Sõna ja palvega teenivad Arho Tuhkru, Renè Paats ja Joel Reinaru

Kas su süda igatseb rahu, lootust ja Jumala ligiolu?

Siis tule „Püha Vaimu õhtule” laupäeval, 2. mail kell 17.00 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.

See on õhtu ülistuses, palves ja Jumala Sõnas.

Sõna ja palvega teenivad Arho Tuhkru, Rene Paats ja Joel Reinaru.

Tule ja ole osa sellest erilisest õhtust.

Oled südamest oodatud!

Misericordia Domini. Hea Karjane

Pühakirjalugemised:

Jeremija 23:1–4 Häda karjaseile, kes hukkavad ja pillutavad mu karjamaa lambaid
1. Peetruse 2:21–25 Nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole
Johannese 21:15–19 Ülestõusnud Jeesus kõneleb Peetrusega

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 364 – Jehoova on mu Karjane
Päeva laul: 317 – Jeesusega käia võtkem
Jutluselaul: 284 – Sa, Jeesus, oled eluteel
Mälestuslaul: 459 – Õnnista Looja Vaim
Korjanduslaul: 467 – Jeesus, meie eel
Lõpulaul: 277 – Järgime nüüd Jeesust Kristust

Jumalateenistusel jutlustab dr. Stefan Cosoroaba (Augsburgi Usutunnistuse Evangeelne Kirik Rumeenias), õpetaja Arho Tuhkru, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Pühakirjalugemised:

Sakarja 8:6–8 Vaata, mina päästan oma rahva

Apostlite teod 3:12–20 Peetruse kõne Saalomoni sammaskäigus

Johannese 21:1–14 Jeesus ilmub Tibeeriase järve rannal

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 103:1-2 – Halleluuja kõik nüüd laulge

Päeva laul: 111 – Mu süda, ärka, virgu meel

Jutluselaul: 104 – Heitlus ja lahing mööda nüüd

Mälestuslaul: 345 – Oota, hing, oh oota

Korjanduslaul: 119 – Võidu saanud, võidu saanud

Lõpulaul: 107 – Kristus üles tõusnud nüüd

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

“Amor Vittorioso!” on Kammerkoor Avis Animi ja Rootsi tunnustatud kammerkoori Uppsala Vokalensemble’i rahvusvaheline koostöökontsert, mis toimub 10. aprillil Tallinna Toomkirikus.
Kontserdi kava keskendub Balti ja Põhjamaade pulmatraditsioonidele ning armastuslauludele. Olulisel kohal on Veljo Tormise tsüklid Kihnu pulmalaulud ja Vadja pulmalaulud, mille kõrval kõlavad teised pulma- ja pruudiprotsessiooniga seotud laulud, avades eri rahvaste laulutraditsioonide rikkust ja poeetikat.
Kontserdil astuvad üles kaks kõrgetasemelist kammerkoori:
Kammerkoor Avis Animi on 2022. aastal loodud kollektiiv, mis keskendub nii Eesti kui rahvusvahelise koorimuusika esitamisele ning uue heliloomingu tutvustamisele. Koor on esinenud festivalidel ja projektides ning pälvis 2025. aastal rahvusvahelisel konkursil Cracovia Cantans kammerkooride kategoorias esikoha. Koori dirigendid on Danny Zhizhong Xie ja Leiu Ryland-Jones.
Uppsala Vokalensemble on Rootsi tunnustatud kammerkoor, mis kuulub Uppsala piirkonna juhtivate kollektiivide hulka. Koori repertuaar on mitmekesine, ulatudes a cappella teostest suurvormideni ning ansambel teeb regulaarselt koostööd solistide kui ka instrumentalistidega. Koori dirigent on Simon Frank.

Piletid on müügil Piletikeskuses ja enne üritust kohapeal.

Toomkirik kutsub kontserdile, kus esinevad Lord Byng kammerkoor Kanadast Vancouverist ja Tallinna XXI Kooli kammerkoor ning orkester.

Sissepääs on vaba.

Lord Byngi kammerkoor on kõrgetasemeline vokaalansambel Vancouveris asuvast Lord Byngi keskkoolist, mis on tuntud oma hiljutise olulise võidu poolest rahvusvahelisel Golden Voices of Montserrat konkursil Hispaanias, näidates üles erakordset annet klassikalises koorimuusikas.

