Pühakirjalugemised:

1. Kuningate 18:21–26, 36–39 Eelija võidab Baali prohvetid
Heebrealastele 4:1–2, 9–13 Jumala rahva hingamisse pääsemisest
Matteuse 7:13–14 Minge sisse kitsast väravast, mis viib ellu

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 157:1-3 – Edasi, edasi! Siion, mine valguses

Päeva laul: 365 – Löö lõkkele, mu ususäde

Jutluselaul: 400 – Oh igavene armuvalgus

Mälestuslaul: 171B:1-2 – Seal, kus taevas isakodu

Korjanduslaul: 327 – Oh ära jäta mind

Lõpulaul: 157:4-5 – Vägisi, vägisi Jumalasse tungi sa

Teenivad: peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Toomkiriku kesknädala orelikontsertide sarja kolmanda kontserdi annab toomkiriku organist Kadri Ploompuu.

Kontserdisari on sel aastal pühendatud saksa orelimuusika suurkuju, Max Regeri 150. sünniaastapäevale. Tallinna toomkiriku Ladegasti-Saueri orel on Regeri muusika ettekandmiseks erakordselt sobiv.

Käesoleval kontserdil tuleb ettekandele üks Regeri seitsmest ulatuslikust, suurejooneliselt arendatud, kõiki oreli kõlavõimalusi näitavast ja tehniliselt nõudlikust koraalifantaasiast, “Alle Menschen müssen sterben” op. 52 nr. 1.

Kontserdil kõlavad toetusavaldusena Ukrainale ka ukraina orelimuusikale alusepanija Mykola Kolessa Passacaglia ning kaasaegse helilooja Viktor Honcharenko Chaconne.

Olete väga oodatud!

Organistidele tasuta sissepääs.

Kontserdi kava:

Mykola Kolessa – Passacaglia

Tõnu Kõrvits – Hümn sinisele taevale

Johann Sebastian Bach – Vater unser im Himmelreich BWV 682

Viktor Honcharenko – Chaconne

Max Reger – Koraalifantaasia “Alle Menschen müssen sterben” op. 52 nr. 1

Pühakirjalugemised:

2. Moosese 3:9–15 Jumal kutsub Moosese
Ilmutuse 1:9–18 Nägemus Inimese Pojast
Markuse 9:2–8 Jeesus kirgastatakse

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 60 – Sa Koidutäht, Sa minu kroon
Päeva laul: 355A – Ligidal on Jumal
Jutluselaul: 273 – Jeesus minu mõttes liigub
Mälestuslaul: 94:6 – Kui ükskord pean mina
Korjanduslaul: 220:1- – Jeesus Kristus, Lunastaja
Lõpulaul: 293 – Ilusam Kristus

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Pühakirjalugemised:

1. Saamueli 15:22–26 Saamuel ja kuningas Saul
Jaakobuse 2:8–13 Hoiatus erapoolikuse eest
Markuse 10:17–27 Rikas noormees ja igavene elu

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 322 – „Mu järel!“ hüüab Jeesus Krist

Päeva laul: 307 – Õnnis, kes ei võta teha

Jutluselaul: 282:1-4 – Mu jõud, Sind tahan armastada

Mälestuslaul: 410:4-5 – Ei karda Sinu kõrval kurja ma

Korjanduslaul: 274 – Jeesus, Sa ainuke

Lõpulaul: 276 – Jeesusele laulan

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Toomkiriku suviste kesknädala orelikontsertide sarja teise kontserdi annab Tobias Horn Saksamaalt Stuttgardist.

Kontserdisari on sel aastal pühendatud saksa orelimuusika suurkuju, Max Regeri 150. sünniaastapäevale. Tallinna toomkiriku Ladegasti-Saueri orel on Regeri muusika ettekandmiseks erakordselt sobiv.

Ootame teid kuulama!

Organistidele tasuta sissepääs.

