XXI Toomkonverentsil ütles julgeolekuekspert Rainer Saks, et rahu Ukrainas ei tohi sõlmida selliselt, et ukraina rahva ja riigi sõltumatus jääks mingilgi moel kahtluse alla. Kui Venemaa tunneb sõja lõppedes, et on eesmärgi saavutanud, järgnevad peagi uued sõjalised konfliktid. Konverentsi saab vaadata ajalehe Postimees vahendusel.

Teisipäeval toimunud XXI Toomkonverentsil arutati küsimuse üle, mis on rahu ja kuidas seda saavutada. On rahu pelgalt sõja puudumine, kas rahu hoidmiseks tuleb valmistuda sõjaks ning milline on rahu hind.
Rainer Saks rõhutas oma sõnavõtus, et Euroopa ei saa ajada ühte moraalset poliitikat ja samas sellele vastu rääkivat majanduspoliitikat: „Need käärid peavad lõppema. Ei saa pugeda selle taha, et sätime oma agendat või tulevad jälle mingid valimised, see on jabur. Praegu pannakse paika kogu Euroopa moraalsed väärtused ja põhimõtted. Kui Euroopa ei suuda järgida ja kaitsta omaenese väärtusi, tekib küsimus, mida see Euroopa siis üldse teeb. Kaalul on kogu Euroopa usutavus. Kahepalgelisuse korral lagunevad sisemised väärtused laiali.“

„Kahjuks oleme olukorras, kus mitte ükski lahendus, mis tagaks rahu, ei ole kerge. Kui sõda on juba sellisel kujul puhkenud, siis iga lahendus, mis ei lahenda küsimust ukraina rahva jaoks selliselt, et nad saavad rahulikult edasi eksisteerida, tooks kaasa sõja taaspuhkemise mõne aja pärast. Rahu ei tohi sõlmida selliselt, et ukraina rahva ja riigi sõltumatus jääks seeläbi kahtluse alla,“ lisas Rainer Saks.

„Kui kallaletung teisele tunnustatud riigile end õigustab, siis hakkab see praktika korduma. Oht, et rünnatakse NATO riike on küll väike, aga kindlasti käivituvad uued eskalatsioonid Balkanil ja Vaiksel ookeanil. Venemaa presidendi silmis on Ameerika nõrk ja Euroopa veelgi nõrgem. Kui Venemaale jääb õigus, hakkavad seda arvama ka teised riigid. Väikeriikidele jõupoliitika ei sobi. Jõupoliitika ei tohi muutuda praktikaks, mida hakatakse oma probleemide lahendamiseks kasutama,“ rõhutas Rainer Saks.

Saksa hinnangul võib Euroopa kandidaatriigi staatus olla esimeseks psühholoogiliseks toeks ukraina rahvale ning märgiks, et Euroopas on nende tahet mõistetud. „Kui praegu Ukrainat toetada, siis võib-olla ei jõua ülejäänud Euroopa sellesse olukorda, kus sõda jõuab ka nende ukseni. See mõistmine tuleb vaikselt. Ukrainale tuleb anda võimalus sõda võita nii, nagu Ukraina seda õigeks peab. Eesti roll peaks olema see, et olla julgustaja ja takkasundija. Et Ukraina sõda võiks lõppeda lausega, et meil õnnestus ära hoida suur sõda Euroopas,“ lisas Rainer Saks.

Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.

Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Konverents on järelvaadatav lingilt: https://youtu.be/fv4sMfNOvj4

21. juunil toimunud XXI Toomkonverentsil „RAHU“ ütles, piiskop Philippe Jourdan, et sõda on eelkõige moraalne küsimus ning mitte poliitiline. Ta lisas, et kirik on sõja küsimustes eriti just 20. sajandi sageli võtnud sõna ning seega oma rolli täitnud.

„Me arvame, et kirik peab sõna võtma. Kui ta teeb seda ja ei sekku poliitikasse, siis täidab ta oma rolli. Sõda kristlikus perspektiivis ei ole tavaline vahend, et saavutada poliitilisi eesmärke, sest see läheb viienda käsuga vastuollu – ära tapa,“ sõnas Jourdan.

