Pühakirjalugemised:

1. Moosese 3:1–7 Aadam ja Eeva ning hea ja kurja tundmise puu

Heebrealastele 4:14–16 Jeesusest kui suurest ülempreestrist

Matteuse 4:1–11 Jeesust kiusatakse kõrbes

Alguslaul: 69 – Jeesus, Sinu risti alla

Päeva laul: 316:1-3 – Jeesus, oh aita, et võimust võin saada

Jutluselaul: 366 – Ma olen usus kindel, tugev

Ordinatsioonilaul: 130 – Oh Looja Vaim nüüd hingesse

Mälestuslaul: 370 – Koju soovib süda

Korjanduslaul: 74:1- – Mu Jeesus, kallis elu

Lõpulaul: 72 – Laulukeelil kuulutame

Jumalateenistusel teenivad:  piiskop Ove Sander, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo.

Toomkirik on avatud T – P 10 – 16

20. veebruaril 2025.a. avati Tallinna Toomkiriku Inglikabelis Eduard von Gebhardti loomingu näitus “Altarimaalist eksliibriseni”. Pildigalerii autor Endel Apsalon.

 Päeva teema: patukahetsus ja paast

Päeva juhtsalm: Kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla. Galaatlaste 4:4

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

Joel 2:12-17              Pöördu minu poole paastudes, nuttes ja kurtes!

2. Peetruse1:1-11    Üleskutse pühale elule

Luuka 13:22-30       Tähendamissõna lukku pandudu uksest

Jumalateenistuse laulud

Alguslaul                   67             Su poole, Jeesus, süda sõuab

Päevalaul                  272           Jeesus minu kalju

Litaania                     475          Litaaniapalve

Ettevalmistuslaul  65: 1-3   Loo puhas süda minule

Lõpulaul                   65: 4-5   Mu lootus, Isa, kinnita

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, organist Kadri Ploompuu,

KARJASEKIRI PALVEPÄEVAKS JA PAASTUAJA ALGUSEKS

Tuhkapäeval, 5. märtsil 2025

Kristuses armastatud õed ja vennad, kallid sõbrad!

Soovin Teile Issanda armu, õnnistust ja lähedalolu, kui oleme Tuhkapäevaga alustamas 40-päevast patukahetsuse, andestuse ja meeleparanduse teekonda, mille üle on Jumala Sõna prohvet Joeli raamatust: „Pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest Tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja Tema kahetseb kurja.“ (Jl 2:13)

Varasematel aegadel pühitseti paastuaja algust nn palvekolmapäevaga. Seda peeti eriliseks palvepäevaks, kus lisaks isiklikele vajadustele võeti eestpalvesse ka oma maa ja rahvas. Kas ei ela me täna ajas, kus meie väljakutse on veelgi suurem – me ei palveta mitte ainult Maarjamaa, vaid paljude maade ja rahvaste ning viimsena kogu maailma rahu, püsimise ja tuleviku eest.

Oleme kohustatud jätkama oma palveid Ukraina eest, samuti olukorra eest Pühal maal ning teistes sõjakolletes. Samuti võlgneme oma palveid rahvastele, keda on rõhumas totalitaarsed režiimid. Palvetagem riigijuhtide ja valitsuste pärast, et nende tegevus võiks sillutada teid vastastikusele mõistmisele ja rahule. Tehku Issand meist kõigist rahutegijad! (Mt 5:9) Palvetagem samuti, et me pööraksime oma pilgud muredelt, rahutuselt ja kõigelt negatiivselt Jeesusele, „kes sõitles tuult ja veemöllu ja need vaibusid“. (Lk 8:24)

Paastuaega on nimetatud ka kannatusajaks. Mõtteks on olnud ja on, et käia vaimus koos Kristusega Tema kannatuse ja lunastuse teel ning leida sellest tuge oma kannatustele. Teisisõnu, et Kristuse kannatuste läbi mõtestada meile osaks saanud raskusi ja katsumisi nii isiklikul pinnal kui avaramas plaanis. Inimestena oleme valmis suurteks ohvriteks, kui neid saatvatel kannatustel on meie jaoks mõte. „Otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu.“ (2Kr 1:5)

Kristus on igal päeval meie eest ristikannatuses, oodates meie pöördumist ja meeleparandust, mida kingib Tema armastus, sest „Tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest“. Mistahes rahval ja maailmal on tulevik ainult koos Jumalaga. Just sel põhjusel on Tuhkapäeva jumalateenistusel loetud Jumala pühi käske, et allutada end taas Tema tahtele ning selles olevale õnnistusele ja lootusele. Tema tahe meile on igavene elu ning tee kirkusele läheb kannatuse kaudu.

Õnnistussooviga

Ove Sander
Piiskop peapiiskopi ülesannetes

Lae alla fail SIIT (PDF)