Kontserdi kava:

Sigfrid Karg-Elert (1877-1933)
Choralbearbeitung „Wachet auf, ruft uns die Stimme“ op. 65 Nr. 33 (1906/1908)
Josef Gabriel Rheinberger (1839-1901)

20. Sonate F-Dur op. 196 „Zur Friedensfeier“ (1900/1901)

Max Reger (1873-1916)
Zwei Choralbearbeitungen „Wachet auf, ruft uns die Stimme“
op. 135a Nr. (1914)
op. 67 Nr. 41 (1902/1903)
Fantasie über den Choral „Wachet auf, ruft uns die Stimme“ op. 52 Nr. 2 (1900)

Tobias Horn (s. 1970) on oma põlvkonna väljapaistvamaid organiste Saksamaal. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat, mis on viinud ta intensiivse muusikukarjäärini.
Tobias Horni kutsutakse esinema tunnustatud orelifestivalidele (ION Nürnberg, Maastricht, Krakow, Moskva, Varssavi, Nowy Sacz, Bergen, Tallinn, Turu, Genova, Haarlem, Lausanne), ta on esinenud kontsertidega Euroopa väljapaistvatel orelitel, samuti debüteerinud 2011 USAs.
Tema õpetajate hulgas on muusikamaailma suurkujud Ludger Lohmann (orel), Jon Laukvik (klavessiin); Jean Boyer’i (Lyon/Lille) ja Ben van Oosteni (The Hague/Rotterdam) juhatusel spetsialiseerus Horn prantsuse barokk- ja romantilisele orelimuusikale, saades romantilise sümfoonilise orelimuusika alal erakordsed teadmised.
Horni repertuaaris on kogu orelimuusika tähtsamad teosed, sealhulgas kogu Bachi orelilooming, kõik Regeri ja Liszti suuremad oreliteosed, Vierne’ ja Widori orelilooming täies ulatuses ning Dupré suured teosed, samuti barokk- ja kaasaegse muusika olulisemad teosed. Ta on olnud ka mitmete kaasaegsete heliloojate teoste esiettekandja.
Horni poolt salvestatud CDd romantilise orelimuusikaga (sh Reger ja Vierne) on saanud kriitikutelt kõrge tunnustuse.
Tobias Horn on alates 2016 Stuttgardi muusikakõrgkooli (Staatliche Hochschule für Musik und Darstellende Kunst Stuttgart) oreliliteratuuri õppejõud.

Pühakirjalugemised:

Hesekiel 2:1–8 Prohveti kutsumine
Efeslastele 2:19–22 Kogudus on ehitatud apostlite ja prohvetite alusele
Matteuse 16:13–19 Peetrus tunnistab Jeesuse Messiaks

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 160 – Kindel me usk
Päeva laul: 245 – Et ärka, Vaim
Jutluselaul: 240 – Meil Kristus on aluseks seatud
Mälestuslaul: 147 – Lahkunu mälestus
Ettevalmistuslaul: 161:1- – Küll kannab kindel kalju
Lõpulaul: 193 – Kirik, püha paik

Teenivad: õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Pühapäeval, 02. juulil kell 12:30 toimus Johann von Mohrenschildti (1610-1675) vappepitaafi paigutamine Toomkiriku piilarile. Piduliku sündmuse puhul oli kohal Mohrenschildite suguvõsa liikmed Austriast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt ning sõbrad Eestist.

Toomkirikus on see 108. puidust nikerdatud vappepitaaf ja oma vanuselt on see kõige vanem, aastast 1675, seega enne kogu Toompea ja kiriku 1684. aasta põlengut. Põhjus on lihtne, sest see vappeptaaf oli sellel ajal Nigulistes. Tegemist on ajaloolise sündmusega ka Toomkiriku jaoks, sest koostöös Eesti Kunstimuuseumi, Toomkogudusega ning perekonnaga saame välja tuua niivõrd vana ja auväärse eseme ja ta sobitub suurpäraselt Põhja-Euroopa suurimasse vappepitaafide kollektsiooni. Eesti Kunstimuuseum deponeerib vappepitaafi Toomkirikusse, just nii saab see oma loomulikus ümbruses kõige paremini nähtavaks ja  üht Eesti aadliperekonna lugu jutustavaks.

