Üheskoos lauldakse lühikesi ja meeldejäävaid vennaskonna laule, mõtiskletakse Jumala sõna üle ning palvetatakse kogu maailma ja iseendi eest.

Taizé vennaskond on Lõuna-Burgundias Taizé külas asuv oikumeeniline vennaskond, mille rajas 1940. aastal teoloogiatudeng Roger Schultz (1915-2005). Teise maailmasõja keeristes alguse saanud kogukond on oma eesmärgiks seadnud lepituse mittekristlaste ja kristlaste vahel. Vendade ühise elu alussambad on PALVE, TÖÖ ja KÜLALISLAHKUS.
Tänapäeval kuulub vennaskonda üle saja venna, kes elavad vastavalt mungaordu tavadele – abielutuses, varaühisuses ja priori ehk autoriteedi tunnustamises. Vennad elavad üksnes oma tööst ega võta vastu annetusi. Vendade igapäevaelu koosnebki peamiselt palvest, tööst ja sisemisest vaikusest, milles Jumal saab kohal olla. Inimesest väljaspool oleva püsiva teadvustamine muudab alandlikuks, avatuks ja usaldavaks. Varaühisus on märk ka solidaarsusest kõikide inimeste, eriti vaestega. Oikumeeniast annab tunnistust ka vennaskond ise, sest sinna kuuluvad vennad erinevatest kristlikest konfessioonidest, rahvustest, kultuurist ja ühiskonnast. Ühtsus tähendab selles kontekstis koos palvetamist ja elamist kogukonnas.

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) kutsel toimub järgmine ja järjekorras 47. Taizé Euroopa noorte täiskasvanute aastavahetuse kohtumine Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas.
Tallinna kohtumine on seni põhjapoolseim Taizé noortekohtumine Euroopas.

Täpsem info www.taizetallinn.ee

Kõik on oodatud!

28.12.2024-01.01.2025 toimub Tallinnas 47. Euroopa noorte täiskasvanute aastavahetuse kokkutulek “Usalduse palverännak”. Selle traditsiooni on ellu kutsunud Prantsusmaal tegutsev Taizé klooster, kes võõrustab igapäevaselt sadu noori palverändureid igast maailma nurgast. 

Sellel ajal on Tallinnasse saabumas kuni 4000 noort nii Euroopast kui ka Eestist. Rohkem infot kokkutuleku kohta on leitav: taizetallinn.ee

Ka meie, Tallinna Toomkogudus, aitame kaasa selle kokkutuleku paremaks õnnestumiseks. Palume igaüht teist ulatada abikäsi vastavalt oma võimalustele!

Eriliselt vajame teie abi mitmesugustes korraldusülesannetes (nii ettevalmistus perioodil kui ka aastavahetuse kokkutuleku ajal) ja külaliste majutamises oma kodus. Soovime, et meie koguduse külalised saaksid kogeda eestlaste lahkust ja südamesoojust ning tunneksid ennast oodatuna. 

Palume südamest kõiki Tallinna Toomkoguduse liikmeid ja sõpru avada oma kodud noortekohtumise osalejatele majutamiseks.
Noortele piisab väga lihtsatest tingimustest – soe tuba ja magamiskoht. Ühele inimesele piisab 2m2 põrandapinnast, majutada saab alates kahest osalejast. Noored tulevad oma magamiskoti ja magamismatiga. Südamlikkus on palju olulisem kui hästi sisustatud tuba.

Mida oodatakse külalisperelt?
Külalispere pakub noortele neljal hommikul lihtsa hommikusöögi ja 01.01 lisaks ka lõunasöögi koos perega. Kui on võimalik, võib külalisele ka õhtul pakkuda teed vm. Järgnevalt päevade kaupa kellaajaliselt kava külalisperedele:

L 28.12 kell 8-12 külaliste saabumine Toomkiriku juurde. Külalisperele antakse nende külaliste saabumisest teada ja võimalusel tulevad nad noortele vastu või juhatatakse noored ühistranspordiga majutuskohta. Hetk puhkamiseks ja värskenduseks, sisseseadmiseks. Kui on võimalik, siis sõltuvalt külaliste saabumise kellaajast, võiks pakkuda einet.
Noored tuleb juhatada Tondiraba Jäähalli õhtusöögile kell 17.30-ks. 
Kell 19 igal õhtul algab ühispalvus samas, kuhu on teretulnud kõik huvilised, ka külalispered. 
Majutuspaika jõudmine kell 21/22. 

P 29.12 hommikusöök külalisperes.
Kell 11 algab Toomkirikus jumalateenistus. 
Majutuspaika jõudmine kell 21/22. 

E 30.12 hommikusöök külalisperes.
Kell 8.30 hommikupalvus Toomkirikus.
Majutuspaika jõudmine kell 21/22. 