Kristuse ülestõusmine surnuist seisab kogu kristliku usu keskmes. Apostel Paulus väljendab seda väga ühemõtteliselt: Kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine. (1Kr 15:17) See mõte juhatab meid ülestõusmispüha tuumani. Kristuse ülestõusmise püha ei ole lihtsalt üks ammune rahvakalendri tähtpäev, mille taustal on legendilaadne lugu mõnest ammusurnud pühakust. Ülestõusmispüha tähistab 2000 aasta tagust sündmust elava Jumala tegudest, millel püsib kogu Kristuse kiriku kuulutus, kristlaste lootus ja meie elu igavikuline tähendus.

Seepärast ei tähenda ülestõusmispüha meie jaoks kõigest kevadise valguse ja taastärkava looduse ringkäigu jätkumist. Meie meeli köidab enim ülestõusmishommiku vapustav tõsiasi – haud ega surm ei suutnud Jeesust vangistada, vaid Jumal äratas oma Poja surnuist üles. Selle sündmuse kaudu muutus kogu inimkonna – ka sinu ja minu – käekäik ja tulevik.

Nõnda ei kuulutata ülestõusmispühal kirikus ainult seda, mis sündis kord Jeruusalemma lähedal kaljuhauas, vaid ka seda, mis puudutab meid kõiki. Tänu Kristuse ülestõusmisele ei jää patt viimsena kehtivaks tõeks inimese kohta ning ka surmal ei ole viimasena valitsevat sõna elu üle. Meeleheide ja lootusetus ei ole meie lõplik saatus.

Meie kaasaeg on täis ärevust, rahutust, ebakindlust ja kartust. Kõik see, mis toimub kodus või võõrsil, idas või läänes, lõunas või põhjas, tekitab pigem rahutust kui rahu, rohkem ebakindlust kui turvatunnet. Me võime paista väliselt tugevad, aga sisemiselt oleme kõik haprad ja ärevusest väsinud. Meie silme alt käib iga päev läbi rohkelt teavet, kuid selle müra keskel on vähe seda, mis annaks lootust. Just sellesse maailma tungib ülestõusmispüha sõnum nagu tumedast äikesepilvest läbi murdev valgusekiir oma muutumatus väes: Kristus on üles tõusnud! Tõesti ta on üles tõusnud! Halleluuja!

Kristuse ülestõusmise püha tuletab meile igal kevadel meelde, et seal, kus inimene võib lüüa käega, kaotada lootuse ja anda alla, näeb Jumal suurt algust. Seal, kus inimene jõuab tupikusse ega näe enam edasiteed, avab Jumal talle ukse. Seal, kus meie sõnad katkevad või lõppevad, hakkab Jumal kõnelema oma Sõna kaudu. Ülestõusnud Kristus kingib kõigile, kes tema ülestõusmisse usuvad, lootuse igaveseks eluks.

Paulus kirjutab: Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu; sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses. (1Kr 15:20–22) Kirik ja üksikult igaüks meist peame olema julged kuulutama seda sõnumit ka siis, kui maailm kahtleb ülestõusmise sõnumis või pilkab meie kristlikku usku. Kristlastena me ei alistu lootusetusele ega lepi mõttega, et kurjusel ja surmal on viimane sõna.

Kõikjal seal, kus maailm näeb hauakivi, kuulutab kirik evengeeliumi hauasuu eest ära veeretatud kivist ja Kristusest, kes on üles tõusnud surnuist. Kristlastena on meie ülesanne olla lootuse tunnistajad, kes rusutud inimestele räägivad lohutusest, rahututele südametele kõnelevad rahust ning eksinud hingedele kuulutavad Jumala armu ja andeksandmist.

Soovin, et rahu, rõõm ja lootus ülestõusnud Issandast täidaksid meie kirikud, kodud ja südamed.

+Urmas Viilma

peapiiskop

Pühakirjalugemised:

Hoosea 6:1-3 Kolmandas päeval aitab Ta meid üles ja me võime elada Tema palge ees

1.kiri korintlastele 15:12-22 Kristuse surnuist ülestõusmise tähendusest

Johannese 20:1-10 Naised leiavad tühja haua

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 102 – Halleluuja! Jeesus elab

Päeva laul: 106 – Kristus on tõusnud

Koor: “Jeesus Kristus üles tõusnud” (Easter hymn)

Konfirmatsioonilaul: 227 – Issand, Su ees siin palves seisame

Koor: T. Kuula “Palve”

