Enese läbikatsumine

Pühakirjalugemised

Õp 28:13-14 Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat
Rm 3:21-28 Õigeksmõistmine usu läbi
Lk 18:9-14 Tähendamissõna variserist ja tölnerist

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul 262:1-3 – Arm, kes Sa mind oled loonud
Päeva laul 329:1-3 – Su poole, Issand, südamest
Jutluselaul 294 – Imeline Issand
Mälestuslaul 364 – Jehoova on mu Karjane
Korjanduslaul 269 – Sa ära Kristust unusta
Lõpulaul 262:4-5 – Arm, kes Vaim on, eluvägi

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Toomkiriku restaureerimistööde I osa on lõppenud kuid jätkuvad veel akende restaureerimistööd.

Fotol on Toomkiriku katuse valgmiku esimese vitraažakna restaureerimine. Foto autor Arho Tuhkru.

Kesklöövi katus polnud iseenesest kuigi vana, kuid kahjuks oli toonane kvaliteet nii vilets, et katus tuleb lihtsalt välja vahetada. Sama juhtus Toomkiriku tornikiivri vaskplekk-kattega. Praegune tulemus on pretsedenditult ilus ja tornikiiver pälvis  2023. aastal ka ilusaima plekk-katuse tiitli. Samad meistrid alustasid kesklöövi katusetööde esimese poolega. Käesoleva aasta tööde kogumaksumuseks on  271 000 eurot. See on maksimum, mille oleme kokku saanud tänu Tallinna linna toele, koguduse omapanusele ning Kiriku Toetusfondi korjandusele.

Head Toomkoguduse liikmed! Me palume teie abi, et te pakuksite meile katust. Teie lahkete annetuste abiga saame selle aasta töödega valmis. Teie toetus aitab meil katta imelise katuse restaureerimise kulusid. Tööde kogumaksumus on üle 271 000 euro. Tallinna linn on meile appi tulnud 204 000 euroga. Puudujääva osa kokkupanemisel loodame ka teie toele ja abile. Koos tehtud annetustega kestab meie katus üle aegade.

tallinna.toom@eelk.ee

EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus

Registrikood 80209270
SEB Pank EE401010022002639007
Panga kood BIC: EEUHEE2X

Teid tänades, et olete meid aidanud!

Katusesarikate ja müürilattide asendamine ja proteesimistööd on kohati väga ulatuslikud

Katuse uus vaskplekkate valmib meistrite käe all

Toomkiriku aknad vajavad restaureerimist

Fotode autor Arho Tuhkru

Ustav Jumala andide kasutamisel

Igale inimesele on antud tema päevad ja ülesanded ning kui aeg täis, siis kutsutakse koju.

Jüri Ehasalu kutsuti igavesse ellu pühapäeval, mille teema oli sümboolne: ustavus Jumala andide kasutamisel. „Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.“ (Lk 12:48)

Suure tänuga meenutan Jüri Ehasalu, kellele Jumal andis palju ülesandeid ja armastuse Jumala riigi tööd teha. Auväärne on loetelu tema ülesannetest meie kirikus ja ühiskonnas. Minu otsene koostöö Jüri Ehasaluga algas ligi 40 aastat tagasi.

Tal oli julgus ja usk koos mõttekaaslastega taastada peapiiskop Kuno Pajula ajal ajalehe Eesti Kirik väljaandmine ja ta võttis suure vastutuse. SA Eesti Kirik nõukogu esimees oli ta 19 aastat. Vaja oli leida ruumid ja kaastöölised. Vahetusid peatoimetajad, ajakirjanikud ja toimetuse ruumid, aga Jüri Ehasalu viis lehetööd edasi ja suutis korraldada ka vajaliku rahastuse.  

14. detsembril 2023 oli rõõm ja au anda Jüri Ehasalule SA Eesti Kirik tänukiri pikaaegse töö eest. Minu viimane kohtumine ja palveosadus Jüri Ehasaluga oli 15. juunil tema haigevoodi juures. Vaatasime tagasi ühistele aastatele. Ta julgustas astuma edasi ja hoidma Eesti Kiriku paberlehte. Ka nappide ressursside juures tuleb minna lootuses julgelt edasi.

Requiem aeternam, dona eis Domine, et lux perpetua luceat eis – Igavene rahu anna talle, Issand, Sa. Ja valgus lõpmata paista talle.