“Meie pere jaoks on suur päev, et saame Johann von Mohrenschildti taastatud vapiepitaafi taas avalikult nähtavaks teha,” ütles von Mohrenschildtide perekonnaühingu esimees Nikolaus von Mohrenschildt. „Tunneme suurt tänu abi eest restaureerimisel ja paljudele toetajatele, kes selle ürituse teoks tegid. Meie suguvõsa juured on selles imelise riigis ja nende suurepäraste inimeste seas ning meil on hea meel, et saame seda Toomkiriku külastajatega jagada“.

Algselt vendade Niguliste kirikus olnud vapid, said kõvasti kannatada 1944 Tallinna pommitamisel järel toimunud kiriku põlengus. Johann von Mohrenschildti vappepitaaf taastati perekonna toel konserveerimiskeskus Kanuti poolt 2019. a ning kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse.

Fotod: Endel Apsalon

Tallinna toomkiriku suviste kesknädala orelikontsertide sarja esimesel kontserdil esineb Kristel Aer.

Orelikontsertide sari on sel aastal pühendatud saksa helilooja Max Regeri 150. sünniaastapäevale.

Kontserdi kavas on J. S. Bachi, Max Regeri ja Helena Tulve teosed.

Kutsume kuulama!

Piletid 8/6 € müügil kohapeal.

Organistidele vaba sissepääs.

Kristel Aer on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia (1992) koorijuhtimise erialal prof. Kuno Arengu juures ning õppinud samas orelit prof. Hugo Lepnurme ja Ines Maidre juhendamisel. 1992-1999 õppis ta põhierialana orelit Soomes, Sibeliuse Akadeemia kirikumuusika osakonnas, kust sai kirikumuusika magistrikraadi ja organisti diplomi. Aastatel 1996-1998 täiendas Kristel Aer end Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis oreliprof. Hans Fagiuse juures. Veel on ta osalenud L. F. Tagliavini, A. Marconi, L. Lohmanni, J. van Oortmersseni, J. Laukviki ja D. Sangeri meistrikursustel.
Alates 1997. a. sügisest töötab ta oreliõpetajana Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ning alates 2001.-st aastast EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas.
Kristel Aer on esinenud paljudes Eestimaa kirikutes, rahvusvahelistel orelifestivalidel ning andnud kontserte Põhjamaades, Poolas, Tšehhis, Saksamaal, Venemaal ja Inglismaal. Ta on osalenud ka orkestriprojektides ning teinud koostööd erinevate kooride ja solistidega. Viimasel ajal on olnud hea koostöö klavessiinimängija Ene Naela, fagotist Peeter Sarapuu, oboemängija Dmitri Bulgakovi ja saksofonimängija Siim Aimlaga.
Tema orelimängu võib kuulda neljal CD-plaadil, Juuru, Kadrina, Hageri ning Tallinna Metodisti kiriku orelitel.
Kristel Aer kuulub Hugo Lepnurme Muusikaühingu juhatusse ja on olnud tegev orelifondides Juurus, Hageris, Kadrinas, Tartu Pauluse kirikus ning Saaremaal Kihelkonnal. 2007. aasta suvest korraldab ta kontserdisarja “Juuru Orelisuvi”. Alates 2008. aasta lõpust on K. Aer Muinsuskaitseameti juurde kuuluva Muusikainstrumentide ekspertkomisjoni liige, samuti kuulub ta Eesti Orelisõprade Ühingu (EOÜ) juhatusse.

“Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust”. Gl 6:1

Pühakirjalugemised:

2. Saamueli 12:1–10, 13 Naatan manitseb Taavetit
Roomlastele 2:1–11 Jumal mõistab kohut õiglaselt
Johannese 8:2–11 Jeesus ja abielurikkuja naine

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 262 – Arm, kes Sa mind oled loonud * (Liebe, die du mich zum Bilde, EGB 401:1-5)
Päeva laul: 227 – Issand, Su ees siin palves seisame
Jutluselaul: 272 – Jeesus, minu kalju
Mälestuslaul: 150:5-6 – Kui viimaks paradiisi jõuan ma * (Wenn dann zuletzt ich angelaget bin, EGB 150:6-7)
Korjanduslaul: 56:1- – Nüüd paistab meile kaunisti * (Wie schön leuchtet der Morgenstern, EGB 70:1-4)
Lõpulaul: 206 – Õnnista ja hoia * (Segne und behüte, RevGB 64)

Teenivad:  õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

Kutsume kuulama hollandi organisti Peter Ouwerkerki kontserti, mille kavas on Felix Mendelssohn Bartholdy looming – orelisonaat nr. 6 ja Variations Sérieuses op. 54 (seadnud Reitze Smits).

Peter Ouwerkerk (Haarlem, Holland) on lõpetanud Amsterdami konservatooriumi, kus ta õppejõududeks olid Bernard Bartelink, Pieter van Dijk and Hans van Nieuwkoop ning Jan Raas improvisatsiooni alal. Hiljem jätkas ta õpinguid Prantsusmaal Daniel Roth’i juures Pariisis ning Jean Boyer’ juures Lille’is.
Alates lõpueksamist 1995. a. St.-Bavokerk’is Haarlemis ning 1. preemia võitmist rahvusvahelisel Rijnstreek orelikonkursil Nijmegenis (1994) on ta järjekindlalt ja edukalt teinud rahvusvahelise kontsertorganisti karjääri. Ta on esinenud kõigis Hollandi orelikontsertide sarjades, aga ka Suurbritannias, Itaalias, Saksamaal, Islandil, Poolas, Venemaal, Prantsusmaal, Eestis, Valgevenes ja Hiinas Beijingis, Harbinis ja Xi’An’is.
Lisaks tegevusele kontsertorganisti, koorijuhi, helilooja ja publitsistina on ta rahvusvahelise Haarlemi orelifestivali peadirektor (vt organfestival.nl). Samuti toimuvad tema initsiatiivil ja korraldusel projektid, kus ta ühendab orelimuusikat uute tehnikate nagu näiteks arvutiga loodud projektsioonide ja helimaastikega.
Alates 2020. aastast töötab ta StayTuned.nu heaks, see on väga edukas algatus, mis on pühendunud teismelistele oreliõppijatele (vt staytuned.nu). 2021 pälvis ta hinnalise hollandi muusikapreemia (Dutch Music Prize, 15 000 €) erakordse panuse eest hollandi orelikultuuri, eriti noorte andekate organistide heaks. Preemia raha investeeris ta staytuned.nu-sse.

Pühakirjalugemised:

Hoosea 12:6–7 Palve Issanda osaduse ja õiguse pärast
Roomlastele 4:1–8 Näited Aabrahamist
Luuka 15:11–32 Tähendamissõna kadunud pojast

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 346 – Su ette, Isa, tulen ma
Päeva laul: 214 – Jeesus kutsub patuseid
Jutluselaul: 145 – Trööstige mu kurba rahvast
Mälestuslaul: 467 – Jeesus, meie eel
Korjanduslaul: 271 – Veel armuallik keeb
Lõpulaul: 298 – Kiida nüüd Issandat, minu süda

Teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Gustav – Leo Kivirand.

