Palvepühapäev. Rogate. Südame kõne Jumalaga

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! Ps 66:20

Pühakirjalugemised:

2. Moosese 17:8–13 Niikaua kui Mooses hoidis käe ülal, oli Iisrael võidukas amalekkide vastu
Jaakobuse 5:13–16 Palve väest
Luuka 11:5–13 Jeesus õpetab jüngreid palvetama

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 365 – Löö lõkkele, mu ususäde
Päeva laul: 315 1-3 – Eks see ole arm ja heldus
Jutluselaul: 36 – Su annid, kõige armu Jumal
Mälestuslaul: 439 – Oma käed Sa laota
Korjanduslaul: 333:1- – Üles, üles Jeesu juurde
Lõpulaul: 392B – Tänu Sulle, Taevaisa

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

Toomkirik on avatud E-P 10-16

Päeva juhtsalm ” laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid.” Psalm98:1

Jumalateenistuse pühakirjatekstid:

Jesaja 4:2-6 Jeruusalemma õnnelik tulevik
1.Johannese 3:18-24 Vaimus me tunneme ära
Johannese 15:10 – 17 Et teie rõõm saaks täielikuks

Jumalateenistuse laulud
Alguslaul 295 Issand, mu Jumal, Sind tahan
Päevalaul 115 Oh, surmavõitja tule Sa
Jutluselaul 301 1-4 Oh anna tuhat keelt Sa mulle
Kantslisalm 301 8 Mu kiitus Jumal, astu võta
Mälestuslaul 261 2-3 Tähtede taga
Korjanduslaul 296 Jeesusele, Jeesusele
Lõpulaul 386 Jumal, Sind me kiidame

Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu

Pühakirjalugemised:

VT lugemine: Js 30:15-21
UT lugemine: 1Kr 4:9-15
Evangeelium: Jh 14:1-14

Jumalateenistuse muusika:

Protsessioonimuusika: J.-N. Lemmens “Marche Pontificale”
Alguslaul: 203 – Kõrged uksed, lahti minge
Solist Ott Indermitte: A. Kapp “Kiida, mu hing, Jehoovat”
Solist  Ott Indermitte: H. Tulve “Ole tervitatud, Maarja”
Päeva laul: 115 – Oh Surmevõitja, tule Sa
Jutluselaul: 463 – Su rahu, Issand, täidab
Solist Ott Indermitte: G. Faure “Salve Regina”
Solist Ott Indermitte: H. Lepnurm “Sinu käes on minu aeg”
Korjanduslaul: 161 – Küll kannab kindel kalju
Peeter Kaljumäe klaveril: L. van Beethoven “Pateetiline sonaat” II osa
Lõpulaul: 163 – Üks kindel linn ja varjupaik
Lõpumuusika: M. Nagel „The Strong-Tower-Postlude (Ein feste Burg ist unser Gott)“

Missal teenivad:

Ametisse seadja peapiiskop Urmas Viilma

Assistendid

piiskop Ove Sander
piiskop Anti Toplaan
piiskop Marko Tiitus
peapiiskop emeeritus Andres Põder
piiskop emeeritus Tiit Salumäe
piiskop emeeritus Joel Luhamets
kantsler Andrus Mõttus
assessor Toomas Nigola
assessor praost Katrin-Helena Melder
praost Jüri Vallsalu
praost Margus Kirja
praost Tauno Toompuu
Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja, toompraost Arho Tuhkru
Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim
Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse diakon René Paats
Nõmme koguduse abiõpetaja Marek Alveus
Konsistooriumi asekantsler Ülle Keel
Kirikukogu abijuhataja Riivo Sinijärv

solist Ott Indermitte
klaveril Peeter Kaljumäe
kantor Veljo Reier
organist Kadri Ploompuu
organist Kristel Aer (lõpumuusika)

Jumala rahva koduigatsus – “Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud!” 2 Kr 5:17

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.

Pühakirjalugemised:

5. Moosese 30:19–20 Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada
Heebrealastele 11:2, 13–19 Iisak sai ettetähenduseks surnuist ülestõusmisest
Johannese 14:1–7 Jeesus julgustab jüngreid

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 308:1-2 – Ühtlasi kiitkem
Päeva laul: 120 – Võitja, võta võidupalmid
Jutluselaul: 305 – Suur Jumal Sa
Mälestuslaul: 261 – Tähtede taga
Korjanduslaul: 355A – Ligidal on Jumal
Lõpulaul: 107 – Rõõmus kõlagu me hüüd

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu.

Pärast pühapäevast jumalateenistust esitleti 14. aprillil Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus kirikuhoonele pühendatud kuldmünti.