Tiit Salumäe

piiskop emeeritus

Sammudes ühte jalga teineteisemõistmises

Pärast seda, kui ajalehe Eesti Kirik juhtimise ümberkorraldamiseks loodi sihtasutus, kutsus peapiiskop Jaan Kiivit selle nõukogu tööd juhtima Jüri Ehasalu. Tallinna toomkoguduse juhatuse aseesimees Jüri Ehasalu oli valmis vastu võtma vastutust, mis sidus teda kirikulehe tööga enam kui paarikümneks aastaks. Taustaks majandusinimese mõtlemine ja meediatöö kogemus Maalehega.

Neile aastatele tagasi mõeldes on koostööst hinges rahu ja heameel, et sammusime ühte jalga täielikus teineteisemõistmises ja toetamises. Rahalistele raskustele lehe väljaandmisel otsisime üheskoos lahendusi. Kulutasime ka rahandusministeeriumi uksi, sest Jüri Ehasalu meelest oli ja on Eesti Kirik aateleht, nagu mitmed teisedki väljaanded, mis riiklikul dotatsioonil.

Mäletan ja mälestan head kaasteelist ja mõttekaaslast.

Sirje Semm

peatoimetaja, SA Ajaleht Eesti Kirik juhatuse esimees ajal, mil Jüri Ehasalu oli sihtasutuse nõukogu esimees

Kristuse elav sõna oli teda puudutanud

Jüri Ehasalu oli  pikka aega toomkoguduse nõukogu liige ja 25 aastat ka juhatuse aseesimees, kes paljudes koosseisudes ja mitmete toomkoguduse õpetajatega koos aitas kogudusel hästi püsida.

Tema ei teinud vahet, kas inimene oli nõukas või jõukas, lihtne või mitte, ta kuulas ära ja pani tähele. Kus Jüri Ehasalu sai, seal aitas kaasa, et hea sõna jõuaks inimesteni. Olgu seda vaimulikul laulupeol, olgu seda ajalehe Eesti Kirik juures.

Sõna täpsuse, selguse ja mõju tähendust teadis ta väga hästi, sest Kristuse elav sõna oli teda eriliselt puudutanud! Hoidku nüüd Jumala elav sõna teda oma taevases valguses! 

Arho Tuhkru

Tallinna toomkoguduse õpetaja

Jumal armastab rõõmsat andjat

Jüri Ehasalu lemmiksalme oli „Jumal armastab rõõmsat andjat“ (2Kr 9:7). Selleks, et saaksime anda, peab meile olema enne antud ja peame selle antu ka vastu võtma. Jürile oli antud palju. Tema korralduslikest võimetest kuni suurepärase sõnaseadmiseni, tema kustumatust tõejanust teeniva armastuseni, tema sädelevast huumorimeelest peenekoelise ilutajuni.

Temas said hästi kokku kaks mitte just kõige paremini omavahel sulanduvat – kristlus ja äri. Ühes oma juubeliintervjuus ütles ta, et „äri on konkurents, aga äri ei ole alatus“ ning et „tõekspidamised peaksid ilmnema inimese tegudes ja hoiakutes“.

Jüri läbivaks hoiakuks nii igapäeva- kui ärielus oli jõuliselt lõpuni minev ausus, saadetuna tagasihoidlikkusest. See harvaesinev kombinatsioon tõstis ta rambivalgele. Ometi mitte nõnda, et selles valguses ise särada, vaid anda au Temale, kes oma armastuse ja andidega oli teinud temast andja.

Veel on tänaseks igavikuväravast sisseastunu öelnud, et „elus olen kõige rohkem rõõmu leidnud kirikutööst“. Ta on andnud oma panuse rohkem kui kahekümnele EELK nõukogu, komisjoni ja tegevusvaldkonna tööle. Lisaks  kaastöö ja toetused erinevatele kogudustele ja nende projektidele.

Jüri südames oli kindel koht neil, kellel elus on olnud vähem õnne, kelle kanda on haiguse või vanaduse koorem. Tema viimaste aastate kaasalöömine Tallinna Pensionäride Ühenduses on heaks tunnistuseks sellest. Samuti metseenlik teenimine Usuteaduse Instituudi Evald Saagi toetusfondis. Küllap oli see seotud kompromissitu õiglustunnetusega, eelkõige aga avara ja abivalmis südamega.