„Minu kirik on Rooma-katoliku kirik ning kui me räägime surmanuhtlusest, siis kiriku jaoks ei ole see karistus, vaid see on nuhtlus. See pole karistus, sest õppimise element puudub,“ märkis Jourdan. „Kui räägime sõjast ja rahust, siis Katoliku kirik töötas välja doktriini, mille nimi on õiglase sõja doktriin. Selle selgitab, millistel tingimustel võib sõda olla moraalselt aktsepteeritav. Kirik otsib küll alati rahu ning pöördub riikide poole, kuid saavutab seda harva. Kirik on sageli prohvetlik hääl.“

Philippe Jourdani sõnul on rahu saavutamise puhul oluline see, et osapooled leiaksid ühise keele. „On olemas teatud objektiivsed printsiibid, millest sõjapidamisel lähtuda. See ei ole naiivne, vaid tuleneb sellest, et kõikide jaoks on ühine ratsionaalsus, millest võime lähtuda,“ ütles Jourdan. „Kaitsesõjal ehk millisel viisil on võimalus toetuda enesekaitsele, on neli tingimust: 1) kahju peab olema püsiv, raske ja kindel; 2) kõik teised vahendid kriisi lahendamiseks on kasutatud tulemuseta; 3) reaalse edu lootus; 4) et relvade kasutamine ei tekitaks suuremat kahju, kui see, mida tahetakse vältida.“

„Need punktid on pigem selleks, et paremini mõista, mida inimesed võivad öelda, kui nad kaitsevad ennast. Kuuleme ju, et Vene sõdurid kaitsevad Venemaad Ukraina territooriumil. Varem on ka sageli juhtunud, et agressor õigustab oma käitumist kaitsmisega – sellisel juhul peabki neid kriteeriumeid jälgima,“ lisas Jourdan.

Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.

Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Toomkonverents on järelvaadatav lingilt: https://youtu.be/fv4sMfNOvj4

Kirikuõpetaja Matthias Burghardt sõnas oma ettekandes „Rahu luterlik arusaam ja Luterliku Maailmaliidu püüdlused rahu vahendamisel“, et nii nagu rahu on leiva saamise tingimus, on rahu koguduse kasvamise tingimus. „Kui Tema on koguduse keskel, kustutab ta vaenu. See on eetiline järeldus. Kristus ise on rahu ja annab rahu,“ ütles Burghardt.

„Kui kirik tuli riigile partneriks 4. sajandil, siis asuti arutama sõja ja rahu küsimust. Kas kristlased peavad riigi eest võitlema, sest nende riik ei ole sellest maailmast? Kas Jeesuse mäejutlus kehtib ka poliitikutele? Need küsimused leidsid väga erinevaid vastuseid, seega pole ainult üht vastust neile küsimustele. See kõik sõltub olukorrast ja inimestest,“ lisas Burghardt.

Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.

Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Konverents on järelvaadatav lingilt:

21. juunil toimunud XXI Toomkonverentsil “RAHU” käis Toomkoguduse juhatuse esimees ja endine välisminister Riivo Sinijärv välja idee, et iga Euroopa riik peaks eraldama mingi protsendi oma kaitse-eelarvest Ukraina toetuseks, kui soovime vältida Euroopas konflikti eskaleerumist.

“Ukraina võitleb täna meie väärtuste ja meie rahvusvahelise süsteemi säilimise eest. Kas see protsent peaks olema 0,2% või 0,8% rahvuslikust koguproduktist, ma ei oska öelda, kuid fakt on see, et kui me Ukrainat reaalselt ei toeta ja ainult räägime aitamisest, on väga suur oht, et Ukrainas toimuv liigub Euroopasse edasi,” märkis Riivo Sinijärv.

Oma ettekandes “Kas rahvusvaheline süsteem suudab rahu kindlustada?” andis Sinijärv ülevaate süsteemi ajaloolisest kujunemist, millele pandi alus umbes 400 aastat tagasi Vestfaali rahulepinguga, kuid mille põhimõtteid on ajas pidevalt modifitseeritud, muuhulgas tõi Sinijärv näiteid Viini kongressi, Rahvasteliidu, ÜRO jm ühenduste aluspõhimõtetest.