Mälestuslaul: 173:1 – Surmavõitja Jeesus Krist

Korjanduslaul: 116 – On täna tõusnud Issand väes

Koor: L. Avesson “Laulge rõõmsasti, kõik taevad”

Lõpulaul: 101 – Au kõrges olgu Isale

Jumalateenistusel teenivad: peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats. Toomkoguduse koor ” Laudate Dominum” Veljo Reieri juhatusel.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

Kätte on jõudnud aeg, mida võib nimetada ka Jõulude teiseks pooleks. See, mis kord jõuluimes Jeesusega alguse sai, on täitnud oma ülesande ja eesmärgi – inimesena tõusta surmast ellu. Jumala Poja lihaks saamise ja surmast üles äratamisese läbi saab inimese lunastatud. Ja see on ime, ime suure algustähega. Mis on kord emaihus loodud inimene, kelle sõõrmeisse puhutakse elavat hingus, väärt Jumala oma looja silmis. Jeesus on inimene, kes teeb võimalikuks inimese püüdluse Jumala lähedusse.

Tihti me jääme enda ja ka teiste peale mõeldes kinni just oma katkisesse, mustemasse poolde: ebaõiglasse, uhkesse, reetlikusse, vaenulikusse – kurjemasse poole. Nii võime näha kuis Jeesuse jüngrid oma Issanda reedavad ja salgavad. Palmipuudepühal Jeesuse Jeruusalemma tulekut rõõmuhõisetega tervitanud inimesed nõuavad viis päeva hiljem sama mehe surma. Ahastus ja hirm kurjuse ees on nad laiali pillutanud, sest Jeesus lüüakse risti ja ta sureb. Ometi just see, et Jeesus võttis süütuna enda peale inimeste süü ja suri, saab inimestele päästvaks. Siin ilmnebki inimese väärtus andeksandva Jumala silmis – äratada surmast igavesse ellu. Ülestõusnud Jeesus nõuab elu neile, kes on osaduses temaga, kelle süü on ta ristipuule kandnud – “igaüks, kes mind tunnistab, seda tunnistan mina” Lk12:8jj.

Jeesuse asendavat ristisurma mõista on raske tänapäevases individualismis. Nõnda loomulik on ütlus: “iga mees on oma õnne sepp” ja meie erakordsus ja iseseisvus on meid teinud täiest asendamatuks, et unustame oma seotuse teiste inimesega. Seepärast ongi raske aru saada, et keegi võiks meid asendada, meie võlgu maksta, meie karistuse enda peale võtta. Aga just see, et ühe inimese teo tagajärg kehtib kõikide kohta, on meile jäänud võõraks. Me ei oska enam näha neid sidemeid, millega me oleme üksteisega seotud, kuis ühe tegu võib karistuse tuua kõikidele ja ühe ohverdus võib kõiki aidata. Aadam astus üle Jumala käsust ja karistus ning süü sai kehtivaks surmana kogu inimkonnale, nii Jeesus “uue Aadamana” on oma kuulekuse ja  surma ning ülestõusmise läbi  toonud inimestele lunastuse ja igavese elu. Jeesus esindab uue Aadamana inimest Jumala ees ja inimestele näitab Jumala armastust.

Sündmuste keskel on raske sündmusi paigale panna  ja hinnata. ` Olen, kes Olen!` : ütleb Jumal. Sõna lihaks saamine ja liha ülestõusmine Kristuses Jeesuses, on elusaks saamine, mis on nii tugev impulss, et muudab ilma ja maad ning lihast inimest. Inimene on muudetav ja sündmus on elustav, lootustandev. Surma jõud võidetakse  elavaks ülestõusmise läbi ning seda teistpidi seletada on võimatu. Tühine on igaüks, kes proovib elu jälle sõnadeks ümber vormida või tagasi suruda. Seega, loo tuuma on Johannes kokku võtnud: «Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse» (Jh 1:12).

Meie pole sellest maailmast välja võetud, vaid oleme selles maailmas, et jääda Jumalasse. Üksnes nii ollakse võimelised täitma oma usu ja tegudega uut käsku ja nägema Tema kirkust. Ära taibates, et Ta elab meie keskel ning tema kohalolek on ühtviisi nii siin ja kui praegu. Lastes Jumalal endast läbi paista, elame Ülestõusmispühad tegelikkuseks.

Kristus on ülestõusnud!

Tõesti ta on ülestõusnud!

Õnnistatud Ülestõusmispühi AD 2026!