Olen tänulik Jumalale, et võisin kuuluda Jüri lähedaste sõprade ringi. Jään alati meenutama tema avatud kätt ja südant. Nõnda ta andis ja jagas rõõmsa meelega, kuniks tuli aeg anda iseennast. Täielikult ja lõplikult. Anda ja usaldada ennast jäävalt Jumala kätesse, teades, et need käed on head ja armastavad, sest „Jumal armastab rõõmsat andjat“. Samuti anda ennast meie mõtetesse, südametesse ja mälestustesse.

Ove Sander

piiskop

Tõe ja õiguse eest seistes

Viimased peaaegu veerandsada aastat, mil ma Jüri Ehasalu isiklikult tundsin ja temaga lähemalt läbi käisin, on täis arvukalt omavahelisi kohtumisi, sisukaid nõupidamisi, südamest südamesse toimunud usalduslikke kõnelusi, nagu ka asjalikke arutelusid.

Oluline on mõista, et Jüri Ehasalu pidas tõde alati kõige olulisemaks ja oli tõe nimel valmis võitlema. Isegi siis, kui kellegi teise arusaam tõest oli erinev tema tõest. Tal oli väga hea, aga ka pikk mälu.

Tõe ja õiguse eest seisis Jüri Ehasalu oma veendumuste ja usu tõttu. Ta oli väga tubli Jeesuse õpetuse järgija ja ustav kirikuline. Väga harva möödus mõni pühapäev või kirikupüha, kui kirikupingis ei olnud kirikuliste seas Jüri Ehasalu.

Oli kirikukalendri väiksemaid pühi ja tähtpäevi, mil Jüri Ehasalu oli peaaegu et ainus, kes lisaks vaimulikule, organistile ja kirikumehele jumalateenistusel osales. Kui teda kirikus ei olnud, oli tal alati kaalukas põhjus. Üks jumalateenistuselt puudumise põhjus oli külaskäik Soome õe juurde, keda ta väga armastas. Siinjuures minu südamlik kaastunne Jüri Ehasalu õele perega.

Igapühapäevase kirikulisena oli Jüri Ehasalul aastaid oma väljakujunenud istekoht kõikides nendes kirikutes, kus ta pühapäevast pühapäevani erinevatel eluperioodidel jumalateenistustel osales. Mulle ei meenu ka kedagi teist, kellel oleks olnud alati jumalateenistusel kaasas oma isiklik lauluraamat, mida ta sellega seotud tähendusrikaste mälestuste tõttu väga armsaks pidas. Seda lauluraamatut hoidis ta väga.

Oma koju oli Jüri Ehasalu lasknud projekteerida ja ehitada kodukabeli, kus Jumalaga igapäevaselt palves kõneleda. Jüri Ehasalu armastas Jumalat ja Jumal armastas teda …

Jää Jumalaga, armas vend ja kunagine hea sõber Jüri …

Urmas Viilma

peapiiskop

---

Peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Ove Sanderi tekstid ilmuvad lühendatud kujul ning on tervikuna loetavad Eesti Kiriku digilehes

Jüri Ehasalu ametid kirikus

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse aseesimees, 25 aastast kaks esimehe ülesannetes
Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni õiguslike küsimuste alakomisjoni
kaasesimees kuni maini 2022
EELK XXVII–XXIX  kirikukogu liige
EELK revisjonikomisjoni, majandusnõukogu  (neli koosseisu), kirikukohtu ja arengunõukogu liige
Tallinna praostkonna sinodi  saadik 
SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimees
EELK Kirikupäeva ja Laulupeo SA nõukogu esimees
OÜ Kiriku Varahaldus nõukogu liige ja seejärel nõukogu esimees
Meediakeskuse Eesti Luterliku Tunni Teenistus juhatuse esimees
Ajalehe Eesti Kirik kolleegiumi liige
Tallinna Toomkiriku Oreli Fondi juhatuse  aseesimees
Tallinna Jaani Kiriku Oreli Fondi juhatuse aseesimees
Juuru Mihkli Kiriku Oreli Fondi juhatuse liige
Tallinna praostkonna revident
Tallinna Toomkooli SA nõukogu liige
Tallinna Toomkooli kolleegiumi liige
Evald Saagi stipendiumikomisjoni juhatuse liige
SA Tallinna Toomkiriku Kristliku Kultuuri ning Eetiliste Väärtuste Õppe- ja
Konverentsikeskus juhatuse liige
Tallinna Jaani koguduse nõukogu liige

Vaimu Vara sarja neljanda raamatuna ilmus Tallinna Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siimu kogumik „Dormi Secure“. Värske teos sisaldab autori kirikuaasta pühapäevade ja pühade jutlusi, lisaks ka kõnesid ja palveid.

