Kirjastus Gallus kutsub huvilisi peapiiskop emeeritus Andres Põderi elulooraamatu esitlustele, mis toimub pühapäeval, 7. aprillil kell 12.30 Tallinna piiskoplikus toomkirikus.

 Peapiiskop emeeritus Andres Põderi elulooraamat kuulub raamatusarja „Meie vaimulikud“ ning on sarja viies raamat. Eelnevad raamatud on pühendatud Avo Üpruse, Ove Sanderi, ülempreester Aleksander Aivar Sarapiku ja Naatan Haameri elu- ja teenistuskäigule.

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 22. veebruaril 2019

Kõlasid kaunimad laulud ” Kungla rahvas”, ” Sind surmani”, Mu isamaa on minu arm” ja paljud teised mudilaskoori ning poistekoori esituses. Samuti ühislauludena.

Jakob Hurda kõne luges ette õpetaja Joel Siim. Organist Kadri Ploompuu. Dirigendid: Kaja Post, Mari Kalling, Veljo Reier.

Käesoleval aastal möödub 700 aastat Eesti ja kogu Läänemere regiooni ühe
vanima tegutseva kooli, Tallinna Toomkooli, esmamainimisest. Seoses kooli
juubeliga andis AS Eesti Post välja margiploki koos esimese päeva ümbrikuga.
Tänasel “Tallinna Toomkool 700” margiploki esitlusel Tallinna Raekojas löödi
Tallinna Toomkooli juubelimargile pidulikult esimese päeva tempel. Sündmuse
tunnistajaks olid Eesti Posti, Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Toomkooli
ja kiriku esindajad ning suur hulk filateeliahuvilisi. Margiesitlust juhtis
kooli juubeliaasta peakorraldaja Peep Mühls. 

Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma meenutas suuresti ajalukku jäänud
kaunist kommet saata postiga käsitsi kirjutatud kirju ning soovis, et
igaühel oleks vähemalt üks sõber, kellele selliseid isikupäraseid ja
personaalseid sõnumeid saata. Koolijuht tänas kõiki, kes aitasid kooli
juubelit margi loomisega ajalukku jäädvustada.

Eesti Post/Omniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepp lausus, et eelmisel aastal
ja tänavu on margiga ära märgitud tervet rida Eesti Vabariigi 100.
aastapäevaga seotud sündmuseid, kuid Toomkooli 700. juubel on selles reas
eriti väärikas, nagu on seda ka kooli panus Eesti aja- ja kultuuriloos.
Seetõttu oli kooli juubelimargi valmimine oluline sündmus ka Eesti Posti
jaoks. 

Kunstiajaloolane ja Tallinna Linnakantselei nõunik Jüri Kuuskemaa tõstis
Toomkooli 700. aastapäevast rääkides esile, et euroopalik haridus jõudis
Tallinna linnakodanikeni just toomkooli kaudu. Kuni II maailmasõjani
baltisakslaste rüütliakadeemiana tegutsenud koolist on tema sõnul võrsunud
palju Eesti ajaloos olulisi inimesi, kes on aidanud kaasa ka tänase Eesti
riigi rajamisele. 

“Toomkool 700 margiploki eripäraks on inforikkus,“ ütles margi kujunduse
autor Riho Luuse. „Kujundajana oli mul võimalus tutvuda kooli auväärselt
pika ajalooga ning välja valida olulised sündmused ja kooliga seotud isikud
– need omavahel sobima panna nii värvigammalt, graafikalt kui ka
kompositsioonilt. Nii saab vaataja margiplokil linnulennult ülevaate
Toomkooli loost, mida toetab kujundlik ajajoon läbi sajandite esimese päeva
ümbrikul – alates Dannebrogist kuni XXI sajandini välja.” Riho Luuse on
kujundanud ka varem mitmeid Eesti ajalooga seotud filateelseid ja
numismaatilisi esemeid.

Peapiiskop Urmas Viilma võrdles äsja valminud „Toomkool 700“ margiplokki
ajalooõpikuga, mida võiks kasutada näiteks nii eesti keele, meditsiini kui
ka merenduse tähtsündmustest kõneledes. Tallinna Toomkooli 700. juubelile
pühendatud margiplokil on kujutatud Tallinna Toomkooliga tihedalt seotud
ajaloolisi isikuid, hooneid ja sümbolesemeid. Ümbrikule kantud ajajoone
tähtsündmuste kaudu saab linnulennult ülevaate Tallinna Toomkooli
700-aastasest väärikast ajaloost. Kooli vilistlastest on portreteeritud
admiral ja meresõitja Adam Johann Krusenstern, maailmakuulus loodus- ja
arstiteadlane Karl Ernst von Baer, aga ka kaasaegse eesti keele õigekirja
looja, kirikuõpetaja Eduard Ahrens ja rahvusvaheliselt tuntud
majandusteadlane Ragnar Nurkse. 

Eesti vanim kool Tallinna Toomkool tegutses ilmselt juba alates XIII sajandi
keskpaigast. Esimesed kirjalikud allikad Tallinna Toomkoolist pärinevad 3.
jaanuarist 1319, mil Taani kuningas Erik VI Menved lubas toomkapiitlile
koolipidamise ainuõiguse Tallinnas. II maailmasõja hakul suletud kool
taasavati 2011. aastal. Täna õpib Tallinna Toomkoolis 212 õpilast, mis on
rohkem kui kunagi varem kooli ajaloos.

