-Kooli tn 6 asuv Toomkirik kuulunud Eestimaa Rüütelkonnale ja saksakeelsele kogudusele, kellelt Eesti Vabariik hoone ära võttis ning 1927. aastal Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopile kasutada andis. 1927. aastal asutati eestikeelne EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, kes tegutseb kirikus tänaseni. Saksakeelne kogudus lõpetas tegevuse veel enne nõukogude okupatsiooni algust seoses baltisakslaste lahkumisega Eestist ja teistest Balti riikidest. Nõukogude okupatsiooni tingimustes läks hoone omandiõigus üle tollasele riigivõimule ning kanti Tallinna linna bilanssi, kuhu hoone on jäänud ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järgselt. Toom-Kooli tn 6 asuv Toomkiriku hoone anti Tallinna linnale 4. veebruari 1993 riigi vara munitsipaalomandisse üleandmise aktiga nr 20/552 Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsiooni vara koosseisus. Kinnisasi on Tallinna Kesklinna Valitsuse valitsemisel ja bilansis.

Orelipooltundide sarjas “Eesti heliloojate orelisonaadid” kõlab 24. märtsil Kaljo Raidi Sonaat klassikalises stiilis nr. 1, mille esitab Hille Poroson.

Kaljo Raid (sündinud 1921 Tallinnas, surnud 2005 Kanadas) oli üks tuntumaid väliseesti heliloojaid, andekas tšellist, viljakas publitsist ja kauaaegne Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor.
Sonaat klassikalises stiilis nr. 1 on kirjutatud aastal 1948 ja see on pühendatud ameerika organistile ja heliloojale Richard Ellsasserile, kes oli ka selle esmaettekandja.
Sonaadi senistest ettekannetest Eestis andmed puuduvad.

24. märtsi orelipooltunnil kõlavad lisaks Kaljo Raidi sonaadile veel Hugo Lepnurme ja Roman Toi koraalieelmängud.

Hille Poroson tegutseb organistina Rapla Maarja-Magdaleena ja Viimsi Püha Jaakobi kogudustes ning töötab ka klaveripedagoogina. Käesoleva aasta veebruarikuus valiti ta Aasta Kirikumuusikuks 2017 seoses pühendumusega Viimsi Jaakobi kirikusse oreli ehitamise projekti eestvedamisel.

Kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks esitavad eesti organistid 12 eesti heliloojate orelisonaati orelipooltundidel ja -kontsertidel Tallinna toomkirikus. Sonaadid kõlavad osaliselt veel ka Tallinna Kaarli, Jaani ja Tartu Pauluse kirikutes.

Laupäeval, 17. märtsil kell 12 toimuval orelipooltunnil esineb koos toomkoguduse kooriga Laudate Dominum külaliskoor Soomest – Kesk-Pori koguduse kammerkoor Vox Humana. Kooride dirigendid on Guido Kriik ja Veljo Reier, kavas on Rudolf Tobiase koori- ja orelilooming. Oreliloomingut esitab Guido Kriik.

Vox Humana teenib kaasa ka pühapäevasel missal, 18. märtsil kell 11.

Kammerkoor Vox Humana on loodud aastal 2007. Koor teenib muusikaga Kesk-Pori koguduse missadel, esineb regulaarselt naaberkogudustes, mujal Soomes ja teeb aastas vähemalt kaks välisreisi. Edukalt on esinetud Rootsis, Eestis, Ungaris ja Tšehhis, tulemas on kontsertreis Dresdenisse. Koori repertuaari kuuluvad ka mitmed suuremad teosed, näiteks Maasalo ja Saint-Saënsi Jõuluoratooriumid, Vivaldi Gloria, Fauré Reekviem, Chilcotti Jazz-missa jne.
Käesoleval Eesti reisil soovitakse kajastada muusikas eriti Rudolf Tobiase kaunist muusikapärandit, seoses tema 100. surma-aastapäevaga.
Kammerkoorid Vox Humana ja Laudate Dominum on esinenud koos varemgi nii Soomes kui ka Eestis.

17. märtsil kell 12 toimuva orelipooltunni kava:
Rudolf Tobias (1873-1918)
Patukahetsuslaul
Jeruusalemma tütred
Otsekui hirv
Oreliprelüüd ja koraal “O du Liebe, meine Liebe”/ “Armas Jeesus, armastaja”
Kleine Karfreitagmotette/ Väike Suure Reede motett
Liberi Dei/ Jumala lapsed
Oreliprelüüd ja koraal “Es ist gewisslich an der Zeit”/ “See aeg on tõesti ukse ees”
Loblied
Eks teie tea