Piiskop Ove Sander, kelle initsiatiivil raamat sündis, väljendas oma heameelt ja tänu: “Olen rõõmus ja tänulik, et õpetaja Joel Siim võttis minu pakkumise vastu selle raamatu koostamiseks ning raamat valmis vaid loetud kuude jooksul. Tänan kõiki, kes ühel või teisel viisil on olnud toeks selle raamatu ilmumisel. Tänu Jumalale.”

Piiskop iseloomustas teost kui sügavat ja mitmetasandilist lugemist. “Võiks öelda, et tegu on lausa akadeemilise väljaandega, kus joonealuste selgituste arv ulatub kolmesajani, kuid mis on samaaegselt sügavalt ja isiklikult läbitunnetatud ja -elatud Tõde Kristusest. Olen kindel, et see raamat saab teenima väga avarat spektrit lugejaskonnast, samuti inimesi nende elu ja usuliste otsingute erinevatel perioodidel,” lisas Sander.

Raamatu tagaküljel mõtiskleb autor: “Minu jaoks on kuidagi eriliselt kõnekas see, mille järgi Emmause jüngrid Jeesuse ära tunnevad. Kogu pika tee Jeruusalemmast Emmaus­se oli ülestõusnud Jeesus neid saatnud, kuid jüngrid ei tundnud teda ära. Alles Emmausse jõudes tundsid nad ta leivamurdmisest ära. Jeesus tegi leiba õnnistades midagi sellist, mis oli omane ainult talle: õnnistas leiba, murdis ja ütles: „Võtke, sööge, see on minu ihu.“ Õnnistas ja jagas karikat: „Võtke, jooge, see on minu veri.“ See on see, mida teised ei tee, mis on kristlastele ainuomane. Kristus on see, kes ühendab ja liidab inimesed üheks perekonnaks. Kristuse tegelik kohalolu armulauas on see teoloogiline punkt, mis ühendab. See on väga paljude kirikute ühine tunnistus, see on see, mille abil otsida vastastikust mõistmist, lepitust ja üksmeelt.”

„Dormi Secure“ on neljas teos EELK Vaimu Vara kirjastussarjas. Varem on sarjas ilmunud Ove Sanderi „Kõik on arm“, Evald Saagi „Et meis oleks elu“ ning Kristjan Paju „Sa oled mind saatmas“.

Soosinguajad

Pühakirjalugemised:

Jeremija 18:1–10 Tähendamissõna potissepast
Ilmutuse 3:1–6 Läkitus Sardese kogudusele
Luuka 19:41–48 Jeesus nutab Jeruusalemma pärast ja ajab kaubitsejad templist välja

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 457 – Oh tulge, teda kummardage

Päeva laul: 217 – Oh armas Jumal, avita

Jutluselaul: 469 – Kui tuleb käia võõraid radu

Mälestuslaul: 459 – Õnnista, Looja Vaim

Korjanduslaul: 458 – Tõuse, valgus igavene

Lõpulaul: 450B – Hoia, Jumal, Eestit

Jumalateenistusel teenivad:  õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Gustav – Leo Kivirand.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

2. Ajaraamat 1:7–12 Saalomon palub enesele tarkust

1. Peetruse 4:7–11 Olge siis arukad ja kained palveteks

Luuka 16:1–9 Tähendamissõna kavalast majapidajast ja rikkuse õigest kasutamisest

Jumalateenistuse laulud:
Alguslaul: 290 – Au Jumalale, kiitus ka
Päeva laul: 326 – Oh vaga Jumal, kes
Jutluselaul: 289 – Sind, Jumal, tahan armastada
Mälestuslaul: 343:7 – Ei sellelt ilmalt abi oota
Korjanduslaul: 330 – Tule, Jeesus, helde armutooja
Lõpulaul: 36 – Su annid, kõige armu Jumal