Juba neljapäeval, 14. veebruaril toimub kooli juubeliaasta raames Eesti
Teaduste Akadeemias hariduskonverents, kus otsitakse vastust küsimusele,
kuidas leiavad ühise keele klassikaline haridus ja XXI sajand.

Fotode autor Urmas Roos

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimus 2. veebruaril 2019 küünlapäeva palvus orelimuusikaga.
Palvusel teenisid koguduse õpetaja Arho Tuhkru ja organist Piret Aidulo

Jõulukontsert – Orthodox Singers

Prantsuse 20. sajandi ühe väljapaistvama helilooja Olivier Messiaeni teos “La Nativité du Seigneur” (“Issanda sünd”) (1935) on oreliliteratuuris silmapaistval kohal. Koguteos koosneb üheksast sügavalt religioosse sisuga osast (meditatsioonist), mis on inspireeritud Kristuse sünnist ja kujutavad jõululoo erinevaid aspekte ning sellega seotud teoloogiat.
Teose ettekanne on pühendatud Olivier Messiaeni (10.12.1908-27.04.1992) 110. sünniaastapäevale.
Kontserdile on vaba sissepääs, kava eest annetus.

Jõuluõhtu jumalateenistus läheb liturgias tagasi aega enne Jumala Poja inimeseks saamist – inkarnatsiooni, nagu toimuks päriselt igal aastal uuesti.
Jõululugu jutustab loo, et Jumala poeg sünnib kõige ootamatus kohas,
jah me teame, et see pole ei Rooma, ei Jeruusalemm, ega kuningakoda, vaid pisike Petlemm ja hoopis laudas, kus Maarja mähib ta mähkmesse.

Karjased need karmid mehed tulevad seda imet vaatama ja saavad üliväga rõõmsaks,
seega sünnib Jumal sinna, mis on justkui ootamatu ja ilmvõimatu! Sama ootamatu on et ta saab sündida SINU SÜDAMESSE!

Jõulusõnum on ühtmoodi nii lihtne, et selge igale lapselegi, teisalt nii ilmvõimatu ja seletamatu, kõikväelise, igavese Jumala lihaks saamine väikeses inimlapses.

Kuid kokku võttes on see lihtne, inimene, tee nagu Jumal tegi! Saa inimeseks!

Ja see inimeseks saamise lugu saab tõeliseks igal jõuluõhtu jumalateenistusel.

Peapiiskopi läkitus
jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2019

Jeesuse sündimine Petlemma hauakoopas oli vaikne ja maailma silma eest varjatud sündmus, mille esimesteks vahetuteks tunnistajateks olid taevaste saadikutena inglid. Evangelist Luukas kirjutab jõuluevangeeliumis: Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga (Lk 2:9).

Inglite ilmumine Jeesuse sünnihetkel kinnitab, et selle sündmuse ettevalmistamisel oli taeval, kust sõnumitoojad pärit olid, mängida oma oluline roll. See oli ka märgiks, et Jeesuse sündimine oli Jumala enese tegu, millest inimkonnale teatamisel täitsid taevased sõnumitoojad oma ülesannet.

Inglitel, kes ilmusid karjastele jõuluööl, oli sõnum, mis on hetkel ka meie jaoks väga päevakajaline ja vajalik: Ärge karte! Teame, et hirm võib halvata inimeste meeled nõnda, et kaob reaalsustaju ning kõik, mis toimub või ees ootab, tundub olevat ähvardav ja ohtlik. Ka karjaste kohta öeldakse, et nad kartsid üliväga. Inglid, kuigi rahusõnumi toojatena, tekitasid oma enneolematult ootamatu ilmumisega karjastele hirmu. Karjased said hirmust võitu alles pärast seda, kui nad veendusid inglite sõnumi paikapidavuses. Jõuluöö karjased suundusid rutates Petlemma sünnikoopasse ning leidsid eest Maarja, Joosepi ja sõimes magava Jeesus-lapse. Nad veendusid, et kuulutus Taaveti linnas Petlemmas sündinud Päästja Issand Kristuse kohta oli tõsi.

Esimene jõuluöö on hetk ajaloos, mil taevas ise inimmeeltega tajutaval viisil laskus maa peale. See ei tähenda, et inimesed, kes olid nende sündmuste vahetud tunnistajad, sellest lõpuni aru said. Aga see ei olegi tähtis! Imed peavadki jääma imedeks ja lõpuni mõistetamatuteks, sest muidu ei oleks need enam imed. Imed on seotud aga Jumala usaldamisega. Kas suudame usaldada Jumalat ka ärevate sündmuste ja rahutute sõnumite keskel? Kas meil on muud võimalust! Jumal ei ole inimkonda kunagi alt vedanud.

Imesid sünnib endiselt meie ümber. Kui talitseme oma hirme ja usaldame Jumalat ning oma lähedasi, märkame, kuidas imelised asjad sünnivad ka meiega. Hirmu kardinate tagant ilmub jõululaps Jeesus, kes osutab lõppematut armastust meie ja kogu maailma vastu. Täna. Ja kuni aegade lõpuni. Ka üle aja ja igaviku. Igavesti!

Rahu ja rohket Jumala õnnistust Kristuse sündimise pühaks ning Issanda aastaks 2019.

Urmas Viilma
peapiiskop

1. jõulupühal, 25. detsembril kell 17 ootame teid toomkirikusse osa saama kaunist jõulumuusika kontserdist.
Kontserdile on vaba sissepääs.