T 31.12 hommikusöök külalisperes.
Kell 8.30 hommikupalvus Toomkirikus.

Aastavahetuse eel kell 23 toimub noortele Toomkirikus/Toomkoolis palvus. Südaöösel algab “Rahvaste festival”, mis kestab umbes kuni kell 01.30, misjärel liiguvad noored külalisperre. Aastavahetuse sündmustest on oodatud osa võtma ka külalispered. Võimalusel palume tuua suupisteid/küpsiseid/kooki/puuvilju/limonaadi ühisele pidulauale.

K 01.01 hommikusöök külalisperes.
Kell 12 jumalateenistus Toomkirikus.
Umbes kell 14 lõunasöök külalisperes.

Külaliste lahkumine.
Kolmapäeval tuleb siiski toimida vastavalt sellele, milline on külaliste ärasõidu plaan.

Kui oled valmis osalema korraldustiimis või saad külalisi majutada, palume julgelt ühendust võtta koguduse kantseleiga: tallinna.toom@eelk.ee

Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda
aimamata võtnud külalistena vastu ingleid. Hb 13:2

Tallinna piiskopliku toomkoguduse nõukogu otsustas nimetada kultuuriauhinna Maarja medal 2024. aasta laureaadiks Matti Pätsi. Tunnustus anti igavikupühapäeval, 24. novembril üle laureaadi perele.

„Paar kuud tagasi toomkoguduse juhatus arutas, kes võiks olla laureaat. Ühe mehe nimi hakkas kõlama teistest üle. Tema rinnus tuksus kuum süda, soontes voolas tuline veri, vaimu- ja meelekindlus oli paljudele imetluseks ja juhtnööriks,“

alustas Maarja medali väljakuulutamise kõnet Tallinna piiskopliku toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, lisades, et tegu oli mehega, kes 1957. aastal andis toomkiriku altari ees leeritõotuse, 1966. aastal andis tõotuse armastada oma abikaasat ja 1992. aastal andis nõusoleku kandideerida toomkoguduse nõukokku ja juhatusse.

Laureaadiks osutus Matti Päts, kes kahjuks 14. novembril lahkust igavestele radadele. Toomkoguduse nõukogu otsustas 17. novembril anda Matti Pätsile mõeldud Maarja medali ja kultuuripreemia üle tema perekonnale.

Toomkoguduse juhatuse esimees Riivo Sinijärv luges ette nõukogu otsuse, milles on kirjas, et Matti Päts on olnud läbi elu sõnas ja teos jäävate väärtuste kandja, hoides alles Eesti omariiklust ja kirikut aegadest ja oludest hoolimata. Oma eluga on ta olnud eeskujuks ristiinimese ja toomkoguduse liikmena. Ta on olnud meelekindel ja truu Eestile ja kirikule aegadest ja oludest hoolimata.

Maarja medal anti tänuga üle laureaadi perele: lesk Valli Pätsile ja poeg Madis Pätsile ning tütar Madli Vallikivile. Tunnustuse eest tänades ütles laureaadi poeg Madis Päts, et tema isale oleks see au ja tunnustus palju rõõmu teinud.

Tallinna piiskopliku toomkoguduse nõukogu otsustas 18. juunil 2000. a juhatuse esimehe Raido Rüütli ettepanekul asutada iga-aastase Tallinna toomkiriku kultuuriauhinna nimetusega Maarja medal. Kunstiliselt kujundatud medal koos rahalise preemiaga antakse isikule, kes oma tegevusega on andnud märkimisväärse panuse Eesti kultuuriellu, kelle tegevus on süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi ja otseselt puudutanud Tallinna toomkirikut. Kandidaadi esitab koguduse õpetaja koguduse nõukogule kinnitamiseks.

Maarja medali on eelnevatel aastatel saanud Tõnu Kaljuste, Kuno Pajula, Dolores Hoffmann, Lennart Meri, Mikko Heikko, Siim Kallas, Toomas Paul, Juhan Kilumets, Philippe Jourdan, Raido Rüütel, Ivar-Jaak Salumäe, Tunne Kelam, Mati Karmin, Einar Soone, Roman Toi, Jüri Arrak, Andres Põder, Ester Mägi, Henning von Wistinghausen, Kalle Kasemaa, Lembit Peterson, Jüri Kraft, Jaan Tammsalu ja Enn Kunila.

Kätlin Liimets

“Rahvahulgad, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!“ Mt 21:9

Taaskord oleme jõudmas advendiaega ja ootame Jõululapse sündimist ja jõulude saabumist. Algab uus kirikuaasta.