Toomkirik on avatud E -P 10 – 17

Nutitelefonis M-Tasku äpi olemasolul on võimalik teha annetus valitud kogudusele ka ilma QR-koodi pildistamata. Pildistamine enam otseselt vajalik pole, kuigi ka seda meetodit kasutades saab endiselt annetust teha. M-Tasku kaudu annetamine on annetajale ja EELK kogudusele tasuta.

USA-s Iowas Decorah’is tegutseva 155-aastase maailma vanima, 50-liikmelise norra meeskoori The Luren Singers Skandinaavia tuuri Tallinna kontsert toimub toomkirikus. Koori juhatab dr David Judisch.
Kavas ameerika, norra ja rootsi muusikat, sh spirituaalid.
Kontserdile on vaba sissepääs. Tere tulemast!

Võidupühal, 23. juunil kell 12 esineb toomkirikus organist Don Verkuijlen USA-st Clevelandist.

Kavas M. Weckmann, C. M. Widor, B. Sløgedal

Sissepääs annetusega (2 €).

Olete oodatud!

Toomkirikus jutlustab Euroopa Kirikute Konverentsi president Christian Krieger.

4.-20. juunil toimub Tallinnas Kultuurikatlas Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) peaassamblee, mis toob kokku üle 300 kirikute esindaja üle Euroopa, sealhulgas mitmed kirikupead. Eestit külastavad peaesinejatena Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos I, endine Canterbury peapiiskop Rowan Williams ja saksa sotsioloog Hartmut Rosa.

Iga viie aasta tagant toimuv kokkusaamine toimub esmakordselt Tallinnas, kus seda võõrustavad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Sel aastal on peaassamblee teemaks “Loome tulevikku Jumala õnnistusel”. “Sündmus on kirikute jaoks võrreldav Eesti eesistumisega Euroopa Liidu Nõukogus,” ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. 

Läbivateks aruteluteemadeks on kirikute roll tänapäeva ühiskonnas ning töötamine ühise rahu ja inimõiguste nimel, sel aastal fookusega Ukraina sõjaga seonduval. Peaassambleel toimub kaks Ukraina-teemalist täiskogu istungit, kus osalevad Ukraina kirikute esindajad. “On märgiline, et Euroopa kirikute esindajad kohtuvad esimest korda nii lähedal Venemaa piirile ajal, kui Ida-Euroopas käib sõda. Me ei tohi unustada, et ka teisel pool seda piiri on palju meie ristiinimestest usukaaslasi, kes igatsevad Venemaa agressioonisõja lõppu Ukrainas ja rahu saabumist,” lisas Viilma. 

“EKK peaassamblee on ühendus, mis hõlmab kogu Euroopa maailmajagu,” ütles EKK peasekretär dr Jørgen Skov Sørensen. “See on võimalus teineteist paremini tundma õppida ja mõtiskleda meie ühise usu ajalooliste sügavuste ja potentsiaali üle.” Assambleel valib Euroopa Kirikute Konverents ka uue juhatuse järgmiseks viieks aastaks.

Peaassambleel saavad osaleda ainult delegaadid, kuid veebi vahendusel saavad kõik huvilised otseülekandena jälgida täiskogu istungeid ja peaesinejate ettekandeid, samuti homset avajumalateenistust Tallinna Jaani kirikust.

Euroopa Kirikute Konverents on ühendus, kuhu kuulub 113 õigeusu, protestantlikku, anglikaani ja vanakatoliku kirikut üle Euroopa. Lisaks hõlmab see üle 40 partnerlusorganisatsiooni ja Euroopa kirikute rahvusnõukogu. EKK asutati 1959. aastal pärast teist maailmasõda, et töötada koos rahu ja tervenemise nimel. Asutajaliikmete hulka kuulub ka EELK. Märkimisväärne asutamise roll on Jaan Kiivit seenioril. Tänapäeval on EKK kristlaste häälekandja Euroopa institutsioonide juures Brüsselis ja Strasbourgis. Koos oma oikumeeniliste partneritega esindab EKK üle 380 miljoni Euroopa kodaniku.