“Enamike inimeste arvates koosneb tänane rahvusvaheline süsteem ÜROst ja kui see nii oleks, oleksime suhteliselt libedal jääl. Kuid see koosneb ka NATOst, Euroopa Liidust ja teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest,” sõnas Riivo Sinijärv. “ÜROsse kuulub täna 15 liiget, millest 5 on alalised liikmed: Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja Hiina. Rääkides ÜRO nõrkustest, siis ühest küljest võib arutada, kas sinna on vaja rohkem riike nagu näiteks Indiat, Brasiiliat, Indoneesiat. Kas rohkem riike tähendaks tugevamat julgeolekunõukogu? Ma ise arvan, et ei. Julgeolekunõukogu probleem seisneb selles, et seal on alalisi liikmeid, kes tegutsevad otseselt vastu ÜRO põhikirjale, mille üks peamisi eesmärke on vältida agressiooni.”

Sinijärv selgitas, et ÜRO tegutseb kui peaassamblee, mis tähendab, et sõja ning rahu küsimustes ei võeta vastu mingeid otsuseid. “Ta võib arutada, aga põhimõtte järgi ei saa mingeid sanktsioone rakendada. Ja kui alaline liikmesriik teeb ise agressiooni, nagu on juhtunud Ukrainas, siis julgeolekunõukogu ei saa midagi teha. Ja mida üldse teha, kas visata välja? Mida see muudaks?”

Riivo Sinijärv tõi lõpetuseks paralleeli Vestfaali rahulepinguga, mille põhimõtteks oli ideoloogiline neutraalsus ja kohanemine muutuvate oludega. “Meedia on muutunud – meie igaühe taskus on meedia iga päev 24/7 olemas. Ka nende inimeste taskus, kes ei saa aru rahvusvahelisest poliitikast ja vahetavahel üldse mitte millestki. Kas ideoloogiline neutraalsus on täna üldse võimalik? Kas see ongi selle meediasõja aluseks, mis toimub juba umbes 20 aastat ja mis kuulutati välja avalikult president Putini poolt Münchenis aastal 2007, kus ta ütles, et “me võtame kasutusele mitte-sümmeetrilised vahendid”? See ongi see, kuhu me oleme jõudnud.”

Toomkirikus toimunud konverentsil “RAHU” kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru. Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Konverents on järelvaadatav lingilt: https://youtu.be/fv4sMfNOvj4

Kutse Jumala riiki.

Pühakirjalugemised:

Jesaja 40:1–8 Trööstige, trööstige minu rahvast

Apostlite teod 13:(14b–22) 23–26 Ristija Johannes kui Jeesuse teevalmistaja

Luuka 1:57–66 Ristija Johannese sünd

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul 143:1-4 – Issand olgu kiidetud

Päeva laul 145 – Trööstige mu kurba rahvast

Jutluselaul 144 – Meile on see päev nüüd ilmund

Mälestuslaul 472:4-5 – Murede hetkil, vaevus raskemais mind juhata

Korjanduslaul 363 – Et Kristust vastu võtta

Lõpulaul 143:5-8 – Nii kui Jumal tõotas

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Toomkonverentsi saad jälgida siit:

Toomkirikus toimunud konverentsil “RAHU” kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru. Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