Eelmise, 2023. aasta lõpus sai alguse kuldmüntide kollektsioon „Eesti kaunimad kirikud“, millel kujutatakse Eestimaa kauneid pühakodasid. Meenemündid valmivad OÜ Eesti Mündiäri ja SA EELK Toetusfondi koostöös.
Puhtast kullast vermitud münte valmib kollektsioonis kokku seitse. Eelmiste Jõulude ajal ilmunud esimene münt oli pühendatud Viljandi Jaani kirikule, teine aga Tartu Maarja kirikule ja nüüd on Tallinna Piiskopliku Toomkiriku kord.
Uut kullast meenemünti esitles toomkirikus ettevõtte poolt Kristine Kruuv ja tema kinkis ka esimesed meenemündid peapiiskop Urmas Viilmale, pr Katri Gailitile Toetusfondist ning ka koguduse õpetaja Arho Tuhkrule. Kohapeal sai  münte tellida ja tutvumiseks vaadata.  Vanal ajal oli mündivermimine vaid maaisandate eesõigus, kes seda õigust ka üsna kiivalt kaitsesid. Seega seekordne sündmus on toomkiriku jaoks esmakordne, kuna Tallinna toomkirikul seda eesõigust pole kunagi olnud. Mündiäri toetab ka läbi Toetusfondi kirikute restaureerimist.

Hetk mündiesitluselt pildil vasakult: Katri Gailit, Kristine Kruuv, peapiiskop Urmas Viilma ja Arho Tuhkru.

Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. Jh 10:11a,27-28a

Pühakirjalugemised:

Miika 7:14–20 Karjata kepiga oma rahvast

Heebrealastele 13:20–21 Jumal on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase

Johannese 10:1–10 Jeesus on uks lammaste jaoks

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 224 – Mu helde Karjane, oh Jeesus

Päeva laul: 317 – Jeesusega käia võtkem

Jutluselaul: 330 – Tule, Jeesus, helde armutooja

Mälestuslaul: 364 – Jehoova on mu Karjane

Korjanduslaul: 284 – Sa, Jeesus, oled eluteel

Lõpulaul: 201 – Jeesus, hea Karjane

Teenivad: peapiiskop Urmas Viilma,  õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Piret Aidulo. Kirikukohv.

Kontserdi korraldaja MTÜ Voces Tallinn. Piletid müügil Piletikeskuses.

Quasimodogeniti – ülestõusnu tunnistajad

Päeva juhtsalm: Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on  meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. 1. Peetruse 1:3

Jumalateenistuse pühakirjatekstid

Sakarja 8:12–13  Kui ma teid päästan, saate te õnnistuseks

Apostlite teod 13:23–33  Pauluse kõne Pisiidia Antiookias

Luuka 24:36–49  Jeesus ilmub üheteistkümnele jüngrile

LAULUD

Alguslaul            298          Kiida nüüd Issandat

Päevalaul            111          Mu süda ärka, virgu meel

Jutluselaul           119         Võidu saanud, võidu saanud

Mälestuslaul       261  2-3  Tähtede taga

Korjanduslaul     122          Me täna sellest mõtleme

Lõpulaul             363          Et Kristust vastu võtta

Jumalateenistusel teenivad: peapiiskop emer. Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, diakon Renè Paats ,organist Kadri Ploompuu.

Tookirik on avatud T – P 10-16

PEAPIISKOPI LÄKITUS

Kristuse ülestõusmise pühaks

paastukuu 31. päeval Issanda aastal 2024

Aga ingel pöördus naiste poole ja ütles: „Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Teda ei ole siin, ta on üles äratatud.“ (Mt 28:5–6)

Ülestõusmishommikul nägid Jeesuse jüngrid esmalt tühja hauda. Ei kulunud palju aega, kuni nad kohtusid ülestõusnud Jeesuse endaga. Mitte tühi haud, vaid kohtumine Ülestõusnuga kinnitas jüngrite usku. Sellist kohtumist igatseme kindlasti ka ise. Meil pole seda isiklikku kohtumist aga enam tarvis, sest meie usu aluseks on meie eelkäijate tunnistus.

Tänu sellele tunnistusele on ka meil üksteisele edastada ülestõusmishommikul rohkem kui tühja haua sõnum. Me ei tervita valguse koites üksteist teatega, et Jeesuse haud on tühi, vaid sõnumiga, et Kristus on üles tõusnud. Tõesti, ta on üles tõusnud! See tõdemus ei ole teadmistel põhinev, vaid toetub meie usule. Seda usku ei saa murda ega tühistada keegi.

Kristuse ülestõusmise püha päevalauluks on kirikukalendris „Halleluuja! Jeesus elab“ (KLPR 102). Jaan Bergmanni poolt eestistatud laulu teine salm kõlab rõõmsa usutunnistusena:

Halleluuja, haud on tühi!
Ära leina asjata,
vaid sa silmad kuivaks pühi
rääkimata rõõmuga,
sest et tõusnud on su Looja.
Jeesus elab, halleluuja!

Ilmselt oleme kõik puutunud kokku leinaga. Lein kellegi lahkumise või surma järel hammustab tüki südamest ja teeb hinge haigeks. Leinamist ei saa lihtsalt lõpetada. Lein ei allu ka meie tahtele. Leina leevendab ainult aeglaselt kulgev aeg. Jüngrite lein möödus aga hetkega. Leina asendas rõõm, kui ingel naistele kinnitas: „Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Teda ei ole siin, ta on üles äratatud.“ (Mt 28:5–6)

Olgu meiegi kõigi rõõm Kristuse ülestõusmisest täiuslik – haud on tühi ja surm on võidetud. Meie kõigi lein on asjata, sest Jeesus elab, halleluuja!