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Tõde ja eksitus

Pühakirjalugemised:

Iiob 28:7–15, 23–28 Tõelise tarkuse asupaik

1. Johannese 4:1–6 Õigest ja valest vaimust

Matteuse 7:15–23 Hoiduge valeprohvetite eest

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 193 – Kirik, püha paik

Päeva laul: 365 – Löö lõkkele, mu usu säde

Jutluselaul: 328 – Rõõmusta, rõõmusta

Mälestuslaul: 253 – Koju, vaikse rahu poole

Korjanduslaul: 296:1- – Jeesusele, Jeesusele tahan laulda ma

Lõpulaul: 190 – Tänu, kiitust, Issand, Sulle toome

Jumalateenistusel teenivad:  õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu

Toomkirik on avatud E -P 9 -17

Kesknädala orelikontsertide sari Tallinna Toomkirikus, mida korraldab Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, sai alguse 2007. a. ning toimub 2025. aasta suvel juba 19. korda.

Tänavune kontserdisari kannab nime “Ukraina meie südames”. Kõigil kontsertidel tuleb muu muusika kõrval esitusele ukraina helilooming – nii oreliteoseid kui laule ning muud instrumentaalmuusikat. Toomkirik ootab teid osa saama kuuest eriilmelisest kontserdist, kus esinevad interpreedid nii Eestist kui Ukrainast, Belgiast, Soomest ja USA-st.

6. augustil kell 19 esineb sarja viimasel kontserdil noor Eesti organist Brigitta Petropavlova.

Ootame teid kuulama!

Kontserdi kava:

V. Honcharenko (1959) – Antifoonid
M. Shukh (1952-2018) – Ave Maria
S. Lunjov (1964) – Libera me
A. Pärt (1935) – Da pacem Domine
L. Vierne (1870-1937) – Rêverie
J. Reubke (1834-1858) – Sonaat 94. psalmile c-moll

Brigitta-Selestine Petropavlova alustas muusikaõpingud 2004. aastal Ahtme Kunstide Koolis (Kohtla-Järve, Ida-Virumaa) klaveri erialal, alates 2010. aastast õppis ta samas koolis lisapillina ka orelit.
Aastatel 2017-2020 õppis Brigitta G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis orelit Kristel Aeru juures, samuti klaverit Ülle Sisa, Kadri-Ann Sumera ja prof Peep Lassmanni juures. 2018. aastal sai temast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane prof Andres Uibo oreliklassis ning 2022. aastal sai bakalaureuseõpe lõpetatud (cum laude).
Brigitta jätkas õpinguid prof Helmut Deutsch’i oreliklassis magistrantuuris Saksamaal (Hochschule für Musik und Darstellende Kunst Stuttgart), mille ta lõpetas käesoleval aastal kõrgeima hindega (1,0). Suvesemestril 2025 jätkab ta õpinguid Konzertexamen õppesuunal Stuttgardis (edasijõudnud interpreetidele).

Brigitta on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel ja festivalidel.
Ta on tegutsenud organistina EELK Nõmme Rahu koguduses, eelmisest aastast ka evangeelses koguduses Stuttgardis (Ev. Kirchengemeinde Möhringen). 

 Kirgastatud Kristus.

Pühakirjalugemised:

2. Moosese 3:1–6 Jumal kutsub Moosese

2. Peetruse 1:16–18 Prohvetite ja apostlite tunnistus

Matteuse 17:1–8 Jeesus kirgastatakse

Alguslaul: 305 – Suur Jumal Sa

Koor
Koor

Mälestuslaul: 414 – Õhtu eel

Korjanduslaul: 472:1- – Säravaim täht

Koor
Koor

Lõpulaul: 293 – Ilusam Kristus

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo, kaastegev vokaalansambel Fenestra (Freiburg, Saksamaa), dirigent Laura Škarnulite.

Toomkirik on avatud E – P 9 -17

Kesknädala orelikontsertide sari Tallinna Toomkirikus, mida korraldab Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, sai alguse 2007. a. ning toimub 2025. aasta suvel juba 19. korda.

Tänavune kontserdisari kannab nime “Ukraina meie südames”. Kõigil kontsertidel tuleb muu muusika kõrval esitusele ukraina helilooming – nii oreliteoseid kui laule ning muud instrumentaalmuusikat. Toomkogudus ootab teid osa saama kuuest eriilmelisest kontserdist, kus esinevad interpreedid nii Eestist kui Ukrainast, Belgiast, Soomest ja USA-st.

