Kätte on jõudnud aeg, mida võib nimetada ka Jõulude teiseks pooleks. See, mis kord jõuluimes Jeesusega alguse sai, on täitnud oma ülesande ja eesmärgi – inimesena tõusta surmast ellu. Jumala Poja lihaks saamise ja surmast üles äratamisese läbi saab inimese lunastatud. Ja see on ime, ime suure algustähega. Mis on kord emaihus loodud inimene, kelle sõõrmeisse puhutakse elavat hingus, väärt Jumala oma looja silmis. Jeesus on inimene, kes teeb võimalikuks inimese püüdluse Jumala lähedusse.

Tihti me jääme enda ja ka teiste peale mõeldes kinni just oma katkisesse, mustemasse poolde: ebaõiglasse, uhkesse, reetlikusse, vaenulikusse – kurjemasse poole. Nii võime näha kuis Jeesuse jüngrid oma Issanda reedavad ja salgavad. Palmipuudepühal Jeesuse Jeruusalemma tulekut rõõmuhõisetega tervitanud inimesed nõuavad viis päeva hiljem sama mehe surma. Ahastus ja hirm kurjuse ees on nad laiali pillutanud, sest Jeesus lüüakse risti ja ta sureb. Ometi just see, et Jeesus võttis süütuna enda peale inimeste süü ja suri, saab inimestele päästvaks. Siin ilmnebki inimese väärtus andeksandva Jumala silmis – äratada surmast igavesse ellu. Ülestõusnud Jeesus nõuab elu neile, kes on osaduses temaga, kelle süü on ta ristipuule kandnud – “igaüks, kes mind tunnistab, seda tunnistan mina” Lk12:8jj.

Jeesuse asendavat ristisurma mõista on raske tänapäevases individualismis. Nõnda loomulik on ütlus: “iga mees on oma õnne sepp” ja meie erakordsus ja iseseisvus on meid teinud täiest asendamatuks, et unustame oma seotuse teiste inimesega. Seepärast ongi raske aru saada, et keegi võiks meid asendada, meie võlgu maksta, meie karistuse enda peale võtta. Aga just see, et ühe inimese teo tagajärg kehtib kõikide kohta, on meile jäänud võõraks. Me ei oska enam näha neid sidemeid, millega me oleme üksteisega seotud, kuis ühe tegu võib karistuse tuua kõikidele ja ühe ohverdus võib kõiki aidata. Aadam astus üle Jumala käsust ja karistus ning süü sai kehtivaks surmana kogu inimkonnale, nii Jeesus “uue Aadamana” on oma kuulekuse ja  surma ning ülestõusmise läbi  toonud inimestele lunastuse ja igavese elu. Jeesus esindab uue Aadamana inimest Jumala ees ja inimestele näitab Jumala armastust.

Sündmuste keskel on raske sündmusi paigale panna  ja hinnata. ` Olen, kes Olen!` : ütleb Jumal. Sõna lihaks saamine ja liha ülestõusmine Kristuses Jeesuses, on elusaks saamine, mis on nii tugev impulss, et muudab ilma ja maad ning lihast inimest. Inimene on muudetav ja sündmus on elustav, lootustandev. Surma jõud võidetakse  elavaks ülestõusmise läbi ning seda teistpidi seletada on võimatu. Tühine on igaüks, kes proovib elu jälle sõnadeks ümber vormida või tagasi suruda. Seega, loo tuuma on Johannes kokku võtnud: «Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse» (Jh 1:12).

Meie pole sellest maailmast välja võetud, vaid oleme selles maailmas, et jääda Jumalasse. Üksnes nii ollakse võimelised täitma oma usu ja tegudega uut käsku ja nägema Tema kirkust. Ära taibates, et Ta elab meie keskel ning tema kohalolek on ühtviisi nii siin ja kui praegu. Lastes Jumalal endast läbi paista, elame Ülestõusmispühad tegelikkuseks.

Kristus on ülestõusnud!

Tõesti ta on ülestõusnud!

Õnnistatud Ülestõusmispühi AD 2026!

