Tuhkapäeval, 22. veebruaril 2012

„Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.” Õp 14:34

Armsad õed ja vennad! Kuivõrd mõtleme tänapäeval patule? Kuivõrd see mõiste meid kõnetab ja erutab? Ometi iseloomustab see inimese loomuvastast olukorda siin maailmas: lahusolekut Jumalast, Jumala käskudest üleastumist, jumalavastast eluhoiakut. Pole juhuslik, et kümme käsku algavad just nõudega tunnustada Jumala ainuvõimu: Mina olen Issand, sinu Jumal, sul ei tohi olla teisi Jumalaid minu kõrval. Kõik ülejäänud käsud ja eetilised normid tuginevad sellele eksistentsiaalsele alusele, saavad siit oma kehtivuse ja jõu.
Muretsedes ühiskonna moraalse käekäigu pärast soostutakse sageli dekaloogi üldinimlike põhimõtetega. Avalikkuses on kõlanud üleskutsed õpetada käsud selgeks vähemalt lastele või kleepida need kodus külmkapi uksele, et neid igal hommikul taas meenutada. Tunnistades rahva pattu, loetakse palvepäeval kümme käsku ette kõigis kirikutes. Kas aga teadvustame, et küsimus on esmajoones meie kokkukuuluvuses Jumalaga, meie usus? Patt ei avaldu üksnes seal, kus keegi valetab, varastab või abielu rikub, vaid esmajoones seal, kus Jumalas kaheldakse ja talle selg pööratakse.
Sellist fundamentaalset suhet Jumalaga väljendab ka apostliku usutunnistuse algus: Mina usun Jumalasse… Usk kätkeb ustavust, usaldust ja armastust. Tahe elada Jumalale mee- lepäraselt ei ole niivõrd kartuse, kuivõrd armastuse tagajärg, sest armastus on Seaduse täit- mine (Rm 13:10). Usk käivitab meie sisemise moraalse kompassi, mida läheb tarvis mitte ainult üksikisikul, vaid kogu ühiskonnal. Laulik Taaveti sõnul on õnnis rahvas, kelle Jumal on Issand (Ps 33:12). Jumalatus ehk patt on aga teotuseks rahvahõimudele. Kas just taolist muljet pole me endast jätnud?
Õnneks oleme pääsenud materialismi Prokrustese sängist. Valitseb üldine religioossus, mida iseloomustavad kõikvõimalikud usuvoolud ja müstilised õpetused. Ometi oleme alles poolel teel, sest enamasti on tegu nähtustega, mis kuuluvad ebausu valda. Apostel Pauluse määratluse kohaselt on nad „vahetanud tõe vale vastu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel.” (Rm 1:25) Animism ja loodusjõudude kummardamine võib olla lihtsaim la- hendus postmaterialistlikule inimesele, kuid ise tehtud, individualistlik omausk ei küüni Ainujumalani ega tee olematuks pattu.
Vajame usaldust Jumala vastu, oma usku, mis on tema kingitus ja ilmutus, mis ühen- dab ja ülendab põlvkondi ja rahvaid. Palvepäev, tuhkapäev ning algav paastu- ehk Kristuse kannatamisaeg seab meid patustena Kõigekõrgema palge ette, mõistmaks, et õiglus ja õige olemine ei ole meie, vaid Jumala meelevallas. Tema halastus ja andeksandmine, mis Kris- tuses on ilmunud, puhastab meid kõigest patust, uuendab ja pühitseb. „Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” kuulutab Jeesus Markuse evangeeliumis (Mk 1:15).
Palvetagem siis, et see sõnum puudutaks meid igaühte ja kogu meie rahvast!

Andres Põder
Peapiiskop

Missa Helsingi toomkirikus 12.02.2012

Tallinna ja Helsingi toomkogudused on olnud ametlikes sõprussuhetes üle 20 aasta. Sõprusleping koguduste vahel sõlmiti 1991. aasta emadepäeval Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Suhete loomise algatajateks olid tollased toompraostid Mikko Heikka ja Ivar-Jaak Salumäe. Selle aja jooksul on vahetatud arvukalt delegatsioone, osaletud vastastikku erinevatel pidulikel jumalateenistustel ja kiriklikel tähtpäevadel. Viimati külastasid Helsingi Toomkoguduse esindajad Tallinna 2011. aasta septembris.

Helsingi Toomkiriku 160. aastapäev oli sobilik vastukülaskäigu aeg. 11.- 13. veebruaril viibiski 3-päevasel ametlikul visiidil Helsingis õpetaja Urmas Viilma koos abikaasa Egle Viilmaga. Visiidi käigus tutvuti Helsingi koguduse vastrenoveeritud kogudusemajaga, kus on koguduse igapäevatööks vajalikud ruumid ning osaleti pühapäevasel juubelimissal, kus õpetaja Urmas Viilma ka kaasa teenis. Pärast jumalateenistust toimunud kirikukohvil tutvuti mitemete koguduse aktiivi liikmetega ning oldi tunnistajaks Helsingi Toomkoguduse kirikukunsti preemia Engel-palkinto pidulikul üleandmisel toomkiriku all krüptis.