Läkitus Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul
Armas Eestimaa rahvas!
On möödunud sajand ajast, mil Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsu kohaselt helisesid kirikukellad ning pühakodades ja koolides loeti ette Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks kuulutamise kohta. Aeg oli täis saanud. Sajandeid rahva südames püsinud unistus oli täitumas.
Kutsume üles austuses ja tänus meenutama ja meeles pidama Eesti iseseisvusele teed rajanud isikuid, sündmusi ja olukordi, sest minevikku teadmata on tume ka tulevik. Seejuures ei tohi me unustada oma rahva kristlikke juuri, mis ühendavad Eestit kogu Euroopa kultuuriga. „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust“, on tõdenud Hando Runnel. Sellesse pärandisse kuuluvad eestikeelne Piibel ja lauluraamat, rahvakool ja vaimulik ärkamine teerajajana rahvuslikule ärkamisele, rahva teenimisele pühendunud vaimulikud juhid nagu Eisen, Jannsen, Hurt, Reiman, Kõpp, piiskop Platon ja teised eri uskkondade hingekarjased. Evangeelium andis julguse ja teadmise, et me ei ole „enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed“ (Ef 2:19). Meist oli saanud „riigirahvas“ veel enne omariiklust. President Lennart Meri sõnadega: „Meie kirik juhtis meid meie hingelisele ja vaimsele iseseisvusele. Ilma kirikuta poleks olnud Eesti Vabariiki, ilma Eesti Vabariigita ei oleks täna olnud Eesti rahvast.“
Kutsume üles kasutama seda vaimulikku pärandit, et lahendada targalt ja vastutustundega tänase Eesti probleeme. Peame suutma eristada asju, mis on meid kandnud senini ja viivad ka edasi ning mida apostel Paulus võtab kokku sõnadega „usk, lootus ja armastus“, asjadest, mis edasi ei vii, mille puhul tuleb alustada otsekui nullist, seades silme ette kõrged aated ja ideaalid. Pole paremat tagatist riigi ja rahva püsimiseks kui kõlblus – suutlikkus üksteist armastada ja austada, jääda ausaks ja ustavaks tõele, säilitada sirgeselgsus ja identiteet, lasta alusväärtused nagu Jumal, perekond ja isamaa saada südametunnistuse kompassiks. Kas ei vaja me just sellist vaimulikku uuenemist, inimese vertikaalset mõõdet? Seades ajatute ideaalide ja igavese õndsuse asemel sihiks üksnes maise õnne ja materiaalsed hüved, on raske ühiskonna probleeme objektiivselt hinnata ja nendega toime tulla. Tähistades oma riigi suurjuubelit paastu ajal, on kohane meenutada, et kõige suuremaks inimõiguseks on meeleparandus. Vaimselt terve ühiskond on see, kus suudetakse oma vigu tunnistada, kahetseda, andeks paluda ja andestada. Ehk peaksime pidupäevade kõrval kehtestama ka ühe üldrahvaliku meeleparanduspäeva – kasvõi tuhkapäeva näol?
Kutsume üles palvetama Eestimaa ja eesti rahva eest. Palve on aken tulevikku. Selle valguses näeme selgemini oma sihte ja ülesandeid. Palvega on pühitsetud meie rahvuslipp. Palvega on pühitsetud Vabadussõja mälestusmärgid. Palvega on pühitsetud meie iseseisvuse taastamine. Palvega on pühitsetud meie rahvuslikke tähtpäevi. Palvega alustame Eesti Vabariigi uut aastasada. Armsad rahvuskaaslased ja kaasmaalased! Küsides, mis on Euroopa või Eesti hingeks, võime ehk vastata, et selleks on salaside inimeste ja Jumala vahel – palvesild, mis meid ühendab. „Meie Isa, kes sa oled taevas …“ – need sõnad on kõlanud põlvest põlve meie eelkäijate suus ja jäävad kõlama tulevikus. Palve juhatab aga Jumala sõna juurde – sealt leiame vastuseid, seal jätkub hingetoitu. Seepärast on tulevikuülesanne jagada seda ka lastele ja lastelastele. See on ühiskeel, mis loob vaimse kogukonna, koguduse ja kiriku – iseseisvuse olulise tugisamba. Meie esivanemate pärand ja tulevased põlved kohustavad meid selleks. Õnnistagu meid selles Jumal! Õnnistagu ta meie rahvast ja riiki!
„Su üle Jumal valvaku
Ja võtku rohkest õnnista
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa!“
(Manifestist kõigile Eestimaa rahvastele)

Eesti Kirikute Nõukogu

Laupäeva, 17. veebruari orelipooltunnis on kõlamas esimene sonaat sarjast “12 Eesti heliloojate orelisonaati” – Juhan Aaviku Orelisonaat. Ootame kuulama!