Tallinna toomkirik kutsub osa saama muusikalisest rännakust Armeeniasse! Ülestõusmispühal, 5. aprillil kell 17 esitab kontserdil “Kevade hääl” armeenia muusikat Ruzanna Saroyan.

Ruzanna ei esita mitte ainult traditsioonilisi Armeenia laule, vaid jutustab ka lugusid, mis avavad osa selle müstilise maa muusikakultuurist.

“Laulmine on minu jaoks ainus keel, kus tunnen, et saan suhelda loodusega, ajaga ning sügava sisemise olemusega, mis tavaliselt on peidus. Sa võid oma elu elada nii, et isegi ei tea, kust sa tuled, kuhu lähed, ja mis kõige tähtsam, mille jaoks… Lauldes tunnen, kuidas mu juured lähevad nii sügavale alla ja hingekiired nii kõrgele üles, et lõpuks on tunne, nagu ulatuks ümber kogu maailma ning tajuks, et pole erinevaid juuri ega kiiri: me oleme kõik üks, oma välja sirutunud oksadega”, räägib laulja.
Ruzannal puudub klassikaline muusikaline või hääleharidus: tema õppimismeetodiks on olnud kuulamine, selle eneses hoidmine, ning seejärel selle vabaks laskmine nii nagu see sünnib.

Kontserdi esimeses osas kõlavad Komitase armastuslaulud, rahva- ja pärimuslaulud armastusest sügavas läbielamises ja ühtsuses kodukoha loodusega. Pildid ja dialoogid näitavad Armeenia rahva erakordset usaldust looduse, mägede, tuulte ja allikate vastu, mille poole inimesed pöörduvad oma kurbuses või jagavad oma rõõmu, paluvad abi või nõu, ammutavad jõudu ja tunnevad end kaitstuna…
Komitas (1869-1935) oli Armeenia preester, muusikateadlane, rahvalaulude koguja, helilooja, arranžeerija, laulja ja koorijuht, keda peetakse kaasaegse Armeenia klassikalise muusika rajajaks ja tunnustatakse kui üht etnomusikoloogia teerajajat.
Teises osas esitatakse muistseid hällilaule ajaloolise Armeenia eri piirkondadest, mis on meieni kandunud suusõnaliselt ja on nii sajandeid rahva mälus püsinud. Kõik õnnistused ja helgeimad asjad iga rahva hinges on kätketud hällilauludesse.
Lõpuks, kolmandas osas esitatakse Narekatsi, Maštotsi ja Komitase šarakaane (vaimulikud laulud).

Kontserdil on kaastegev toomkiriku organist Kadri Ploompuu, kes esitab laulude vahele armeenia muusikat orelile seatuna.

Sissepääs vaba annetusega.

APRILLI „LOODUD SÕNA ÕHTULE“ TULEVAD ISA JA POEG RIIVO JA KARL MARTIN SINIJÄRV

Õhtujuht JANEK MÄGGI kutsub 6. aprillil kell 18 algavale „Loodud sõna õhtule“:

„Riivo Sinijärvega ma sain tuttavaks juba 1990. aastate keskel, kui ta oli välisminister ja ma tegin temaga Äripäeva ajakirjanikuna intervjuu. Juba siis ta jättis väga sooja ja erakordselt sümpaatse diplomaadi mulje – ta on pikka aega töötanud ka diplomaadina.

Riivoga meil on selline komme, et me vastastikku tervitame teineteist: „Tervist, härra minister!“ Sest osas riikides on see eluaegne tiitel. Nüüd on elu meid kokku toonud toomkoguduses, kus me kuulume juhatusse ja samaaegselt ka nõukogusse. Oleme koos teinud kirikutööd ja ma usun, et tema võime inimesi ühendada, olla ettevõtlik ja asjades ettenägev on vägev.

Tema poeg Karl Martin Sinijärv on silmapaistev, silmatorkav eesti luuletaja. Suhteliselt eriline on ka see, et ta on olnud Eesti Kirjanike Liidu esimees – „Loodud sõna õhtu“ kontekstis ei ole see sugugi vähetähtis. Lisaks sellele on ta pikka aega teinud kultuurisaadet „OP!“, mis on märgiline saade eesti kultuurimaastikul.

Ma arvan, et isa ja pojana koos moodustavad nad „Loodud sõna õhtul“ väga erilise ühenduse. Tulge! Ootame kõiki teid vaatama ja kuulama nii Tallinna Jaani kirikus kohapeal kui ka pärast Raadio 7-s.“

Tallinna Jaani koguduse facebook