Südamlikeks võõrustajateks olid visiidi käigus Helsingi toompraost Matti Poutiainen ja abikaasa Kirsti Poutiainen, abiõpetaja Arto Antturi ja sõprussuhete töörühma esimees Pertti Jokinen ja tema abikaasa Marjetta. Ühiselt tõdeti, et sõprussuhted kahe toomkoguduse vahel peavad jätkuma ka tulevikus.

2. veebruaril, küünlapäeval tervitasime 40-päevast Jõululast, kes ema Maarja süles kantuna esmakordselt pühakotta toodi. Seal tundis püha Siimeon lapsukeses ära kauaigatsetud Messia – Päästja, Lunastaja. Küünlapäevaga lõppes jõuluaeg ning saabus aeg pilkude suunamiseks ettepoole.
Veebruarikuu esimene pühapäev kandis ladina keeles nimetust septuagesima ehk eesti keeles “seitsekümmend”. Just nii palju päevi jäi pühapäeval ülestõusmispühadeni. Vanasti algas just septuagesima-pühapäeval preestrite paastuaeg. Ka kiriku ülejäänud liikmete jaoks on eelseisvad nädalad sobivaks perioodiks enese häälestamiseks paastuajale vastavalt. Toomkirikus tähistame paastuaja algust 22.veebruaril, tuhkapäeval missaga, kuhu kõik on oodatud.
Johannes Cassianus (360-435 pKr), kes elas üle kümne aasta Egiptuses kõrbes koos sealsete erakute ehk kõrbeisadega kirjutab: Mina ja püha Germanos külastasime kord Egiptuses üht kõrbeisa. Ta osutas meile suurt külalislahkust, mille peale me temalt küsisime: “Miks on see nii, et külaliste puhul te oma paastureeglitest, mis ka meie Palestiinas teilt üle oleme võtnud, kinni ei pea?” Pühak vastas: “Sellega on nii, et paast on kogu aeg mu juures, kuid teid ma sageli ei näe. Paast on küll kasulik ja ka hädavajalik, kuid kõik sõltub siiski otsusest. Armastuse täius aga peitub Jumala käsu täitmises. Kui me võtame teid vastu, siis oleme ka Kristuse vastu võtnud. Seepärast pean ma kogu oma tähelepanuga sellele mõtlema. Kui te kord jälle teele asute, saan ma ju taas oma paastureeglitesse süveneda. (Kõrbeisade tarkus, Kristlik kirjastusselts Logos, Tallinn 1999)
Paastuaeg ei tähenda kurba ja piinarikast enesevaevamist, vaid see on rõõmus pühendumine ja süvenemine vaimulikele küsimustele. Ka ei tohi paast olla midagi, millest saab eesmärk omaette. Millestki loobumine (teatud toiduainetest, alkoholist, kohvist, tubakast, meelelahutustest, telerivaatamisest, vms) peab sündima rõõmsas teadmises, et seda on vaja oma meele ja vaimu puhastamiseks ja teritamiseks – Kristusele järgnemiseks tema teel Kolgatale ja sealt edasi ülestõusmishommikusse!

Kaunist küünlakuu jätku soovides

Urmas Viilma
Toomkoguduse õpetaja

2012. aasta esimene leerikursus algab 29. veebruaril kell 18 koguduse kantseleis. Tunnid hakkavad toimuma igal kolmapäeval kl 18 ja igal teisel pühapäeval (11.03; 25.03; 08.04; 22.04; 06.05 ja 20.05) vahetult pärast jumalateenistust kell 12.30.
Leerijumalateenistus toimub 27. mail 2012 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
Toomkoguduse leerikursus toimib ka täiskasvanute (ristimiseelse) õpetuse ehk kateheesina.
Kursusele registreerimine ja info e-posti aadressil tallinna.toom@eelk.ee, telefonil 644 4140 või esimeses tunnis kohapeal. Kursuse tasu 35 € sisaldab loenguid ja kursuse materjale.
Leerikursust viib läbi õpetaja Urmas Viilma. Loe leerikursusest edasi siit

2011. aasta sügistalvise leerikursuse lõpetajad ja vaimulikud (Foto: Erik Peinar)

Möödunud aasta 18. detsembril otsutas Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu asutada Tallinna Toomkooli pidamiseks vastava sihtasutuse ning nimetas juhtorganite liikmed. Tallinna Toomkooli Sihtasutuse nõukogu liikmeteks nimetati Andres Põder, Ove Sander, Indrek Treufeldt, Erkki Truve, Raido Rüütel, Kersti Nigesen, Peep Mühls, Erik Salumäe ja Hannes Võrno. Juhatuse liikmeks sai Urmas Viilma.
24. jaanuaril saabus Harju Maakohtu registriosakonnast teade, et Tallinna Toomkooli Sihtasutus on registrisse kantud. Sihtasutuse esmaseks ülesandeks on vajalike ettevalmistuste tegemine Tallinna Toomkooli iseseisva tegevusega alustamiseks. Et Tallinna Toomkool saaks 1. septembriks koolitusloa, tuleb haridus- ja teadusministeeriumile esitada hiljemalt 1. aprilliks käesoleval aastal vastav taotlus koos rea ettenähtud dokumentidega (kooli põhikiri, arengukava, õppekava, andmed pedagoogide kohta, andmed õppehoone ja –tingimuste kohta, jne). Hetkel käib vajalike dokumentide koostamine ning tähtajaks täidetakse kõik ettenähtud tingimused.