Tallinna toomkirik kutsub osa saama muusikalisest rännakust Armeeniasse! Ülestõusmispühal, 5. aprillil kell 17 esitab kontserdil “Kevade hääl” armeenia muusikat Ruzanna Saroyan.

Ruzanna ei esita mitte ainult traditsioonilisi Armeenia laule, vaid jutustab ka lugusid, mis avavad osa selle müstilise maa muusikakultuurist.

“Laulmine on minu jaoks ainus keel, kus tunnen, et saan suhelda loodusega, ajaga ning sügava sisemise olemusega, mis tavaliselt on peidus. Sa võid oma elu elada nii, et isegi ei tea, kust sa tuled, kuhu lähed, ja mis kõige tähtsam, mille jaoks… Lauldes tunnen, kuidas mu juured lähevad nii sügavale alla ja hingekiired nii kõrgele üles, et lõpuks on tunne, nagu ulatuks ümber kogu maailma ning tajuks, et pole erinevaid juuri ega kiiri: me oleme kõik üks, oma välja sirutunud oksadega”, räägib laulja.
Ruzannal puudub klassikaline muusikaline või hääleharidus: tema õppimismeetodiks on olnud kuulamine, selle eneses hoidmine, ning seejärel selle vabaks laskmine nii nagu see sünnib.

Kontserdi esimeses osas kõlavad Komitase armastuslaulud, rahva- ja pärimuslaulud armastusest sügavas läbielamises ja ühtsuses kodukoha loodusega. Pildid ja dialoogid näitavad Armeenia rahva erakordset usaldust looduse, mägede, tuulte ja allikate vastu, mille poole inimesed pöörduvad oma kurbuses või jagavad oma rõõmu, paluvad abi või nõu, ammutavad jõudu ja tunnevad end kaitstuna…
Komitas (1869-1935) oli Armeenia preester, muusikateadlane, rahvalaulude koguja, helilooja, arranžeerija, laulja ja koorijuht, keda peetakse kaasaegse Armeenia klassikalise muusika rajajaks ja tunnustatakse kui üht etnomusikoloogia teerajajat.
Teises osas esitatakse muistseid hällilaule ajaloolise Armeenia eri piirkondadest, mis on meieni kandunud suusõnaliselt ja on nii sajandeid rahva mälus püsinud. Kõik õnnistused ja helgeimad asjad iga rahva hinges on kätketud hällilauludesse.
Lõpuks, kolmandas osas esitatakse Narekatsi, Maštotsi ja Komitase šarakaane (vaimulikud laulud).

Kontserdil on kaastegev toomkiriku organist Kadri Ploompuu, kes esitab laulude vahele armeenia muusikat orelile seatuna.

Sissepääs vaba annetusega.

APRILLI „LOODUD SÕNA ÕHTULE“ TULEVAD ISA JA POEG RIIVO JA KARL MARTIN SINIJÄRV

Õhtujuht JANEK MÄGGI kutsub 6. aprillil kell 18 algavale „Loodud sõna õhtule“:

„Riivo Sinijärvega ma sain tuttavaks juba 1990. aastate keskel, kui ta oli välisminister ja ma tegin temaga Äripäeva ajakirjanikuna intervjuu. Juba siis ta jättis väga sooja ja erakordselt sümpaatse diplomaadi mulje – ta on pikka aega töötanud ka diplomaadina.

Riivoga meil on selline komme, et me vastastikku tervitame teineteist: „Tervist, härra minister!“ Sest osas riikides on see eluaegne tiitel. Nüüd on elu meid kokku toonud toomkoguduses, kus me kuulume juhatusse ja samaaegselt ka nõukogusse. Oleme koos teinud kirikutööd ja ma usun, et tema võime inimesi ühendada, olla ettevõtlik ja asjades ettenägev on vägev.

Tema poeg Karl Martin Sinijärv on silmapaistev, silmatorkav eesti luuletaja. Suhteliselt eriline on ka see, et ta on olnud Eesti Kirjanike Liidu esimees – „Loodud sõna õhtu“ kontekstis ei ole see sugugi vähetähtis. Lisaks sellele on ta pikka aega teinud kultuurisaadet „OP!“, mis on märgiline saade eesti kultuurimaastikul.

