Hauatähised

Toomkiriku silmapaistvamad hauamonumendid esindavad erinevate ajastute raidkivikunsti stiilisuundi. Kooriruumi lõunaküljel on kaunis renesanssteos – Rootsi väepealik Pontus De la Gardie’ ja tema abikaasa, Rootsi kuninga Johann III tütre Sofia Gyllenhielmi polükroomne, algselt rikkalikult kullatud sarkofaag koos juurdekuuluva epitaafiga (Aret Passer, 1589-1595). Üks sarkofaagi külgreljeefidest kujutab Narva piiramist 1581, mil Pontus De la Gardie vallutas Narva. Väejuht uppus neli aastat hiljem Narva jõkke.

Barokkiajastust esindab tagasihoidlikum meistritöö – Johan Hastferi portree-epitaaf 1676.a. Rootsi kujur Nicolaes Millichi loomingust (peauksest parempoolsel piilaril). Imekombel elasid nimetatud raidkiviteosed üle kirikut XVII sajandil laastanud tulekahju.

Miniatuursele antiiktemplile sarnanev valgest marmorist sarkofaag põhjalöövis tähistab Šoti päritolu Vene admirali Samuel Greighi hauda. Selle, keisrinna Katariina II soovil valminud klassitsistliku monumendi kavandi autor on väljapaistev Peterburi arhitekt itaallane Giacomo Quarenghi (1788), teostaja – skulptor Giuseppe Luciani.

Viisteist aastat varem oli sama valitsejanna käsk lõpetanud matmise kirikutesse. Ometi tehti ümber maailma purjetanud baltisakslasest Vene admirali Adam Johann von Krusensterni puhul 60 aastat hiljem toomkirikus erand – admirali rahupaika, eelmise mälestusmärgi kõrval, märgib pseudogootilik dolomiidist hauasammas (Tallinna kiviraidur Johann Gottfried Exner, 1848).

Samuel Greighí hauamonument

Samuel Greighí hauamonument

L, 25. apr. 2026
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Kristiina Hoidre. Kavas G. Frescobaldi, J. S. Bach, L.Boëllmann, W. Stickles

P, 26. apr. 2026
  • 09:30 – 10:45
    Toomkoguduse nõukogu KOOSOLEK

  • 11:00 – 12:30
    MISSA - ülestõusmisaja 4. pühapäev Jubilate. Jumala rahva koduigatsus. Jutlustab Austraalia ja Uus-Meremaa Luterliku Kiriku Uus-Lõuna-Walesi ja Austraalia Pealinna Ala piirkonna ning Uus-Meremaa piiskop. Teenib peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Ove Sander, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu, kaastegev Villem Süvari (trompet)

  • 11:05 – 12:35
    PÜHAPÄEVAKOOL ja NOORTERING

L, 2. mai 2026
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Kadri Ploompuu. Kavas L. Vierne, P. Vasks. Pärast orelipooltundi lühike orelitutvustus huvilistele

P, 3. mai 2026
  • 11:00 – 12:30
    MISSA. Ülestõusmisaja 5. pühapäev Cantate. Taevariigi kodanikuna maailmas

L, 9. mai 2026
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Erika Jefimova ja Oskar Toomeste. Kavas C. Franck, A. Karindi

P, 10. mai 2026
  • 11:00 – 12:30
    MISSA. Ülestõusmisaja 6. pühapäev. Palvepühapäev Rogate. Südame kõne Jumalaga

  • 11:05 – 12:35
    PÜHAPÄEVAKOOL ja NOORTERING

  • 14:00 – 15:00
    MISSA Merivälja Südamekodus

N, 14. mai 2026
  • 11:00 – 12:00
    TAEVAMINEMISPÜHA

L, 16. mai 2026
  • 12:00 – 12:30
    ORELIPOOLTUND - Karsten Gyldendorf (Taani). Kavas J. P. E. Hartmann, L. Thybo, A. Pärt, J. Madsen

  • 18:00 – 19:00
    KONTSERT - Herlufsholmi kiriku koor (Næstved, Taani), dirigent Karsten Gyldendorf. Kavas A. Pärt, B. Chilcott, M. Kuhlmann, C. Lawry jt. Sissepääs vaba

  • 18:00 – 23:00
    MUUSEUMIÖÖ "Öös on hääli"

  • 19:00 – 19:45
    "Orel hüüab tuhandel häälel". Toomkiriku orelit tutvustavad orelimeister Toomas Mäeväli ja organist Kadri Ploompuu

  • 20:00 – 20:45
    "Estonia" klaverit tuvustab pianist ja Estonia Klaverivabriku juhataja Indrek Laul

  • 21:00 – 21:30
    Muusikapooltund. Kadri Ploompuu, orel

  • 22:00 – 22:30
    Muusikapooltund. Kadri Ploompuu, orel

P, 17. mai 2026
  • 11:00 – 12:30
    Missa

T, 19. mai 2026
  • 18:00 – 19:00
    KOORIKONTSERT - Rhodes College Singers (USA)

Suur kalender

Maarja kirik

Maarja kirik