30. juulil kell 19 esineb sarja viiendal kontserdil Soome organist Arttu Selonen.

Kontserdi kava:

Charles-Marie Widor (1844–1937) Orelisümfoonia nr. 5 op. 42 nr. 1 I Allegro vivace
Bohdan Kotyuk (1947) Benedictus
Johann Sebastian Bach (1685–1750) Vater unser in Himmelreich BWV 682
Veli Kujala (1986) Triptychos: II Spheres
Max Reger (1873–1916) Wachet auf, uns ruft die Stimme op. 52, nr. 2

Ootame teid kuulama!

Piletid 12/8 € müügil kohapeal

Organist Arttu Selonen alustas Turu lähedal asuva Raisio koguduse kantorina 2025. aasta kevadel. Ta on muusikaosakonna juhataja ning vastutab oma töö raames Raisio kiriku oreliprojekti eest. Varem on ta töötanud kantorina muuhulgas Helsingi ja Turu toomkiriku kogudustes. 2022. aastal valiti ta Turu toomkiriku aasta nooreks organistiks. 2024. aastal oli ta Helsingi Muusikakeskuses G. F. Händeli oratooriumi “Messias” kooripartiide organist 300-liikmelise koori ees ning esines ka Rouenis Prantsusmaal asuva St. Ouen’i kloostrikiriku maailmakuulsal Cavaillé-Colli orelil. Selonen on Soome orelikunsti edendava seltsi Organum esimees.

Seloneni õpetajateks on olnud Markku Hietaharju, Jaana Ikonen ja Anu Pulkkinen. Lisaks kraadiõppele on ta õpetajana osalenud ka mitmetel meistrikursustel, sh Jean-Baptiste Monnot’, Louis Robilliardi, Jean Guillou ja Matthias Havinga käe all. Romantismiajastu orelitraditsioonid on talle eriti südamelähedased, kuid ta arendab oma repertuaari laialt.

2021. aastal lõpetas Selonen Sibeliuse Akadeemia muusikamagistri kraadiga orelimängu erialal. Varem õppis ta kirikumuusikat Sibeliuse Akadeemia Kuopio osakonnas. Selonen alustas oreliõpinguid Turu Puolalanmäki muusikakeskkoolis Anu Åbergi juhendamisel. Enne professionaalseid muusikaõpinguid mängis ta klaverit Turu piirkonna muusikainstituudi pop/džäss-liinis.

Armastuskäsk

Päeva juhtsalm: „Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!“ Jesaja 43:1

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

3. Moosese 19:1–4, 11–18 Mitmesugused käsud ja seadused
Roomlastele 12:16–21 Üleskutse kristlikuks eluks
Matteuse 5:20–30 Jeesus õpetab käskusid

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul      181    Issand kes  Sa pühas sõnas
Pealaul          307         Õnnis, kes ei võta teha
Jutluselaul   311 1-4  Oh mis kallid annid saame
Kantslisalm  311: 5       Kes Sa Isast taevast tuled
Mälestuslaul 345           Oota hing, oh oota
Korjanduslaul   277     Järgime nüüd Jeesust Kristust
Lõpulaul      290         Au Jumalale, kiitust ka

Jumalateenistusel teenivad

EELK Jõgeva koguduse õpetaja Georg Glaase, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E – P 9 – 17

Toomkirikusse kontserdile oli kutsutud õpetaja sugulasi, sõpru, ametivendi, Toomkoguduse usaldusisikuid ja kaastöölisi. Põhjus on kirjas tordil tordilt – JS 50.

Bachi, Pärdi ja Widori muusikat esitasid Kadri Ploompuu , Pille Metsson ja Kristjan Kannukene.
Kuulajaid ja õnnitlejaid oli palju.

Toomkirikus esitles õpetaja Joel oma jutluseraamatut “Dormi secure”. Peaaegu kõik raamatud, mis kirikusse olid jõudnud, leidsid ka omaniku. Mõni osteti juba jõulukingikski.

13. juuli jumalateenistuse järel laulis kogu kirik koos Põhjakiriku juhtivpiiskopiga eesotsas õpetajale sünnipäevalaulu.