Veebruarist kuni novembrini 2018 tulevad Eesti Orelisõprade Ühingu ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse eestvõttel ja korraldusel Tallinna toomkirikus ja teistes kirikutes ettekandele 12 Eesti heliloojate orelisonaati.
Tegemist on kultuuriajaloolises mõttes tähendusliku ettevõtmisega, mis on ühtlasi Eesti organistide kingitus Eesti Vabariigi juubeliaastaks.
Ettevõtmine on erakordne, sest kõik sonaadid esitatakse ühe aasta jooksul. Sonaatide senine mängitavus on olnud väga erinev: alates sellest, et mõne teose senisest ettekandest puudub info kuni sonaatideni, mida on aegade jooksul sageli esitatud.
Ettekandele tulevad Artur Kapi 2 orelisonaati, Alfred Karindi 4 orelisonaati, Juhan Aaviku, Johannes Hiobi, Johannes Kappeli, Edgar Arro, Els Aarne ja Kaljo Raidi orelisonaadid.
Ette kandmata jäävad Evald Braueri orelisonaat, mille käsikirja ei õnnestunud leida ja Hillar Saha orelisonaat, mille käsikiri ei olnud piisavalt arusaadav.
Sonaate esitavad organistid Kristel Aer, Piret Aidulo, Tiit Kiik, Ulla Krigul, Ines Maidre, Kersti Petermann, Kadri Ploompuu, Hille Poroson, Tiia Tenno ja Toomas Trass. Kaasatud on kaks organisti väljastpoolt Eestit – Tallinna Konservatooriumi haridusega Natalia Enko Moskvast ja Christian-Markus Raiser Karlsruhest.
Orelisonaatide esitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Palvus Taizé lauludega
kolmapäeval, 14. veeburaril kell 18.00
Pärast palvust on kaetud kohvilaud.

Kõik on teretulnud!

Palvusel laulame laule, mis on pärit Taizé vennaskonnast, Prantsusmaalt. Laulud on lühikesed – koosnedes vaid ühest või kahest lausest, mida korratakse palju kordi. Palvuse keskel on ka umbes 10 minutit pausi vaikseks palveks ja mõtisklemiseks. Taizé vennaskonna rajas vend Roger 1940. aastal, olles siis ise 25-aastane. Ta proovis muuta liturgia võimalikult lihtsaks – keskendudes Jeesusele. Tänapäeval koosneb Taizé Vennaskond rohkem kui sajast katoliku ja protestantliku taustaga vennast, kes on pärit rohkem kui 30 rahvusest. Juba oma olemasoluga on vennaskond otsekui „tähendamissõna kogukonnast”, mis püüab oma elu ja tegevusega olla märgiks lepitusest erinevate kristlaste ja eraldatud rahvaste vahel. Taizé klooster on tuntud peamiselt noorte inimeste palverännaku kohana. Igal aastal kohtub seal üle 100 000 inimese ja osaleb piiblitundides, aruteludes ja ühistöödes. Rohkem infot leidub nende kodulehel: www.taize.fr

Foto: Eva-Liisa Luhamets

2. veebruaril toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Issanda templissetoomise püha e. küünlapäeva SÕNAJUMALATEENISTUS. Tartu rahulepingu aastapäev. Küünlad sümboliseerivad valguse ja headuse võitu pimeduse ning kurjuse üle.Tallinna Toomkooli õpilaste osavõtul pühitseti palveküünlad. Nii sai kõikidele poiste ja tüdrukute klassidele õnnistussõnad lausutud ning küünlavalgusega teele saadetud. Teenistust viisid läbi Tallinna Toomkooli kaplan ja Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru ja orelil Kadri Ploompuu.

Fotod : Ingrid Mäsak

14. jaanuaril tähistati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus piduliku jumalateenistusega Eesti politsei ja piirivalve kap­laniteenistuse kümnendat aastapäeva.

Jumalateenistuse pidasid EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder, peakaplan Valdo Lust (jutlus) kaplanid Tuuli Raamat, Ago Rand ja Tõnis Kark ning õpetaja Arho Tuhkru. Muusikaga teenisid organist Piret Aidulo ning politsei- ja piirivalveameti orkestri kvintett.
Kirikus oli sel pühapäeval lisaks koguduserahvale näha ka arvukalt politseimundris inimesi alates Eesti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorist Elmar Vaherist, prefektidest jt jõustruktuuride esindajatest.
Eesti Kirikute Nõukogu nimel tervitas president Andres Põder. Ta märkis, et on palju sellist, milles politsei ja kirikute töö kokku langeb ja teineteist täiendab: püüdlemine terve ja turvalise ühiskonna poole, vastutustunde ja vastastikuse austuse tugevdamine, kriiside ületamine ning rahu ja lepituse saavutamine enda ümber ja enda sees.
Kaplanid on politseis kümne aastaga täielikult omaks võetud, ütles PPA peadirektor Elmar Vaher, tõstes esile politseikaplanaadi vajalikkust. „Olen uhke teie üle,“ ütles peadirektor tunnustavalt. „Nähes, kui suure südamega te oma tööd teete, jääb üle ainult müts maha võtta ja sügavalt kummardada.“