18. juuni 2022.a oli EELK Paldiski koguduse jaoks rõõmus päev, koju jõudsid 78 aastat võõrsil viibinud küünlajalad.
Kui 1944.a septembris olid taganevad saksa väed Paldiski põlema süüdanud ning nõukogude väed ei olnud veel saabunud, püüdsid linnaelanikud päästa Nikolai kiriku vara. Altarimaal toimetati varjule tulemöllust pääsenud eramajja, sealt lõpuks Toomkirikusse, armulauariistad jõudsid erinevaid teid pidi Nõmmele jne.
Mõni aeg tagasi helistati õpetaja Merle Prass-Siimule ja uuriti, kas Toomkirikusse varjule viidud põrandaküünlajalad on tagasi jõudnud. Helistaja vanaisa oli küünlajalad endale selga sidunud ning kõrvalisi teid pidi jalgrattal Tallinna toimetanud.
Olles võrrelnud Toomkirikus asuvaid põrandaküünlajalgu ennesõjaaegsete fotodega Paldiski kiriku sisemusest, selguski, et Toomkirikus palverändureid teeninud küünlajalad on kunagi kuulunud Paldiski kirikule.
18. juunil toimus küünlajalgade üleandmise puhul väike tänuhetk. Kõnelesid Paldiski Nikolai koguduse õpetaja Merle Prass-Siim, Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, Toomkoguduse juhatuse esimees Riivo Sinijärv. Orelil musitseeris Aivar Uuk. Tänuhetkel viibis ka Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.

Fotode autor Joel Siim.

Kaduvad ja kadumatud aarded.

Päeva juhtsalm

Kristus ütleb: „Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu.“ Luuka 10:16

Pühakirjalugemised

Koguja  5:9-14  Rahaarmastaja ei küllastu iialgi

1. Joh.  4:16-21 Kes armastab Jumalat, armastab ka venda 

Luuka 16:16:19-31 Rikas mees ja vaene Laatsarus

Pühapäevased laulud:

Alguslaul              184          Sa Jeesus oled elutee

Päevalaul             263 1-4    Ei ma muud siin ilmas taha

Jutluselaul           263 5-7    Aga mida Jeesus tahab

Mälestuslaul       459          Õnnista, Looja Vaim

Korjanduslaul    296  1- …  Jeesusele, tahan laulda ma

Lõpulaul              309          Issand Sa tahad meid rahuga täita

Teenivad:  piiskop Joel Luhamets, õpetaja Arho Tuhkru, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Varjatud Jumal

Pühakirjalugemised:

Jesaja 6:1–10 Prohveti kutsumine

Roomlastele 11:33–36 Temast ja Tema läbi ja Temasse on kõik

Johannese 3:1–15 Jeesus kõneleb Nikodeemosega

Pühapäevased laulud:

Alguslaul 389 – Su kiituseks, mu Looja

Päeva laul 142 – Püha, püha, püha oled, meie Looja

Jutluselaul 305 – Suur Jumal Sa

Mälestuslaul 261 – Tähtede taga

Korjanduslaul 391 – Suur Sa oled, Issand Jumal

Lõpulaul 386 – Jumal, Sind me kiidame

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Pühakirjalugemised:

Hesekiel 36:24–28 Ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu

Apostlite teod 2:1–13 Püha Vaimu tulek nelipühapäeval

Johannese 14:23–29 Püha Vaim, Tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik

Koguduselaulud:

Alguslaul 128 – Küll palju uinumas on elu

Koor: J. Hiob „Oh Püha Vaim, nüüd tule Sa“

Päeva laul 130 – Oh Looja Vaim, nüüd hingesse

Koor: H. Lepnurm „Nelipüha koraal“

Mälestuslaul 135:5-6 – Issand, mina palun seda

Korjanduslaul 134 – Püha Vaim, puuduta mindki

Koor: J. Tamverk „Meil Kristus on aluseks seatud“

Lõpulaul 394 – Näe, õitseaeg on ligi

Teenivad: õpetaja Joel Siim. diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu, toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

EELK võõrustab alates 25. maist kuni 1. juunini Tallinnas Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku partnerkirikute piiskoppide konsultatsiooni. Kohtumise peateema on kiriku roll rahu eest seisjana maailmas.

Pirita kloostris toimuval konsultatsioonil osalevad lisaks Eesti ja Saksamaa Kurhessen-Waldecki kiriku esindajatele ka luterlike kirikute piiskopid Namiibiast, Lõuna-Aafrikast, Indiast, Kõrgõztanist ja Rumeeniast. Pirita kloostris toimuva sündmuse avasid eile, 25. mail tervitussõnade ja palvusega peapiiskop Urmas Viilma ja Pirita kloostri juhatuse liige Ema Vimala.