Ma arvan, et isa ja pojana koos moodustavad nad „Loodud sõna õhtul“ väga erilise ühenduse. Tulge! Ootame kõiki teid vaatama ja kuulama nii Tallinna Jaani kirikus kohapeal kui ka pärast Raadio 7-s.“

Tallinna Jaani koguduse facebook

Aukuninga alandustee

Palmipuudepüha jumalateenistus algab Piiskopi aiast ühise protsessiooniga.

Pühakirjalugemised:

Sakarja 9:9–10 Siioni tulevane kuningas
2. Korintlastele 2:14–17 Jumal viib meid Kristuses võidukäigus kaasa
Johannese 12:1–8 Maarja salvib Jeesust

Jumalateenistuse laulud:

Protsessioonilaul: 2 – Hoosianna, tõstke häält
Päeva laul: 77 – Sa meie Lepitaja
Jutluselaul: 471 – Rõõmsalt rutta edasi
Mälestuslaul: 448:4-5 – Mind aita, Issand
Korjanduslaul: 10 – Nüüd tehke kõrgeks väravad
Lõpulaul: 467 – Jeesus, meie eel

Jumalateenistusel teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik o avatud T – P 10 – 16

Olete väga oodatud suure reede õhtupalvusele, kus mõtleme Jeesuse ristitee 14-le peatusele nii sõnas kui muusikas.

Ettekandele tuleb Ferenc Liszti “Via crucis” / “Ristitee” orelile.

Sõna: toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, orelil Kadri Ploompuu.

Ferenc Liszti “Via crucis” (“Ristitee”) kujutab Jeesuse ristiteekonda läbi 14 peatuse. Peatused kajastavad Jeesuse surmamõistmist, ristikandmist Kolgatale, ristilöömist ning lõpuks tema surma ja hauda kandmist. Igas peatuses leiab aset väike muusikaline mõtisklus. Tegu on Liszti hilisest loomeperioodist pärit teosega, milles avaneb helilooja religioosne, sügav pool, kus ta on äärmiselt nappe muusikalisi vahendeid kasutades jõudnud väga ekspressiivse tulemuseni.

Palvusel kõlavad vaheldumisi 14 meditatsiooni muusikas ja sõnas.

Sissepääs vaba

 Kannatuse pühapäev.

Pühakirjalugemised:

Jesaja 65:1–3 Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud
Efeslastele 2:12–16 Kes olite Jumalast võõrdunud, olete saanud lähedaseks Kristuse vere läbi
Luuka 13:31–35 Jeesust hoiatatakse ja Ta kurdab Jeruusalemma saatuse pärast

jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 69 – Jeesus, Sinu risti alla
Päeva laul: 75 – Oh nuta oma häda
Jutluselaul: 93 – Nüüd siis kuulub meie süda
Mälestuslaul: 170:1-2 – Rändur, ütle, kuhu lähed
Korjanduslaul: 81:1- – Üks süütu Tall on lepitand
Lõpulaul: 76 – Päästja risti juurde ma tahan ikka jääda

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo.

Tookirik on avatud T – P 10 -16

Teema: ELULEIB
Päeva juhtsalm: „Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.“ Jh 12:24

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

Aamos 8:11–12      Ma saadan maale nälja Issanda sõnade kuulmise järele
1. Peetruse 2:1–3    Elavast kivist ja pühast rahvast
Johannese 6:24–35 Jeesus kõneleb tõelisest leivas

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul              323           Nüüd, ristirahvas, laula Sa
Päevalaul             224           Mu helde Karjane, oh Jeesus
Jutluselaul           360  1-4  Mu Jumal, kuis nii varjul oled
Kantslisalm        360  5      Oh aita, et ei Sinust lahku
Mälestuslaul       75    4-5   Taeva linn, taeva linn
Palvelaul              220           Jeesus Kristus, Lunastaja
Lõpulaul              389             Su kiituseks mu looja

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Olete kõik oodatud neljapäeval, 12. märtsi õhtul kell 18.00 Toomkiriku Inglikabelisse koosviibimisele koos mandoliini muusika ja türgipäraste suupistetega.