Politseivormis vaimulikud
Eesti politsei kaplaniteenistuse alguseks loetakse 13. jaanuari 2008, kui peapiiskop Andres Põder pühitses Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse Eesti politsei esimese peakaplani Jaan Jaani. Politsei kaplaniteenistust asuti aga looma juba 2007. aastal kaitseväe emeriitpeakaplani Tõnis Nõmmiku juhtimisel.
Politsei- ja piirivalveameti ühendamisega aastal 2010 loodi PPA ühendkaplanaat. 2016. aastal siirdus peakaplan Jaani emerituuri ja uueks peakaplaniks sai senine Lõuna prefektuuri kaplan Valdo Lust.
Kaplanid võtavad osa politseinike ja piirivalvurite igapäevasest tööst. „Me kanname vormi, oleme paarimehed patrullis, pakume inimestele tuge ja kuulame neid väljaspool kabinetti,“ selgitab Valdo Lust. „Kui vaja, siis edastame ka surmateateid. Anname hingeabi neile, kes on sattunud raskustesse või läbi elanud traagilise sündmuse.“
Otsese politseitöö kõrval osalevad kaplanid ka mitmetes ühisprojektides. Lõppenud aastal sai teoks EELK ja PPA koostööprojekt „Vägivallatu pere“, mille käigus külastasid politsei, kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanid kokku 35 EELK kogudust. Mitmel pool oli kaasatud ka piirkonna politsei. Projekti eesmärgiks oli anda kinnitust, et märgataks abi vajavaid inimesi, märgataks vägivalda, julgetaks sellele vastu seista ja teataks, kelle poole abi saamiseks pöörduda.

Suur kogudus
Emeriitpeakaplan Jaan Jaani on politseikaplani tööd iseloomustanud nii: „Meil on suur kogudus – peaaegu viis tuhat, kus on aktiivsemaid ja ka passiivsemaid liikmeid. Kaplani ülesanne ei ole ainult muresid kuulata ja probleeme lahendada. Kaplan on see, kes läheb ja küsib, kuidas läheb. Meid teatakse. Me ristime, leeritame, laulatame ja ka matame. Ametitalitused nagu ikka. Jumalateenistusi peame ka. Politseikaplanilt eeldatakse ka teatud omadusi. Ta peab olema avatud suhtleja, humoorikas, füüsiliselt vastav. Kaplanitööd on siis hea teha, kui sa tunned paljusid politseinikke.“
PPA kaplanaadis teenivad peakaplan Valdo Lust (Lõuna prefektuur, EELK) ja kaplanid Ago Rand (Ida prefektuur, EEKBKL), Tõnis Kark (Põhja prefektuur, EELK) ning Tuuli Raamat (Lääne prefektuur, EELK). Vabatahtlikud abikap­lanid on Lõuna prefektuuris Toomas Nigola (EELK) ja Ida prefektuuris Mairit Kallaste (EEKBKL).
Tiiu Pikkur
EESTI KIRIK

Reedel,19. jaanuaril kell 18
Tallinna Toomkirikus

Christian IV vokaalansambel (Taani)

Dirigent: Ruben Munk

Kavas: Josquin Desprez, Michael Praetorius, Mogens Pedersøn, Mikkel Andreassen, Arvo Pärt, Ēriks Ešenvalds

Tähistamaks Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta algust esineb Tallinna Toomkirikus Christian IV vokaalansambel (Taani). Kava inspiratsiooniks on reformatsiooniperiood ja Lutheri mõtted, mis sümboliseerivad Eesti Vabariigile tähtsat vabaduse ja iseseisvuse ideed.

Christian IV vokaalansambel on saanud nime muusikaarmastajast Taani kuninga (1588-1648) järgi, kes veetis osa oma elust Saaremaal. Ansambel, mille asutas 2005. aastal dirigent ja klavessiinimängija Ruben Munk, koondab kaheksat professionaalset lauljat Taanist, Norrast ja Rootsist. Repertuaaris on renessansiaegne a capella muusika (1425-1625) ja nüüdisaegsemad palad.

Sissepääs tasuta

Kristuse ilmumise pühal ehk kolmekuningapäeval ordineeris peapiiskop Urmas Viilma Valga praost Mart Jaansoni ja Tartu abipraost Kristjan Luhametsa assisteerimisel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus preestriks Valga Peerti-Luke koguduse õpetajana teenima asuva Margus Suvi.

Peapiiskop Urmas Viilma, praost Mart Jaanson, abipraost Kristjan Luhamets, õpetajad Vallo Ehasalu ja ArhoTuhkru