Kristuse ristitee (Via Crucis) ehk valutee (Via Dolorosa) on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja mõtteline kaasaskäimine tema kannatusteel.

Läbi aegade on sellest välja kujunenud 14 peatusega palveteekond, mida palvetatakse ka mitmetes Eestimaa kogudustes.

Jeesuse Kristuse ristitee 2019 Tallinna vanalinna kirikutes

Suurel Reedel käiakse  läbi Tallinna vanalinna kirikute  Jeesuse Kristuse ristiteed.
19. aprillil kell 12.30 Tallinna Jaani kirikust alustatakse teekonda koos mõtisklustega läbi 14 peatuspunkti Tallinna vanalinna kirikutes, mõtleme kannatusele, lunastusele ja meie Päästjale.
Ristitee teekond algab Tallinna Jaani kirikust,  üle Vabaduse väljaku ja Raekoja platsi Peeter-Pauli katedraali, minnes edasi Oleviste kirikusse ja lõpuks jõutakse välja Tallinna Toomkirikusse.

Tallinna toomkirikus toimuval suure reede muusikalisel õhtupalvusel kõlab Pergolesi, Fauré, Chaussoni, Narekatsi, Hovhanessi muusika Ludmilla Kõrtsi, Mart Kivi ja Kadri Ploompuu esituses. Vahetekste Grigor Narekatsi “Nutulaulude raamatust” loeb õpetaja Joel Siim.

Kõik on oodatud! Sissepääs on vaba.

Nii nagu igal aastal, tulevad ka 2019 aastal Palmipuudepühal Tallinna Toomkirikusse Jaakobitee palverändurid, et saada õnnistust eelseisvaks rännusuveks.

Palverändurite õnnistamine Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus pühapäeval 14. aprillil, MISSA algus 11:00.

JOHANNES BRAHMS – SAKSA REEKVIEM
Tallinna toomkirik, 10. aprill kell 18.00
Sissepääs vaba

ESINEJAD
Sopran: Elīna Šimkus (Läti)
Bariton: Kalvis Kalniņš (Läti)
Mogens Dahli Kammerkoor (Taani)
Klaveril: Tanja Zapolski & Rikke Sandberg (Taani)
Dirigent: Mogens Dahl (Taani)

HUMANISTLIK REEKVIEM

Lootus, rõõm ja lohutus on Johannes Brahmsi “Saksa reekviemi” kesksed teemad. Brahms (1833–1897) soovis eelkõige luua humanistlikku teost meie elust siin maa peal. Nõnda sai sellest reekviem pigem leinajate kui surnute jaoks. Missa traditsiooniliste osade asemel valis Brahms tekstid oma emakeeles saksakeelsest Lutheri Piiblist. Ta asetas rõhu elu ajutisele olemusele siin maa peal ja sellele, kuidas saame leida lootust, kuigi meile on antud vaid loetud päevad.

Aastal 2017 sai Mogens Dahli Kammerkoor (Taani) Rundfunkchor Berlinilt loa kasutada nende uut Brahmsi Reekviemi seadet, mis on kirjutatud kooridele, solistidele ja neljal käel mängitavale klaverile. Reekviemi on varem taolise ansambliga esitatud – teiste hulgas Brahmsi enese poolt –, kuid eriti viimastel aastatel on kasvanud huvi proovida seda nõtkes kammerlikus versioonis, kus Brahmsi fantastiline töö koorihäältega suurepäraselt esile tuleb.

Taani Kultuuriinstituudil ja Mogens Dahlil on au esitleda Brahmsi “Saksa reekviemi” ülimalt kõrge kunstilise tasemega Taani-Balti meeskonna esituses: Elīna Šimkus (sopran, Läti), Kalvis Kalniņš (bariton, Läti), Tanja Zapolski (klaver, Taani), Rikke Sandberg (klaver, Taani) ja Mogens Dahli Kammerkoor (Taani).

Kontsert korraldatakse koostöös Taani suursaatkonnaga Eestis. See on osa Eesti iseseisvuse 100. aastapäeva ja Taani lipu Dannebrogi 800. aastapäeva tähistamisest ning märgib 100. aasta möödumist Taani vabatahtlike osalemisest Eesti Vabadussõjas.

Kirjastus Gallus kutsub huvilisi peapiiskop emeeritus Andres Põderi elulooraamatu esitlustele, mis toimub pühapäeval, 7. aprillil kell 12.30 Tallinna piiskoplikus toomkirikus.

 Peapiiskop emeeritus Andres Põderi elulooraamat kuulub raamatusarja „Meie vaimulikud“ ning on sarja viies raamat. Eelnevad raamatud on pühendatud Avo Üpruse, Ove Sanderi, ülempreester Aleksander Aivar Sarapiku ja Naatan Haameri elu- ja teenistuskäigule.

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 22. veebruaril 2019

Kõlasid kaunimad laulud ” Kungla rahvas”, ” Sind surmani”, Mu isamaa on minu arm” ja paljud teised mudilaskoori ning poistekoori esituses. Samuti ühislauludena.

Jakob Hurda kõne luges ette õpetaja Joel Siim. Organist Kadri Ploompuu. Dirigendid: Kaja Post, Mari Kalling, Veljo Reier.