Kesknädala orelikontsertide sari Tallinna Toomkirikus, mida korraldab Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, sai alguse 2007. a. ning toimub 2025. aasta suvel juba 19. korda.

Tänavune kontserdisari kannab nime “Ukraina meie südames”. Kõigil kontsertidel tuleb muu muusika kõrval esitusele ukraina helilooming – nii oreliteoseid kui laule ning muud instrumentaalmuusikat. Toomkogudus ootab teid osa saama kuuest eriilmelisest kontserdist, kus esinevad interpreedid nii Eestist kui Ukrainast, Belgiast, Soomest ja USA-st.

23. juulil kell 19 annavad kontserdi organist Kadri Ploompuu ja mandoliinimängija Alina Sakalouskaya. Nende kontserdi kavas on ukraina, eesti, läti ja ka prantsuse muusikat – V. Silvestrov, M. Kolessa, V. Honcharenko, P. Vasks, E. Ešenvalds, N. Hakim, R. E. Maimets.

Piletid 12/8 € müügil kohapeal.

Duo Kadri Ploompuu – Alina Sakalouskaya on koostööd teinud alates aastast 2007, esinedes sageli ka triona koos flötist Oksana Sinkovaga. Kontserte on antud paljudes kirikutes ja kontserdisaalides Eestis, samuti ka Soomes, Taanis ja Venemaal.

Kadri Ploompuu on Tallinna Toomkiriku organist alates 1990. aastast. Ta on sellest ajast alates andnud toomkirikus sadu soolo- ja kammermuusika kontserte ning on tööülesannete tõttu ka kiriku kontserdielu produtsendi rollis.
Interpreet on alates 1985. aastast esinenud soolokontsertidega kõikjal Eestis, samuti välismaal (Taanis, Rootsis, Saksamaal, Šveitsis, Suurbritannias, Venemaal, Poolas, Lätis, Soomes, Islandil) ning teinud koostööd väga paljude interpreetidega.
Kadri Ploompuu on lõpetanud 1979. a. G.Otsa nim. Tallinna Muusikakooli klaveri ja oreli erialal (õpetajad Leelo Kõlar ja Aime Tampere) ning 1985. a. Tallinna Riikliku Konservatooriumi samuti klaveri ja oreli erialal, õppejõududeks professorid Lilian Semper ja Hugo Lepnurm.

Alina Sakalouskaya on Valgevenes sündinud ja hariduse saanud sopranlauto- ja mandoliinivirtuoos, kes on esinenud solistina Ungaris, Hispaanias, Venemaal, Soomes, Saksamaal, Itaalias ja mujal. 
Alina Sakalouskaya on võitnud laureaaditiitleid ja auhindu rahvusvahelistel konkurssidel Valgevenes, Venemaal, Itaalias ja Soomes. Ta on olnud õppejõud Valgevene Kultuuriinstituudis ja Muusikaakadeemias ning on paljude instrumentaalmuusika aranzheeringute autor. Alina Sakalouskaya repertuaari kuuluvad itaalia, saksa ja prantsuse vanade meistrite teosed, aga ka kaasaegsete heliloojate looming. Mandoliini on ta mänginud ansamblis koos klaveri, klavessiini, harfi, oreli, kitarri, flöödi, saksofoni, akordioni ja kammerorkestriga. 
Alates 2007 aastast on ta mänginud ansambli Armonia (flööt, mandoliin, orel) koosseisus, kellega on välja antud ka CD ”Hingekeeled”.

Viiuldaja, dirigent, multiinstrumentalist ja ansambli Hortus Musicus asutaja Andres Mustonen ning koorijuht ja vokalist Jaanika Kuusik astuvad üles Eesti ühe tegusama vanamuusikaansambli Floridante solistidena. Sopran Jaanika Kuusiku kristalselt lendlev hääl kõlab sagedasti ansamblite Duo ObSolute ja Hortus Musicus kontsertidel.
Kontserdil kõlavad Johann Sebastian Bachi, Georg Friedrich Händeli ja Henry Purcelli kaunimad aariad ning teosed viiulile, klavessiinile ja basspillile viola da gamba.
Kontserdi kestus on 1h.
Piletid hinnaga 25.- / 15.- on saadaval Piletikeskuses ja tund enne algust kohapeal.

Issanda teenistuses.

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, organist Kadri Ploompuu