Kui vaatame möödunule tagasi, tuleb kurbusega tõdeda, et ka lõppenud aastal on olnud maailmas paiku, kuhu jõulurahu sel aastal ei ulatu ega saabu. Seni, kuni inimkonnast keegi kannatab, ei saa teised olla lõplikult muretud ja õnnelikud.

Ukraina rahvas seisab silmitsi juba kolmandate sõjaaegsete jõulupühadega. Rahu, isegi jõulurahu ei ole. Ka seal, kus jõululaps Jeesus sündis ja külast külasse rännates rahusõnumit kuulutas pole rahu. Kõrge müüriga ümbritsetud Petlemmas oodatakse erilise igatsusega, et inglite laul “Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!” (Lk 2:14) võiks saada tõeks ka Jeesuse sünnilinnas. Jeruusalemm, mille väravatest Jeesus eeslisälu seljas sisse ratsutas, ootab endiselt Rahukuninga saabumist. 2000 aastat tagasi käisid Jeruusalemma saabuva Jeesuse eel ja järel rahvahulgad, kes hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!“ (Mt 21:9) Täna selliseid hõikeid Jeruusalemmas ei kuule.

Kõikjal maailmas, seal, kus elu saab kulgeda enam-vähem normaalses elurütmis, vaadatakse kirikuaasta lõppedes mõtlikult seljataha ja uue aasta alguses lootusrikkalt ettepoole – õpitakse ajaloost ja tehakse plaane. Nii ka väikesel Eestimaal.

Eesti luteri kiriku jaoks oli lõppenud kirikuaasta kindlasti ajalooline mitmel põhjusel. Üle kaheksa aasta võisime taas koguneda ühiselt kirikupäevale ja vaimulikule laulupeole, et laulda ja hõisata rõõmust, mis levib üle maa. Mitutuhat lauljat ja mitutuhat kuulajat südasuvise pärimuskultuurilinna Viljandi lauluväljakul oli unustamatu kogemus ja tõi sõjapelus rahvale vähemalt mõneks ajaks rahu südamesse ja rõõmu palgele.

Lõppeval aastal vahetus ka Eesti luteri kiriku juhtide põlvkond. Senised piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets andsid oma valdkonnas vastutuse ja juhtimise üle mantlipärijatele piiskop Ove Sanderile, piiskop Anti Toplaanele ja piiskop Marko Tiitusele.

EELK Kirikukogu tegi ajalugu, kui otsustas taastada peaaegu endisel moel Eesti- ja Liivimaa reformatsioonieelse kirikliku jaotuse. See tähendab, et alates 2024. aastast jaguneb Eesti luteri kirik territoriaalselt neljaks piiskopkonnaks: Tallinna peapiiskopkonnaks, Põhja-Eesti piiskopkonnaks, Saare-Lääne piiskopkonnaks ja Lõuna-Eesti piiskopkonnaks. Tahan loota, et see lähendab ja koondab inimesi senisest enam ning kirik jõuab kogudustele ja liikmetele lähemale. Aeg annab arutust, kas see samm ühendab meie harali vajuvat kirikut senisest rohkem.

Eeloleval 2025. Issanda aastal ootab aga ristirahvast ees üle pika aja taas võimalus tähistada Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmist üle maailma ühel ja samal ajal, sest Kristuse ülestõusmispühad langevad nii ida- kui läänekirikus samale ajale. See on võimalus koostöötahte ja osaduse rõhutamiseks ning ligimesearmastuse väljendamiseks.

Eriti oluline on see Eestimaal, kus maailmavaateline ja kanooniline lõhe ei kulge enam teineteisest kaugel asuvate patriarhide vahel, vaid on süvenemas Maarjamaa (õige)usklike, nagu ka keele- ja rahvusrühmade vahel. Vabaduse eest seismine ja vabaduse hoidmine on muutnud aktuaalseks küsimuse usuvabaduse tegelikust olukorrast ilmalikus riigis.

Seda olulisem on, et Eesti Kirikute Nõukogu otsustas kuulutada järgmise aasta teema-aastaks nimega “Tunnistatud usk”. Möödub ju 2025. aastal 1700 aastat Nikaia usutunnistuse sõnastamisest. See usutunnistus ühendab kogu kristlaskonda.

Advendiküünalt süüdates, jõulurahu oodates ja uuele aastale vastu minnes aitab teadmine, et Kristus on surnud meie kõigi nimel, meie kõigi eest ja tõusnud ka surnust üles selleks, et päästa kõik, kes Temasse usuvad. Nõnda ühendab Kristus kogu ristirahva nii surmas kui elus, mis aga kõige olulisem – igaveses elus!

Soovin kõigile rahulikku ja rõõmsat advendiaega ning õnnistatud uut kirikuaastat!

+ Peapiiskop Urmas Viilma                                                             Tallinnas, 30. novembril 2024