Kirikuaasta algus. Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses
Pühakirjalugemised:
Jesaja 62:10–12 Öelge Siioni tütrele: Vaata, su pääste tuleb! Roomlastele 13:11–14 Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal Matteuse 21:1–9 Jeesus sõidab kuninglikult Jeruusalemma
Jumalateenistuse laulud:
U.Sisask “Auväärne haldaja” Alguslaul: 4 – Nii elevil, nii rõõmus G. F. Händel “Rõõm üle maa” Päeva laul: 2 – Hoosianna, tõstke häält Jutluselaul: G. J. Vogler “Hoosianna” Sileesia rahvaviis “Maa on nii kaunis” U. Sisask “Suur Looja, valgus oled Sa” Korjanduslaul: 363 – Et Kristust vastu võtta U. Sisask “Heliseb väljadel” ja “Sind tervitan” U. Sisask “Püha” Lõpulaul: 85 – Kord rahvahulgad tervitasid
Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo, kaastegev kammerkoor Flora dirigent Kaie Sauga juhatusel.
Toomkirik on avatud: T – P 10-16
Posted in Uncategorized | MISSA – advendiaja 1. pühapäev kommenteerimine on välja lülitatud
Jumalateenistuse laulud: Protsessioonimuusika: G. P. Telemann – Largo Sonaadist G-duur Alguslaul: 179 – “Ärgake!” nii vahid hüüdvad Muusika: K. Raid – Kiida nüüd Issandat Päeva laul: 299:1-4 – Kristus on Kuningas Muusika: G. P. Telemann – Allegro Sonaadist G-Duur Muusika: A. Lemba – Armastuse poeem Mälestuslaul: 170:1-2 – Rändur, ütle, kuhu lähed Korjanduslaul: 175:1- – Jeruusalemm, sa püha taevalinn Muusika armulaua ajal: G. P. Telemann – Fantaasia sooloviiulile h-moll, I Siciliana, II Vivace Lõpulaul: 299:7 – Kiitust ja au, oh Immaanuel, Sulle
Jumalateenistusel teenivad: Peapiiskop Urmas Viilma, peapiiskop emeeritus Andres Põder, õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Kadri Ploompuu, viiulil Urmas Vulp, tšellol Allar Kaasik
Toomkirik on avatud T -P 10 -16
Posted in Uncategorized | MISSA – igavikupühapäev. Kuningas Kristuse püha kommenteerimine on välja lülitatud
Eestimaa kõige vanema töös oleva katusekatte selleaastased restaureerimistööd on jõudmas lõpusirgele. 14. novembril pandi katuseharjale üles tuulelipp ning vastne tuulelipp ja eakas katus täidavad vapralt oma ülesannet.
Üle 300-aastase katusepleki restaureerimistööd on Eestimaal esmakordsed, selliste tööde pretsedent puudub. Tööd on olnud suured ja haruldasel kombel saime abi samadelt meistritelt, kes tegid suure tornikiivri tööd. Suur tornikiiver sai üleilmse tunnustuse, parim plekk-katus 2023. aastal. Selle aasta põhitööd on liikunud kiriku kõige vanema osa, altariruumi katustele, hõlmates ka keskaegset viilutorni ning sellega seotud vaskplekitöid.
Head Toomkoguduse liikmed! Me palume teie abi, et te pakuksite meil katust. Teie lahkete annetustega saame selle aasta töödega valmis. Teie toetus aitab meil katta imelise katuse restaureerimise kulusid. Tööde kogumaksumus on üle 320 000 euro. Tallinna linn on meile appi tulnud 150 000 euroga ja Eesti Vabariigi Muinsuskaitseamet 100 000 euroga. Puudujääva osa kokkupanemisel loodame ka teie jõule. Koos tehtud annetustega kestab meie katus üle aegade.
Olete oodatud Tallinna Toomkiriku altariruumi katuseharja tuulelipu pühitsemisele 14. nov kl 12.00.
Eestimaa kõige vanema töös oleva katusekatte selle aasta restaureerimistööd on jõudnud lõpusirgele ja soovime sellele panna ilusa punkti tuulelipu ja ajakapsliga.
Üle 300-aastase katusepleki restaureerimis- ja konserveerimistööd on Eestimaal esmakordsed, sest puudub pretsedent. Nii on tegemist teedrajava ja ka ajaloolise sündmusega.
Näib usutav, et Toomkiriku koorilõpmiku katuse ehisdetailid – vasest kuul, tuulelipp ja kullatud tipuristike – pannakse paika juba suure tulekahju järgsel taastamisel 17. sajandi lõpus. Üldiselt hästi säilinud ansambli suurim kaotus on tuulelipu leht, millest on alles vaid üks sepisrauast tugilatt ja „laagrite“ jäljed vardal. Tuulelipu leht hävines millalgi 20.saj keskpaiku, viimane arvestatav piltkujutus sellest pärineb Juhan Naha II maailmasõja aegset skitside kogust. Ajalooline graafika näitab, et mõneti ebatüüpilise kompositsiooniga tuulelipu keskseks motiiviks oli inglifiguur.