Soovin kogu ristirahvale rõõmsat kohtumist ülestõusnud Kristusega ja ilusat kevadist ülestõusmisaega!

+Urmas Viilma

Pühakirjalugemised:

Hoosea 6:1–3 Kolmandal päeval aitab Ta meid üles ja me võime elada Tema palge ees
1. Korintlastele 5:6–8 Puhastage end vanast haputaignast, et te oleksite uus taigen
Matteuse 28:1–8 Jeesuse ülestõusmine

Jumalateenistuse laulud:

Alguslaul: 105 – Jeesus Kristus üles tõusnud

Päeva laul: 102 – Halleluuja, Jeesus elab

Jutluselaul: 104 – Heitlus ja lahing mööda nüüd

Konfirmatsioonilaul: 115 – Oh surmavõitja, tule Sa

Korjanduslaul: 117 – See päev on meile saabunud

Lõpulaul: 101 – Au kõrges olgu Isale

Teenivad:  peapiiskop Urmas Viilma, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats Toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel, organist Kadri Ploompuu.

2021.a oli Niguliste muuseumi ja hiljem Toomkirikusse üles seatud Christian Ackermanni tööde näitus. Tallinna oli toodud ka suur triumfirist Koeru kirikust. Enne näituse Toomkirikusse ülesseadmist oli krutsifiks asetatud kirikusse pinkide peale ja mul võimalus uurida seda krutsifiksi igast küljest.

Järgnevad mõtisklused on sündinud krutsifiksi vaatlemisel saadud kogemustest ja tunnetest. Need kannavad ühist nimetust „Membra Jesu nostri“ – „Meie Jeesuse ihuliikmed“.

Ad faciem – Nägu

Ps 31:17

Lase oma pale paista oma sulase peale, päästa mind oma helduses!

2021.a oli Niguliste muuseumi ja hiljem Toomkirikusse üles seatud Christian Ackermanni tööde näitus. Tallinna oli toodud ka suur triumfirist Koeru kirikust. Enne näituse Toomkirikusse ülesseadmist oli krutsifiks asetatud kirikusse pinkide peale ja mul võimalus uurida seda krutsifiksi igast küljest.

Järgnevad mõtisklused on sündinud krutsifiksi vaatlemisel saadud kogemustest ja tunnetest. Need kannavad ühist nimetust „Membra Jesu nostri“ – „Meie Jeesuse ihuliikmed“.

Ad cor – Süda

Ps 31:17

Mina olen vilets ja vaene, ja mu süda on läbi torgatud mu sees.

Pühakirjalugemised:

Jesaja 53 Neljas laul Jumala Sulasest
Heebrealastele 5:7–10 Kristus sai igavese pääste toojaks kõigile, kes on Talle kuulekad
Matteuse 27:33–54 Jeesus lüüakse risti

Jumalateenistuse laulud:

Koor: K. Sink ” Kyrie”

Koguduselaul lugemiste vahel: 81:1-2 – Üks süütu Tall on lepitand

Päeva laul: 94:1-2,4 – Oh Jeesus, Sinu valu

Risti ees: Kiitke, keeled, kõrgeaulist; viisil KLPR 72

Koor: V. Eville ” Nii Jumal maailma armastand”

Teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu. Kaasa teenib Toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel.

Suurel Reedel tulevad kristlased erinevatest kirikutest taas kokku, et üheskoos käia ristitee rännakut. Tallinna Piiskoplikust Toomkirikust kulgeb ristitee oma traditsiooniliste peatustega Oleviste kirikus, Peeter-Pauli katedraali eesõues, Tallinna Jaani kirikus ja Tallinna Kaarli kirikus. Suur Reede on Jeesuse kannatustee ja surmapäeva mälestamine ja sellel teel kaasaskäimine.Ristitee14 peatust kõnelevad kannatusest, hoolivusest, lohutusest, valust, surmast ja lootusest. Selle aasta Ristitee peatuste mõtisklused on kirjutanud peapiiskop Urmas Viilma.

Ristitee peatused on:

I Jeesus mõistetakse surma

II Jeesus tõstab risti oma õlgadele

III Jeesus kukub

IV Jeesus kohtab oma ema

V Siimon Küreenest sunnitakse risti kandma

VI Veronika kuivatab rätikuga Jeesuse nägu

VII Jeesus kukub teist korda

VIII Jeesus lohutab nutvaid naisi

IX Jeesus kukub kolmandat korda

X Jeesuselt kistakse riided seljast

XI Jeesus lüüakse risti

XII Jeesus sureb ristil

XIII Jeesuse ihu võetakse ristilt

XIV Jeesuse ihu asetatakse hauda

Suurele Reedele järgneb Vaikne Laupäev, mis peale vaikust juhatab sisse kiriku kõige olulisema püha – Ülestõusmispüha. Ülestõusmispühaga tähistatakse Kristuse ülestõusmist ja surma võitmist ning inimese lunastamise lugu.