Täna, 26. mail tegi pikema tutvustava ettekande peapiiskop Viilma, kes avas läbi Eesti ajaloolise, kultuurilise ja religioosse konteksti tutvustamise väliskülalistele ühtlasi ka siinsete hoiakute tagamaid, muuhulgas ka Ukrainas käiva sõjaga seonduvalt, tuues välja mitmeid ajaloolisi paralleele. Peapiiskop esitas ka ajaloolise võrdluse lähiregiooni kirikutest, aga ka ülevaate kiriku ja riigi suhetest, samuti Eesti inimeste usulistest hoiakutest ja luterliku kiriku koostöösuhetest teiste kirikutega.

Külalised osalesid täna Kristuse taevaminemispüha jumalateenistusel Tallinna Toomkirikus, kus toimus ka kuue luterliku kiriku vaimuliku ordineerimine. Seejärel kirjutati Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus pidulikult alla EELK ja partnerkirikute koostöölepingu jätkamisele. Sündmusel osalesid lisaks külalistele EELK kirikuvalitsuse liikmed ja ka äsja ordineeritud vaimulikud.  

Konsultatsioon jätkub kuni laupäeva lõunani partnerkirikute esindajate ettekannetega. 

Tekst: Regina Hansen.

Päeva juhtsalm

„Kui mind maa peal ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde!  Johannese 12:32

Pühakirjalugemised:

Jesaja 44:1–5             Jumal õnnistab Iisraeli

Roomlastele 8:12–17   Kõiki, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed

Johannese 7:37–39        Jeesus kõneleb Vaimu kohta

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul              137    B          Ärka, süda, vaim ja mõte

Solist viiulil          E. Elgar Hommikulaul

Päevalaul             129        Mu hinge sisse tule

Solist viiulil          F. M. Veracini Largo

Solist  viiulil        J. Massenet Meditatsioon

Mälestamine       170  3-4   Rändur, kas sa siis  ei karda

Korjanduslaul    126    1-     Jumal tasast vihma anna

Lõpulaul              131           Oh Püha Vaim, et tule Sa

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon René Paats, organist Kadri Ploompuu, viiulil Meelis Vahar.

Toomkirik on avatud E – P kell 9:00 – 16:00.

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Pühakirjalugemised:

Psalm 110:1–4 Messia kuninga- ja preestriamet

Apostlite teod 1:1–11 Jeesuse taevaminek

Markuse 16:14–20 Jeesus läkitab jüngrid evangeeliumi kuulutama

Laulud:

Protsessiooni ajal: A. Hesse „Es ist das heil uns kommen her“

Alguslaul: 122:1-2 – Me täna sellest mõtleme

Päeva laul: 124:1-2,4 – Täna rõõmsad oleme

Jutluselaul: 121 – Halleluuja, laulgem laulu

Ordinatsioonilaul: K. A. Hermann „Taevaminemise pühaks“

Laul ametirõivastesse riietamise ajal: 130 – Oh Looja Vaim, nüüd hingesse

Korjanduslaul: C. Saint-Saens „Gloria“

Armulaua ajal: I. Kuusisto „Püha Vaim, puuduta mindki“

Lõpulaul: 163:1-2 – Üks kindel linn ja varjupaik

Protsessiooni ajal: M. Nagel „The-Strong-Tower-Postlude“

Missal teenivad:

Ordineerija peapiiskop Urmas Viilma

Assistendid assessor Marko Tiitus ja assessor Ove Sander

Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru

Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim

Toomkoguduse diakon René Paats

Ordinandid:

diakoniameti kandidaat Ann Tamme

preestriameti kandidaat diakon Marek Alveus
preestriameti kandidaat diakon Kätlin Liimets
preestriameti kandidaat diakon Erkki Juhandi
preestriameti kandidaat diakon Ahti Udam
preestriameti kandidaat diakon Triin Simson

Kantor Veljo Reier

Toomkoguduse koor „Laudate Dominum“ Veljo Reieri juhatusel

Organist Piret Aidulo