Tegemist on Eestis elavate vähemusrahvuste ühendusega SATU Dialoogid, nimi tuleb sõnade esitähtedest: saame tuttavaks, koondades kultuuriseltsina endasse erinevaid turgi rahvaid alates tatarlastest Krimmis, Volga-aladel liites ka juurde kirkiisi keeli kõnelevaid inimesi ja lõpetades türgi keelsetega eestimaalastega. Nende sooviks on tutvustada meile oma tegevusi ja näidata ennast, sest paljud on elanud Eestis juba põlvkondade kaupa. Kohtumine kannab nende kultuuriruumis araabiakeelset sõna iftar õhtusöök, mida peetakse peale päikeseloojangut sõprade ringis. Jah, nende kultuurijuured ja -tunnetus ei ole ristiusust vaid islami päritolu, kuid külalislahkus ja külaliste vastuvõtmine on omane mõlemale kultuurile.
Tulgem siis ja saame kokku Toomkiriku Inglikabelis neljapäeval, 12. märtsil kell 18.00.

Kõik soovijad on väga oodatud!

MTÜ Satu Dialoog on 2010. aastal Tallinnas asutatud vabatahtlikul tööl põhinev mittetulundusühing.
Loome kogukondadele kohtumispaiku, edendame dialoogi, toetame kaasatust ning korraldame seminare, konverentse ja noorteüritusi.
Meie eesmärk on tugevam sotsiaalne ühtsus ja kuuluvustunne kõigile Eestis.

Arho Tuhkru

Toomkiriku õpetaja

Tel 5281943

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Laupäeval, 28. veebruaril 2026 möödub 90 aastat arhitektuuriajaloolase Sulev Mäevälja (1936–2021) sünnist. Tallinna Linnamuuseum koos Tallinna Toomkirikuga korraldavad sel puhul mälestusürituse, kus meenutatakse teenekat kunstiloolast, Tallinna giidi ja baltisaksa kultuuripärandi hoidjat ning räägitakse ühest tema meelisteemast, Toomkiriku vapp-epitaafidest.
Tallinna Linnamuuseum kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 28. veebruaril kell 13.00 Toomkirikusse Sulev Mäevälja mälestusüritusele.
Osavõtt on tasuta, palume end registreerida.
REGISTREERIN

Sulev Mäeväli pälvis 2017 EELK Teeneteristi III järgu kirikule osutatud teenete eest. Foto perealbumist, foto autor Iivika Mäeväli

Tallinna Linnamuuseumi kauaaegne teadusdirektor Sulev Mäeväli õppis kunstiajalugu Tartu Riiklikus Ülikoolis ning kuulus legendaarse professor Voldemar Vaga viimaste  õpilaste hulka. 1970. aastast töötas ta Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioonis ning oli aastatel 1991–2018 Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor ja peaspetsialist.
Laialdaste teadmiste ja kaasahaarava jutustamisoskusega oli Sulev kõrgelt hinnatud giid ning paljude giidide innustav koolitaja. Eriti südamelähedane oli talle Tallinna Toomkirik ehk Püha Neitsi Maarja peakirik, kus ta kureeris aastaid hinnaliste vappepitaafide konserveerimistöid. Neid töid toetasid Eestimaa Rüütelkond Saksamaal ja Tallinna linn.
Sulev Mäeväli oli pühendunud baltisaksa kultuuripärandi uurija ja tutvustaja, Baltisaksa kultuuri seltsi esimees ning juhatuse liige.
Aastatel 1985–2008 oli ta seto leelokoori Sõsarõ kunstiliseks juhiks.
Toomkiriku vappepitaafe tutvustab Tallinna Linnamuuseumi koguhoidja, kunstiajaloolane Ando Pajus.
Järgneb kohvilaud, kus lähedased, kolleegid ja sõbrad saavad üheskoos meenutada Sulev Mäevälja elu, tööd ja pärandit.