Paraku on ajalooline andmestik liialt napp selleks, et mõelda lipulehe rekonstrueerimisele. Väga selgelt jääb ainult üks tee – anda võimalus kaasaegsele ideele, kujundusele, teostusele.
Lipuleht tehakse Toomkiriku vanast katuseplekist, mis on aastasadu samal kohal sulasena oma ülesannet täitnud. Rohelise imposantse paatinaga kaetud vaskplekk saab niimoodi endale uue elu. Ingel sõnumitoojana annab neitsi Maarjale üle teate, edastab kuulutuse, et Maarja jääb lapseootele ja toob ilmale poja, kellele paneb nimeks Jeesus (Luuka 1:31). See on sõnum ajatust ajalikku, taevasest maisesse, piirijooneks mustast sepisrauast tuulelipu varras. Vardale kinnitub taevase ja ajatu inglitiibade kujundiga lipuleht ja piirile kinnituv ja sealt algav ajalik ja inimsilmale nähtav, lehtkullaga õilistatud õis. Lipuvarda tippu ehib lehtkullaga kaetud võrdhaarne ristimärk, mis kinnitub piiri tähistavale lipuvardale ja seob kokku lipuvarda tipupositsioonil sümboolselt Kristuse kahte loomust – tõelist Jumalat ja tõelist inimest. Lipuvarda alumises osas on kuul, mis kannab loodud maailma tähendust, mille üle kõlab kuulutus Lunastajast.
Toomkiriku 2024. aasta altariruumi katuste praeguse osa restaureerimistöid maksumusega enam kui 320 000.- eurot on toetanud Tallinna linn, Kultuuriministeeriumi Muinsuskaitseamet, Tallinna toomkoguduse liikmed ja SA EELK Toetusfond.
Foto autor Arho Tuhkru
Posted in Uncategorized | Toomkiriku altariruumi katuseharja tuulelipu pühitsemine neljapäeval, 14. novembril kell 12.00 kommenteerimine on välja lülitatud
13.05 – 13.15 algussõnad – Arho Tuhkru, Toomkoguduse õpetaja
13.15 – 13.45 „Neitsi ja ükssarvik. Neitsi Maarja ja Kristuse sümbol või rüütli ja tema südamedaami võrdkuju?” – Merike Kurisoo, Niguliste muuseumi direktor
13.45 – 14.15 „Ferdinand von Tiesenhausen ja tema hauamonument“ – Jüri Kuuskemaa, kunstiajaloolane
14.15 – 14.45 “Vaimulike elujärjest Tallinna 16. sajandi pärandiloendite põhjal.” – Ivar Leimus, Ajaloomuuseum
15.15 – 15.45 „Toomkiriku kaks konserveeritud rootsiaegset funeraalkiivrit“ – Martin Bristol, restauraator; Edvards Puciriuss, restauraator
15.45 – 16.00 „Toomkiriku 2024. aasta leiud ja tööd“ – Juhan Kilumest, kunstiajaloolane
Posted in Uncategorized | XXIV TOOMKONVERENTS 8. novembril algusega kl 13. Toomkirikus. TOOMKIRIK – RÜÜTLITE KIRIK kommenteerimine on välja lülitatud
Alguslaul: 369 – Jeesus, Õnnistegija Taizé 32 – Vaid Jumalas võib leida Päeva laul: 378:1-5 – Mu elu Kristus ise Jutluselaul: 372 – Kuis hingvad vaikselt Mälestuslaul: 255:3 – Täht, sütti haua üle Korjanduslaul: 370 – Koju soovib süda Taizé armulaua ajal 50 – Südames rahu Lõpulaul: 471 – Rõõmsalt rutta edasi Jumalateenistusel teenivad: õpetaja Joel Siim, diakon Renè Paats, organist Kadri Ploompuu
Toomkirik on avatud T – P 10 – 16
Posted in Uncategorized | MISSA – 25. pühapäev pärast nelipüha. Surmast ellu kommenteerimine on välja lülitatud
Hingedepäeva orelikontsert oli kui kaunis kummardus professor Lepnurmele tema 110. sünniaastapäeval õpilaste, õpilaste õpilaste, kolleegide-kaasteeliste poolt. Kaks ja pool tundi kestnud vaheldusrikka kava Bachist Lepnurmeni kandsid ette 17 organisti – Kristel Aer, Piret Aidulo, Erika Jefimova, Tiit Kiik, Aare-Paul Lattik, Maria Lehtlaan, Johanna Mäeväli, Kersti Petermann, Brigitta Petropavlova, Kadri Ploompuu, Hille Poroson, Marju Riisikamp, Ene Salumäe, Aivar Sõerd, Urmas Taniloo, Tiia Tenno ja Andres Uibo. Sissejuhatava kõne tegi koguduse õpetaja Arho Tuhkru, millele järgnes piiskop emeeritus Tiit Salumäe mõtisklus oma mälestustest seoses Hugo Lepnurmega. Publiku arv oli muljetavaldav, ligi 130 inimest ja nad kuulasid kontserti algusest kuni lõpuni! Ning rõõm oli sellest, et kohal viibisid ka Hugo Lepnurme järeltulevad põlvkonnad.
Kontsert toimus Eesti Orelisõprade Ühingu ja Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse koostöös.
